Rahvusvahelise usuvabaduse aruanne Eesti kohta aastal 2019
Rahvusvahelise Usuvabaduse Allianss
Kokkuvõte
Põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut ning igal inimesel on õigus vabalt valitud usutalitustele.Põhiseadusega on keelatud usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine. Seadusega reguleeritakse usuühenduste ja -kogukondade registreerimist ja nende tegevust. Registreerimata usuühendused võivad vabalt tegutseda, kuid neile ei laiene maksusoodustused. Peaminister Jüri Ratas mõistis hukka riigi pearabi Shamuel Koti avaliku ahistamise, sest usulisel, rahvuslikul, päritolu ega muul põhjusel diskrimineerimine ei ole aktsepteeritav. Valitsus jätkas Kirikute Nõukogu tegevuste rahastamist. Aprillis avaldasid juudi juhid meedia vahendusel murelikkust, kui peaminister moodustas koalitsiooni Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). Meedia väitel olevat mõni EKRE Riigikogu liige enne valitsusse saamist teinud antisemiitlikke avaldusi, muuhulgas ülistanud Natsi-Saksamaad. 1. augustil vahendati ajalehtedes EKRE Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni Facebooki postitust: „On aeg lõpplahenduseks,“viidates Euroopa pagulastele. 16. märtsil olevat keegi mees karjunud avalikult riigi pearabile antisemiitlikkemärkusi, muuhulgas „Juudid ahju“ ja „Heil Hitler“. Peaminister mõistis intsidendi hukka ning antisemiitlikkeavaldusi teinud mees veetis kohtu otsusel kaheksa päeva vanglas. Euraasia juute toetava rahvusvahelise ühenduse NCSEJ (National Coalition Supporting Eurasian Jewry) sõnul osales 27. juulil kolm Riigikogu liiget Sinimäel Teise maailmasõja Sinimägede lahingu iga-aastasel mälestusüritusel; lahingus võitles Saksa natsiarmee koosseisu kuulunud Eesti Relva-SS Nõukogude võimu vastu. Holokausti mälestuspäeval 28.jaanuaril korraldas valitsus Tallinna Rahumäe juudikalmistul iga-aastase mälestusürituse. Septembris osalesid valitsuse ametnikud rahvusvahelisel konverentsil ja mälestusteenistusel, kus mälestati Klooga koonduslaagri juutide tapmise 75. aastapäeva.
Politsei- ja Piirivalveamet andis teada, et 23. juunil lükkasid tundmatud isikud Tallinna Rahumäe juudi surnuaias ümber viis hauakivi ja värvisid aerosooliga seinale haakristi. Politsei algatas kriminaaluurimise, mis kestis aasta lõpuni. 2018. aastal, mis on kõige hiljutisem aasta terviklike andmetega, ei registreerinud politsei ühtki (seaduses defineeritud) usulist vihakuritegu; ühtki sellelaadset juhtumit polnud ka 2017. aastal, kuid 2016. aastal esines kuus juhtumit. Septembris leiti Euroopa Komisjoni uuringus, et 17% vastanutest pidasid usust ja vaadetest tulenevat diskrimineerimist riigis levinud probleemiks. Jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon erakorralise Eurobaromeetri uuringu, mille kohaselt uskus 86% elanikest, et antisemitism ei ole Eestisprobleemiks.
Asjur ja saatkonna töötajad kohtusid jätkuvalt riigiametnike, usuliidrite, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega ning arutasid usuvabaduse, antisemitismi ja holokausti teavitustööd. Holokaustiga tegelev Ameerika Ühendriikide erisaadik tutvustas valitsusele uuringuid holokausti ajaloost, haridusest, juutide kultuuripärandist ja põlvnemisest (kinnisvara tagastamine) ning kompensatsioonita jäänud ellujääjate eest õigluse nõudmise aktist (ingl Justice for Uncompensated Survivors Now, JUST). Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muuhulgas tegi rahvusvahelise usuvabaduse päeva tähistamiseks Facebooki postituse.
I jaotis. Rahvastikunäitajad religiooni kohta
Ameerika Ühendriikide valitsuse andmetel elab Eestis 1,2 miljonit inimest (2019. aasta keskpaiga seisuga). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel (kõige hiljutisem terviklik ülevaade) peab 29% rahvastikust end mingi usundi järgijaks, 54% ei leia endal mingit usulist kuuluvust ning 17% ei avalda oma religioosseid vaateid. Kirikute Nõukogu hiljutiste andmete kohaselt kuulub 13,8% Eesti rahvastikust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduse juurde, 13,1% kuulub Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku juurde ning 2,3% kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu ja Eesti Rooma-Katoliku Kirikuliikmed moodustasid kokku ühe protsendi rahvastikust. Muud kristlikud ühendused, sealhulgas Jehoova tunnistajad, Nelipühiluse liikmed, metodistid, Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse liikmed ja vene vanausulised moodustavad kokku 1,1% rahvastikust. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Eestis 2500 liikmega väike juudikogudus ja 1500 liikmega moslemite kogudus. Venekeelsest elanikkonnast pidas enamik usklikke end Moskva Patriarhaadi õigeusu kiriku liikmeteks, kusjuures see osa rahvastikust elab peamiselt Eesti kaguosas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab enamik Eesti vanausulisi riigi idaosas Peipsi järve läänekaldal.
II jaotis. Valitsuse suhtumine usuvabadusse
Õigusraamistik
Põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut, igaühel on õigus valida vabalt oma usk ning „nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust“. Põhiseadus keelab usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise. Karistusseadustiku järgi on vaenu õhutamine sellisel juhul kuritegelik, kui sellega põhjustatakse ohtu inimese elule, tervisele või varale. Seaduse järgi on selline tegevus karistatav rahalise trahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Põhiseaduse järgi on inimesel õigus keelduda usuliste tõekspidamiste tõttu ajateenistusest, kuid sellisel juhul kohustub ta täitmaasendusteenistuse sama pika aja vältel nagu oleks seadusega ettenähtud ajateenistus.
Tartu Maakohtu registriosakonnas registreeritakse kõik usuühendused ja kogudused. Registreerimiseks peab usuühendusse kuuluma vähemalt 12 liiget ning juhatus peab esitama notariaalselt tõestatud või digiallkirjastatud avalduse, avakoosoleku protokolli ja põhikirja koopia. Registreeritud usuühendused on seaduse järgi võrdsed mittetulundusühingutega, sest avalduse esitamisel kehtivad neile samad maksusoodustused, näiteks käibemaksuvabastus. Ametlikult on Eestis registreeritud üle 550 usuühenduse.
Registreerimata usuühenduste tegevus ei ole seadusega keelatud. Selline ühendus ei ole aga juriidiline isik. Erinevalt registreeritud usuühendustest ei laiene neile maksusoodustused.
Usukogudused registreeritakse seaduse järgi samamoodi nagu mittetulundusühingud ning neile kehtivad samad maksusoodustused nagu usuühendustelegi. Valitsusvälise organisatsioonina registreerimiseks peab sellisel kogukonnal olema asutamisleping ja asutajate, olgu need füüsilised või juriidilised isikud, heakskiidetud põhikiri. Usulisel kogudusel peab olema vähemalt kaks asutajat. Registreerimise avaldus tuleb esitada kas elektrooniliselt või paberkandjal Tartu Maakohtu registriosakonda.
Seaduse järgi peab iga väeosa ülem tagama väeosa liikmetele usutalituste võimaluse. Ka vanglates peab kinnipeetavatel olema võimalus täita usulisi rituaale. Riik toetab rahaliselt Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ja vanglate vaimulikke, kes võivad kuuluda ükskõik millisesse registreeritud usulahku ning peavad tagamausuteenused iga religiooni järgijatele.
Peamisi religioone tutvustavat usuõpetust pakutakse tava- ja erakoolides ning seda rahastab riik. Igas koolis peab õpilastele olema alg- ja põhikooliastmes soovi korral tagatud usuõpetus. Aines antakse erinevatest usunditest üldine ülevaade. Usuõpetuse õpetaja ei pea ise ühtegi usuühingusse kuuluma. Riigis on ka religioossed erakoolid. Sellistesse koolidesse astumiseks ei pea õpilane olema ühegi religiooni järgija. Usuteenistustel osalemine on religioossetes koolides vabatahtlik. Ühe suure religioosse erakooli direktori sõnul ei kuulunud enamus selle kooli õpilasi kooli religiooni järgijate hulka.
Eesti riik on liitunud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga.
Valitsuse tegevus
Valitsusväliste organisatsioonide registri andmetel registreeriti aasta jooksul viis usuühendust, nendest kolm olid luterlaste ja kaks budistide usuühendused.
Jaanuaris eraldas valitsus 6,75 miljonit eurot (7,58 miljonit dollarit) Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja 1,15 miljonit eurot (1,29 miljonit dollarit) Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, et kompenseerida Teises maailmasõjas ja sellele järgnenud Nõukogude Liidu valitsusajal kiriku varale tehtud kahju.
Septembris lubas valitsus eraldada 844 000 eurot (948 000 dollarit) Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Narva Aleksandri kiriku restaureerimiseks; kirik asub riigi idaosas, Vene piiri lähedal.
Nagu aastal 2018, eraldas valitsus selgi aastal 596 000 eurot (670 000 dollarit) Eesti Kirikute Nõukogule. Nõukogu, kuhu kuulub 10 kristlikku kirikut – sealhulgas Luterlik Kirik ja mõlemad Õigeusu Kirikud –, ühendabriigi suurimaid kristlikke kogudusi. Valitsus rahastas jätkuvalt nende üldist tegevust, sealhulgas kristlike saadete eetrisse laskmist Eesti Rahvusringhäälingus, kirikutes tehtavad noorsootööd, aktiivset religioonidevahelist dialoogi ja religioosseid väljaandeid.
Ajakirjanduse andmetel olevat märtsis üks väidetavalt narkojoobes mees ahistanud verbaalselt riigi pearabi. Mees olevat karjunud antisemiitlikke märkuseid nagu „Heil Hitler“ ja „Juudid ahju“. Peaminister mõistis intsidendi hukka ning ütles, et usu, rahvuse, päritolu või muudel põhjustel diskrimineerimine on täiesti lubamatu. Kohtus mõisteti mees ahistamises süüdi ja ta sai kaheksa päeva vanglakaristust.
Aprillis moodustas peaminister Ratas uue koalitsiooni, kuhu kuulus ka EKRE. Paar selle erakonna liiget olid enne valitsusega liitumist teinud antisemiitlikke väljaütlemisi, muuhulgas ülistanud Natsi-Saksamaad. Ajakirjanduses tsiteeriti Riigikogu liiget ja EKRE noortekogu Sinine Äratus endist juhti Ruuben Kaalepit, kes olevat veel samal aastal öelnud: „Teise maailmasõja kontekstis oli Hitler üsna hea juht.“ Ajakirjanduses avaldati, et uue koalitsiooni moodustamise eel olevat juudi kogudused muretsenud EKRE kaasamise pärast. Augustis kirjutati meedias, et EKRE Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison kirjutas Facebooki postituses: „On aeg lõpplahenduseks,“ viidates Euroopa pagulastele. Madison kasutas saksakeelset väljendit, mida seostatakse natside kampaaniaga Euroopa juutide hävitamiseks Teises maailmasõjas.
Euraasia juute toetava rahvusvahelise ühenduse NCSEJ sõnul osales 27. juulil kolm Riigikogu liiget Sinimäel Teise maailmasõja Sinimägede lahingu iga-aastasel mälestusüritusel; lahingus võitles Saksa natsiarmee koosseisu kuulunud Eesti Relva-SS Nõukogude võimu vastu
Holokausti mälestuspäeval 28. jaanuaril korraldas valitsus Tallinna Rahumäe juudikalmistul iga-aastase mälestusürituse. Ettevõtmises osalesid kogu riigi koolid. Haridus- ja Teadusministeerium organiseeris koostöös Eesti Juudi Kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA), Eesti Mälu Instituudi ja Okupatsioonide muuseumiga lastele holokaustiteemalise esseevõistluse.
18. septembril korraldas Eesti Mälu Instituut rahvusvahelise konverentsi, et mälestada 1944. aasta 19.septembri sündmuste 75. aastapäeva – sel päeval tapeti Klooga koonduslaagris umbkaudu 2000 juuti – ning koguda ja levitada holokausti ajaloo ja mälestuste säilitamise infot. Välisminister Urmas Reinsalu avas konverentsi ning IHRA Taani delegatsiooni juht Cecilia Stockholm Banke pidas avakõne. 19. septembril osales Rahvastikuminister Riina Solman koos teiste valitsusametnikega mälestusüritusel, kus riigi pearabi luges mälestuspalve. Minister ütles: „Meie kohus on ohvreid mälestada, seista ajaloolise tõe eest ja pärandada oma teadmised mineviku sündmustest edasi tulevastele põlvedele, et mitte kunagi ei pääseks valitsema inimsusevastased ideoloogiad.“
Valitsus on IHRA liige.
III jaotis. Ühiskonna suhtumine usuvabadusse
2018. aastal, mis on kõige hiljutisem aasta terviklike andmetega, ei registreerinud politsei ühtki seaduses defineeritud usulist vihakuritegu; ühtki sellelaadset juhtumit polnud ka 2017. aastal.
Jaanuaris avaldas Euroopa Komisjon erakorralise Eurobaromeetri uuringu, mis käsitles 2018. aasta detsembri seisuga iga Euroopa Liidu liikmesriigi vaateid antisemitismile. Uuringu järgi leidis 86% Eesti kodanikest, et antisemitism pole riigis probleem, ning 60% uskus, et nii on see olnud juba viis aastat. Inimesed, kes pidasid antisemitismi probleemiks, jaotasid selle ilmnemise üheksaks kategooriaks: holokausti eitamine 9%, internetis 12%, antisemiitlikud grafitid või vandalism 8%, avalik juudivaenulikkus või juutide ähvardamine 7%, juudikalmistute rüüstamine 9%, juutide füüsiline ründamine 5%, antisemitism koolides ja ülikoolides 7%, antisemitism poliitikas 6% ja antisemitism meedias 7%.
Politsei- ja Piirivalveamet andis teada, et 23. juunil lükkasid tundmatud isikud Tallinna Rahumäe juudi kalmistulümber viis hauakivi ja värvisid aerosooliga seinale haakristi. Politsei algatas kriminaaluurimise, mis kestis aasta lõpuni.
Mitu religioosset juhti ja kodanikuühiskonna kinnitas, et riigis toetatakse usuvabadust ja aktsepteeritakseerinevaid usundeid; selle näiteks võib tuua viimati 2018. aastal peetud religioonideülese ettevõtmise, mida korraldatakse igal teisel aastal.
IV jaotis. Ameerika Ühendriikide valitsuse põhimõtted ja osalus
6. ja 7. juunil vestlesid saatkonna ametnikud ja holokausti teemadega tegelev erisaadik Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ametnikega usuvabadusest ja sallivusest Eesti riigis ning tutvustasid valitsusele usupõhise sallivuse tähtsust, sealhulgas uuringuid holokausti ajaloost, haridusest, juutide kultuuripärandist ja põlvnemisest (kinnisvara tagastamine) ning kompensatsioonita jäänud ellujääjate eest õigluse nõudmise akti JUST.
Saatkonna esindajad kohtusid juudi kogukonna liikmete, usuühenduste juhtide, Kirikute Kogu esindajate ja valitsusväliste organisatsioonidega, et arutada usulist sallivust.
Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muuhulgas tegi rahvusvahelisel usuvabaduse päeval Facebooki postituse.
