Aruanne inimkaubanduse kohta Eestis aastal 2020
Eesti (1. tase)
Eesti Vabariigi valitsus vastab täielikult inimkaubanduse elimineerimise miinimumnõuetele. Valitsus tegi aruandeperioodil pidevalt tõsiseid ja katkematuid pingutusi ning tagas Eesti püsimise tasemel 1. Pingutused hõlmasid muuhulgas suurema hulga inimkaubandusjuhtumite uurimist, kaasuste kohtusse viimist ning inimkaubitsejate süüdi mõistmist karistusseadustiku paragrahvi 133 alusel. Lisaks suutsid ametivõimud tuvastada eelnevast oluliselt rohkem ohvreid ning pakkuda neile ka riigipoolset abi. Kuigi riik vastab miinimumnõuetele, määrati igast 15 inimkaubitsejast üheteistkümnele tingimisi karistus ilma reaalse vangistuseta ning ametivõimudel oli keeruline tuvastada võimalikke tööjõu ja lastega kaubitsemise ohvreid.
PEAMISED SOOVITUSED:
- Määrata inimkaubitsejatele karmid vanglakaristused ning reaalne vangistus enamikule süüdimõistetud kaubitsejatele.
- Tuvastada ennetavalt võimalikud laste ja tööjõuga kaubitsemise ohvrid, eriti välistööjõu hulgast, ning pakkuda neile riigipoolset abi.
- Innustada politseid ja Tööinspektsiooni uurima tööjõuga kaubitsemist.
- Pingutada rohkem, et uurida, anda kohtusse ja mõista süüdi inimkaubitsejad karistusseadustiku kaubitsemisvastasust käsitleva sätte alusel.
- Koolitada õiguskaitseametnikke, prokuröre, kohtunikke ja eesrindel töötajaid, et nad mõistaksid paremini erinevaid inimkaubitsemise vorme.
- Korraldada õiguskaitse-, kohtu- ja riigiametnikele spetsiaalseid koolitusi, milles käsitletakse erinevaid inimkaubitsemise vorme ja ohvritega töötamist.
- Julgustada rohkem ohvreid prokuratuuriga koostööd tegema, lihtsustades tõhusa õigusnõustamise kättesaadavust.
- Suurendada avalikkuse teadlikkust ja selgitada riskigruppidele, näiteks migrantidele, inimkaubitsemisega kaasnevaid ohte.
- Koostada ja anda välja riiklik tegevuskava aastaks 2020 ning seda rakendada.
SÜÜDIMÕISTMINE
Valitsus suurendas pingutusi õiguskaitse tagamiseks. Seksi ja tööjõuga kaubitsemine on karistatav karistusseadustiku paragrahvide 133, 1331 ja 175 järgi. Paragrahvi 133 (Inimkaubandus) kohaselt on keelatud ekspluateerida inimest jõuga, pettusega või sunniviisiliselt ning sellise tegevuse eest on karistus täiskasvanud ohvri puhul üks kuni seitse aastat vangistust ning alaealise ohvri puhul kolm kuni 15 aastat vangistust. Paragrahvis 1331 (Inimkaubanduse toetamine) sätestatakse, et kriminaalkorras on karistatav asetada inimene jõuga, pettusega või sunniviisiliselt veo, üleandmise, saatmise, vastuvõtmise, varjamise või majutamise tegevusele, kusjuures sellisel juhul on täiskasvanud ohvri puhul karistus kuni viieaastane vangistus ning alaealise ohvri puhul kaks kuni 10 aastat vangistust. Paragrahvi 175 (Inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil) järgi on kriminaalkorras karistatav lapse mõjutamine kuriteo toimepanemisele, kerjamisele, prostitutsioonile või pornograafilistele etteastetele ka ilma jõudu, pettust või sundust kasutamata, ning sellise teo eest on karistus kaks kuni 10 aastat. Paragrahvides 133, 1331 ja 175 kirjeldatud tegude eest on karistused piisavalt karmid ning seksikaubanduse puhul kooskõlas ka teiste raskete kuritegude, näiteks vägistamise, eest määratavate karistustega. Politsei uuris paragrahvi 133 alusel viit juhtumit (aastal 2018 oli neli juhtumit). Kohtusse jõudis neli kaasust (aastal 2018 kolm kaasust) ning kohtulikult karistati 12 kaubitsejat (aastal 2018 karistati samuti 12 kaubitsejat). Süüdimõistetud inimkaubitsejatest kandis vanglakaristust ainult neli, ülejäänud 11 said tingimisi karistuse. Paragrahvi 175 alusel uuriti 32 juhtumit (aastal 2018 uuriti 28 juhtumit), kohtusse jõudis 22 kaasust (aastal 2018 oli neid 30) ning kolm kaubitsejat mõisteti süüdi (2018. aastal süüdimõistetud kaubitsejaid polnud). Valitsus ei teatanud ühestki uurimisest, kohtukaasusest ega süüdimõistmisest, kus inimkaubitsejana oleks tegutsenud riigiametnik.
Liialt väike riigitöötajate hulk pärssis ka sel perioodil produktiivsust. Arvestades, et Eestis jääb puudu inimressursist ja inimkaubandusega võitlemiseks vajalikest eriteadmistest, avaldas politsei soovi luua tsentraliseeritud üksus, mis koguks ja uuriks inimkaubandusega seotud juhtumeid. Spetsialistide sõnul peab ametivõime, prokuröre, kohtunikke ja eesliinil töötajaid põhjalikumalt koolitama, et nad mõistaksid erinevaid ekspluateerimise vorme. Sotsiaalministeerium korraldas koolituse, kus käsitleti asjakohaseid juhiseid ning erivajadustega ja vaimupuudega inimestega töötamist. Koolitusel osales 70 spetsialisti politseist, prokuratuurist, Tööinspektsioonist ja ohvriabist. Tööinspektsioon korraldas koolituse kümnele inspektorile.
KAITSE
Valitsus pingutas ohvrite kaitsmise nimel. Aastal 2019 tuvastati 67 arvatavat ohvrit, mis on peaaegu viis korda rohkem 2018. aasta 14 ohvrist (ja 2017. aasta 12 ohvrist). Viiskümmend neli ohvrit olid välismaalased, neist 52 Ida-Euroopa päritolu naised, kes olid seotud kaubanduslike seksuaalaktidega. Valitsus väljastas tuvastamise ja teavitamise juhised, milles kirjeldati kõigi asjakohaste ametiüksuste vastutust ohvrite abistamisel. Kõik arvatavad ohvrid said riigilt abi. Ohvriabi seaduse ja karistusseadustiku kohaselt võivad ohvreid tuvastada ja Sotsiaalkindlustusametit teavitada erinevad üksused, sh valitsusvälised organisatsioonid, ning tänu sellele saavad ohvrid riigi rahastusega mitmekülgseid inimkaubandus-spetsiifilisi teenuseid ilma, et ohver peaks tegema politseiga koostööd või osalema kriminaalmenetluses. Ohvrid, kes tegid politseiga koostööd, said kasutada selliseid teenuseid nagu majutus ning psühholoogiline, meditsiiniline ja juriidiline abi piiramatu aja vältel, kuid arvatavad ohvrid, kes kriminaalmenetluses ei osalenud, võisid kasutada riigipoolseid teenuseid kuni 60 päeva. Välismaalaste seaduse järgi on välismaalt pärit ohvritel õigus saada tähtajaline elamisluba, majutus ja haridus. 2019. aastal ei väljastanud riik ühelegi välismaalt pärit ohvrile tähtajalist elamisluba. Olenemata sellest, et Eestis teatati varasemast suuremast hulgast tööjõukaubanduse välismaalt pärit ohvritest, tuvastati ainult üks selline isik.
Aastal 2019 eraldas Sotsiaalkindlustusamet 100 000 eurot (112 360 dollarit) valitsusvälisele organisatsioonile, mis pakub tugiteenuseid seksikaubandusega seotud naistele, kellest mõni võis olla ka seksikaubanduse ohver, ning 25 000 eurot (28 090 dollarit) inimkaubanduse ohvrite abistamiseks, näiteks varjupaikadele; samas suurusjärgus eraldati toetuseid ka 2018. aastal. Ametivõimud paigutasid alaealised inimkaubanduse ohvrid ja hooldajata lapsed alternatiivsetesse hooldusasutustesse, muuhulgas keskustesse, mis on spetsialiseerunud alaealiste ahistamisohvrite, sealhulgas seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite abistamisele. Aruandeperioodi vältel sai varjupaiga ja tugiteenuseid üks alaealine inimkaubanduse ohver. Olenemata arvatavate ohvrite arvu suurenemisest tuvastasid ametivõimud ainult ühe alaealise inimkaubanduse ohvri; aastal 2018 oli neid kuus. Ametivõimud nõustusid, et on vaja tõhustada alaealiste seksikaubanduse ohvritega tegelemise menetlusi.
ENNETUSTEGEVUS
Valitsus tegeles jätkuvalt ennetustööga. Rahastati ja teostati aastateks 2015–2020 paika pandud plaani vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse vähendamiseks. Inimkaubandusevastane töögrupp, kuhu kuulub 35 valitsusasutust ja valitsusvälist organisatsiooni, kohtus regulaarselt ning avaldas ka iga-aastase tegevusaruande. Valitsus korraldas õpilastele kaks kriminaalpoliitikakursust, milles räägiti inimkaubandusest ja sellega seotud koolitustest. Lähtudes kohalikest uuringutest, mis käsitlesid ebaseaduslikku rahastust ja inimkaubanduse ohvreid, arendas valitsus välja ärimudeli, milles selgitatakse, kuidas seaduslikke ettevõtteid töötajate varjamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatakse, ning tõid välja seoseid tööjõuga kaubitsemise ja majanduskuritegude vahel. Ülevaadet koostades levitas Tööinspektsioon infot välismaalt pärit töötajate, seaduste ja kättesaadavate teenuste, sealhulgas tööjõuga kaubitsemise kohta, ning lõi välismaalt pärit töötajatele eraldi veebilehe. Valitsus ei teinud pingutusi, et vähendada nõudlust kaubanduslike seksuaalaktide järele. Riigis toimib inimkaubandusevastane abiliin, kuhu helistas 679 haavatavat inimest, ning nende hulgast tuvastati 67 võimalikku inimkaubanduse ohvrit; abiliinil pakuti nõustamist ja teenuseid eesti, vene ja inglise keeles.
INIMKAUBANDUSE PROFIIL
Viimase viie aasta andmetel kasutavad inimkaubitsejad Eestis ära nii kohalikke kui ka välismaalasi ning vähemal määral kasutatakse eestlasi ära ka välismaal. Tavaliselt otsivad inimkaubitsejad ohvreid Internetist ja sotsiaalmeediast. Reeglina on naistel ja lastel suurem risk saada seksikaubanduse, meestel aga tööjõuga kaubitsemise ohvriteks. Enamik seksikaubanduse ohvreid on pärit Ida-Euroopast, Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. On täheldatud, et enamik Eestis esinenud inimkaubanduse juhtumeid on seotud seksikaubandusega. Kogutud andmete kohaselt on Eestisse tööle saabunud migrantide hulk kasvanud 2018. ja 2019. aasta võrdluses 12 400 inimese võrra. Migrantidest töötajad on Eestis tööjõuga kaubitsemisele haavatavad, eriti ehituse ja transpordi sektorites. Ametlikel andmetel on inimkaubitsejatele eriti kerge saak välismaalt saabunud töötajad, kes on pandud ajutise vahendaja kaudu Eesti ettevõttesse tööle, ning nende perekonnad.
