KÕNE
ANTONY J. BLINKEN, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VÄLISMINISTER
BEN FRANKLINI RUUM
WASHINGTON, D.C.
3. MÄRTS 2021
VÄLISMINISTER BLINKEN: Tere hommikust. Austatud kaasmaalased, viis nädalat tagasi vannutati mind teie välisministriks. Minu ülesanne on esindada Ameerika Ühendriike maailmas ning võidelda Ameerika inimeste huvide ja väärtuste eest. Kui president Biden palus mul riiki teenida, tegi ta mulle selgeks, et minu ülesanne on teie huvide eest seista – muuta teie elud turvalisemaks, luua võimalusi teile ja teie peredele ning pista rinda ülemaailmsete kriisidega, mis teie tulevikke üha enam kujundavad.
Võtan seda vastutust väga tõsiselt ja oluline osa minu tööst on teile rääkida sellest, mida me teeme ja milleks.
Täna tutvustab president Biden meie riikliku julgeoleku ja välispoliitika niinimetatud „ajutist strateegilist juhist“. See annab meie riiklikele julgeolekuasutustele esialgse suuna, et neil oleks võimalik kohe tööle asuda, samal ajal kui meie arendame järgmiste kuude jooksul välja põhjalikumat riikliku julgeoleku strateegiat. Ajutises juhises esitatakse olukord maailmas nii, nagu Bideni administratsioon seda näeb, ja selgitatakse meie välispoliitika põhiküsimusi – täpsemalt seda, kuidas me taastame Ameerika jõu katsumustega toime tulemiseks ja meie aja võimalustest haaramiseks.
Seega siinkohal – oma esimeses suuremas kõnes riigisekretärina – tutvustan ma teile, kuidas Ameerika diplomaatia presidendi strateegiat ellu viib. Kui teeme oma tööd õigesti, saate selle tulemusi kontrollida – näha seoseid selle vahel, mida me kogu maailmas teeme, ja eesmärkide ja väärtuste vahel, mille ma täna välja toon.
Ma tean, et välispoliitika võib mõnikord tunduda meie igapäevaelust kauge. Selle fookuses on kas suuremad ohud – nagu pandeemiad, terrorism – või see kaob vaikselt vaateväljalt.
Viimane on osaliselt tingitud sellest, et puudutab sageli inimesi ja sündmusi teisel pool maailma ning asju, mida me ei näe – näiteks kriisid, mis peatatakse juba enne, kui need üldse algavad, või läbirääkimised, mis toimuvad meie silme alt eemal.
Kuid põhjus on ka see, et välispoliitikas tegutsevad kaasmaalased ei ole alati teinud head tööd ühendamaks seda Ameerika inimeste vajaduste ja püüdlustega. Selle tulemusena on ameeriklased juba mõnda aega esitanud karme, kuid õiglaseid küsimusi selle kohta, mida me teeme, kuidas me juhime – ja tõepoolest, kas me üldse peaksime juhtima.
Seda silmas pidades oleme määranud Bideni administratsiooni välispoliitilised prioriteedid, esitades mõned lihtsad küsimused:
Mida tähendab meie välispoliitika Ameerika tööinimeste ja nende perekondade jaoks?
Mida peame kogu maailmas tegema, et oleksime oma kodus tugevamad?
Mida peame oma kodus tegema, et oleksime tugevamad maailmas?
Vastused nendele küsimustele ei ole samad, mis olid 2017. või 2009. aastal. Jah, paljud meist Bideni administratsioonis on uhkelt teeninud ka president Obamat – sealhulgas president Biden ise. Tegime palju head tööd, et taastada Ameerika juhtpositsioon maailmas; et saavutada raskelt võidetud diplomaatilisi läbimurdeid, näiteks kokkulepe, mis takistas tuumarelva tootmist Iraanis; ja tuua maailm kokku kliimamuutustega võitlemiseks. Meie välispoliitika sobis vastava hetkega, nagu iga hea strateegia peakski.
Kuid nüüd on teine aeg, seega on meie strateegia ja meetodid erinevad. Me ei jätka lihtsalt sealt, kus pooleli jäime, nagu poleks viimast nelja aastat üldse olnud. Me vaatame maailma värske pilguga.
Olles seda öelnud, peab ka mainima, et kuigi ajad on muutunud, siis mõned põhimõtted siiski püsivad.
Üks on see, et Ameerika juhtimine ja kaasamine on olulised. Me kuuleme seda nüüd oma sõpradelt. Neil on hea meel, et me oleme tagasi. Meeldib see meile või mitte – maailm ei organiseeri ennast ise. Kui USA tagasi tõmbub, juhtub tõenäoliselt üks kahest: kas mõni teine riik üritab meie kohale asuda, kuid seda mitte viisil, mis edendaks meie huve ja väärtusi; või, mis võib olla sama halb, mitte keegi ei võta seda rolli ja sellele järgneb kaos ning sellest kerkivad esile juba uued ohud. Kumbki variant ei ole Ameerika jaoks hea.
Veel üks püsiv põhimõte on järgmine – meil on vaja, et riigid koostööd teeks, nüüd rohkem kui kunagi varem. Ühegi elusid mõjutava ülemaailmse väljakutsega ei suuda toime tulla toime riik, kes tegutseb üksi – isegi mitte nii võimas riik kui Ameerika Ühendriigid. Pole ka olemas piisavalt kõrget ega tugevat seina, mis meie maailma ümberkujundavaid muutusi tagasi hoiaks.
Siinkohal sekkub asjasse asutus, mida mul on au juhtida. Välisministeeriumi – ning Ameerika diplomaatide ja arendustöötajate – roll on kogu maailmaga suhelda ja seda koostööd arendada.
President Biden on lubanud juhtida diplomaatiaga, sest see on parim viis tänapäeva katsumustega toime tulla. Samal ajal hoolitseme selle eest, et meil oleksid jätkuvalt maailma kõige võimsamad relvajõud. Meie võime olla tõhusad diplomaadid sõltub suuresti ka meie sõjaväe tugevusest.
Kõiges, mida me teeme, plaanime mitte ainult lahendada lühiajalisi probleeme, vaid ka uurida nende algpõhjuseid ning teha ära eeltöö meie pikaajalise tugevuse saavutamiseks. Nagu president ütleb: „Mitte ainult tagasi ehitada, vaid paremini tagasi ehitada.“
Seega siin on meie plaan.
Esiteks, peatame COVID-19 viiruse ja tugevdame ülemaailmset tervisekaitset.
Pandeemia on elusid – meie elusid – määratlenud juba üle aasta. Selle üle võidu saavutamiseks vajame kogu maailma valitsuste, teadlaste, ettevõtete ja kogukondade koostööd. Keegi meist ei ole täielikult kaitstud enne, kui suurem osa maailmast on immuunne, sest kuni viirus veel paljuneb, võib see muteeruda uuteks tüvedeks, mis leiavad tee tagasi Ameerikasse. Seega peame tegema tihedat koostööd partneritega, et ülemaailmsetes vaktsineerimispüüdlustes toimuks pidev areng.
Samas peame veenduma, et me nendest kogemustest ka õpiksime ja teeksime õigeid investeeringuid ülemaailmsesse terviseohutusse, sealhulgas pandeemiate ennustamise, ennetamise ja peatamise vahenditesse, ning kehtestame kindla ülemaailmse kohustuse jagada täpset ja õigeaegset infot, et selline kriis enam kunagi ei korduks.
Teiseks, pöörame ringi majanduskriisi ja ehitame stabiilsema, kaasava ülemaailmse majanduse.
Pandeemia on põhjustanud töötuse kasvu kogu maailmas. Peaaegu kõik maailma riigid kannatavad majanduslanguse käes. Samuti paljastas pandeemia ebavõrdsuse, mis on miljonite ameeriklaste elusid juba pikka aega määratlenud. Seega on meie ees kahekordne väljakutse: kaitsta ameeriklasi pikaaegse languse eest ja veenduda, et maailma majandus pakuks pikas perspektiivis turvalisust ja võimalusi võimalikult paljudele ameeriklastele.
Selleks peame rakendama õiget poliitikat kodus, nagu näiteks abipakett, mille nimel president praegu kõvasti pingutab, kuid samal ajal töötama ka maailma majanduse suunamise kallal, et see tooks tõelist kasu Ameerika inimestele. Selle all ei pea ma silmas ainult suuremat SKT-d või aktsiaturu tõusu; paljude Ameerika leibkondade jaoks ei tähenda need näitajad eriti midagi. Pean silmas just häid töökohti, häid sissetulekuid ja väiksemaid majapidamiskulusid Ameerika tööinimestele ja nende peredele.
Selles töös lähtume valusatest õppetundidest, mis me saanud oleme. Mõned meist olid varem vabakaubanduslepingute poolt, sest uskusime, et ameeriklased saavad laialdaselt osa majanduslikust kasust ja et need tehingud kujundavad ülemaailmset majandust soovitud viisil. Meil oli põhjust neid asju arvata, kuid me ei teinud piisavalt mõistmaks, keda see negatiivselt mõjutab ja mida on vaja nende kannatuste piisavaks kompenseerimiseks või selleks, et jõustada juba ametlikud kokkulepped ja aidata rohkematel töötajatel ning väikeettevõtetel neist täiel määral kasu saada.
Meie lähenemine on nüüd teistsugune. Me võitleme iga ameeriklase töö ja kõigi Ameerika tööinimeste õiguste, kaitse ja huvide eest. Me kasutame kõiki vahendeid võitlemaks selle vastu, et riigid varastavad meie intellektuaalset omandit ja manipuleerivad oma valuutadega ebaõiglase eelise saamiseks. Me võitleme korruptsiooniga, mis töötab meie kahjuks. Samuti peab meie kaubanduspoliitika väga selgelt välja tooma, kuidas see kasvatab Ameerika keskklassi, loob uusi ja paremaid töökohti ning toob kasu kõigile ameeriklastele, mitte ainult neile, kelle heaks majandus juba töötab.
Kolmandaks, uuendame demokraatiat, sest see on ohus.
Sõltumatu valverühma (watchdog group) Freedom House‘i uus aruanne on kainestav. Autoritarism ja rahvuslus on kogu maailmas tõusuteel. Valitsused muutuvad üha vähem läbipaistvateks ja on kaotanud inimeste usalduse. Valimised ajendavad üha enam vägivallale. Korruptsioon aina kasvab. Ja pandeemia on paljusid neist arengutendentsidest kiirendanud.
Demokraatia ei nõrgene vaid teistes riikides. See toimub ka siin, Ameerika Ühendriikides. Desinformatsioon on siin vohamas. Struktuurne rassism ja ebavõrdsus muudavad miljonite inimeste elusid raskemaks. Meie valitud juhte rünnati vaid kaks kuud tagasi Kapitooliumis vägivaldses piiramisrõngas. Ja laiemas plaanis on ameeriklased üha enam polariseerunud – ja institutsioonid, mille ülesanne on aidata meil nende erimeelsustega toime tulla, et meie demokraatia saaks jätkuvalt toimida, on ülekoormatud.
Meie demokraatia toetamine on välispoliitika kohustus. Vastasel juhul laotame oma nõrkused selliste vastaste ja konkurentide ette nagu Venemaa ja Hiina, kes kasutavad ära iga võimalust, et külvata kahtlusi meie demokraatia tugevusse. Me ei peaks nende tööd kergemaks tegema.
Ma tunnen ennast enesekindlalt, kuna me tegeleme avatult oma probleemidega. See eristab meid paljudest teistest riikidest. Me ei ignoreeri oma ebaõnnestumisi ja puudusi ega püüa neid vaiba alla pühkida ja teeselda, et neid pole olemas. Me tegeleme nende probleemidega kogu maailma silme all. See on valus, mõnikord lausa kole, kuid niimoodi me areneme.
Siiski pole kahtlust, et meie demokraatia on habras. Inimesed kogu maailmas on seda näinud. Paljud tunnevad meie raskustes ära raskused, millega nad ise silmitsi seisavad. Nüüd jälgivad nad meid, sest tahavad näha, kas meie demokraatia on vastupidav ja kas suudame siin nende raskustega toime tulla. See on tulevatel aastatel aluseks meie legitiimsusele demokraatia kaitsmisel kogu maailmas.
Miks see oluline on? Kuna tugevad demokraatiad on stabiilsemad, avatumad, paremad partnerid meile, rohkem pühendunud inimõigustele, vähem kalduvad konfliktidele ja usaldusväärsemad turud meie kaupadele ja teenustele. Kui demokraatia on nõrk, ei suuda valitsus oma rahva eest seista või muutub riik nii polariseerunuks, et raske on midagi üldse ära teha ning on haavatav äärmuslike liikumiste suhtes seestpoolt ja sekkumiste suhtes väljastpoolt. Sellised riigid on USA jaoks vähem usaldusväärsed partnerid ja see ei ole meie rahva huvides.
Mida rohkem suudame koos teiste demokraatlike riikidega maailmale näidata, kuidas suudame mitte ainult oma rahva vaid ka üksteise huvides toimida, seda paremini suudame kummutada vale, mida autoritaarsed riigid armastavad öelda, et nende viis on parem viis, kuidas inimeste põhivajadusi täita ja lootusi täide viia. Meie ülesanne on tõestada, et neil ei ole õigus.
Seega küsimus ei ole selles, et kas me toetame demokraatiat kogu maailmas, vaid kuidas me seda teeme.
Jõud on eeskujus ning me astume ise esimesed sammud. Julgustame teisi vastu võtma olulisi reforme, tühistama halbasid seadusi, võitlema korruptsiooniga ja lõpetama ebaõiglaseid tegevusi. Toetame demokraatlikku käitumist.
Me ei edenda demokraatiat kulukate sõjaliste sekkumistega ega katsetega autoritaarseid režiime jõuga kukutada. Oleme neid taktikaid varem proovinud. See ei tööta, olenemata sellest, kui head on olnud meie kavatsused. Need katsed on andnud demokraatia edendamisele halva nime ja on kaotanud Ameerika inimeste usalduse. Meie teeme asju teisiti.
Neljandaks, teeme tööd inimliku ja tõhusa sisserändesüsteemi loomiseks.
Tugevad piirid on meie riikliku julgeoleku tugisambad ja seadused on meie demokraatia alus. Siiski vajame diplomaatilist ja mõistlikku lahendust sellele, et igal aastal on inimesi teistest riikidest, kes riskivad kõigega, et siia pääseda. Me peame tegelema algpõhjustega, mis sunnivad nii paljusid inimesi oma kodudest põgenema. Seega teeme tihedat koostööd teiste riikidega, eriti naabritega Kesk-Ameerikast, aitamaks neil pakkuda paremat füüsilist turvalisust ja majanduslikke võimalusi, et inimesed ei leiaks rändes oma ainust väljapääsu ja arenguvõimalust.
Seda tööd tehes ei kaota me silmist oma põhiprintsiipe. Julmus, eriti laste suhtes, on vastuvõetamatu ning selja pööramine kõige haavatavamatele inimestele maailmas pole see, mida me kunagi peaksime tegema.
Meie rahvusliku identiteedi üks olulisemaid osasid on see, et oleme sisserändajate riik. Meid teeb tugevamaks asjaolu, et töökad inimesed tulevad siia haridust omandama, ettevõtlusega alustama, meie kogukondi rikastama. Oleme viimastel aastatel selle osa endast eemale tõrjunud. Me peame selle juurde tagasi pöörduma.
Viiendaks, elavdame sidemeid oma liitlaste ja partneritega. Meie liitlassuhted on midagi sellist, mida sõjavägi kutsub jõukordajateks. Need on meie ainulaadne vara. Me saame koos oma liitlastega palju rohkem tehtud kui ilma nendeta. Teeme seega suure tõuke, et uuesti ühenduda oma sõprade ja liitlastega ning taasluua aastate eest ehitatud partnerlussuhteid viisil, mis sobiksid tänaste ja homsete väljakutse konteksti. See hõlmab nii riike Euroopas ja Aasias, mis on olnud meie lähimad sõbrad juba aastakümneid, kui ka vanu ja uusi partnereid Aafrikas, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas.
Aastakümnete jooksul on need suhted loonud meie toodetele uued turud, uued liitlased agressiooni ärahoidmiseks ja uued partnerid ülemaailmsete probleemide lahendamiseks. Meil oli selle jaoks nimi: „valgustatud omakasu“. Teeme selgeks, et tõeline partnerlus tähendab koormate ühist kandmist, kõik annavad oma panuse – mitte ainult meie. Ja kui vähegi võimalik, valime tegutsemise. Kus iganes kirjutatakse rahvusvahelise julgeoleku ja maailmamajanduse reegleid, Ameerika on seal kohal ja Ameerika inimeste huvid on alati esindatud.
Meil on alati parem olla laua taga, mitte toast väljas. Oma valitsuselt ei tohiks oodata midagi vähemat.
Kuuendaks, tegeleme kliimakriisiga juhime rohepööret. Võib-olla elate Californias, kus metsatulekahjud muutuvad iga aastaga aina hullemaks, või hoopis Kesk-Läänes, kus põllumaadel on pidevad üleujutused, või riigi kaguosas, kus aina tugevamad ja sagedasemad tormid hävitavad terveid kogukondi. Kliimakriis ohustab meid kõiki ja maksab meile iga kuuga üha rohkem. Me ei saa seda üksi parandada. USA toodab 15 protsenti kogu maailma süsinikureostusest. Seda on palju ja meil on hädasti vaja seda kogust vähendada, kuid isegi kui viiksime selle nulli, ei lahendaks me kriisi, sest muu maailm toodab ülejäänud 85 protsenti.
See on täpselt selline probleem, mille lahendamiseks peame koos töötama rahvaste kogukonnana. Me ei saa leppida ainult minimaalse tegevusega. Me peame ennast ja üksteist innustama rohkem tegema. Kui me seda teeme, peame asetama Ameerika Ühendriigid ka juhtivale ja meile kasulikule positsioonile kasvaval taastuvenergia maailmaturul. Tuul ja päike on hetkel odavaimad elektritootmise allikad. Need ei ole enam tuleviku tööstused – tulevik ongi nüüd – ja teised riigid on meist ees. Me peame selle olukorra ümber pöörama ja looma ameeriklastele miljoneid hästi tasustatud taastuvenergia seotud töökohti.
Seitsmendaks, kindlustame oma juhtpositsiooni tehnoloogia vallas. Praegu on käimas ülemaailmne tehnoloogiline revolutsioon. Maailma juhtivad jõud võistlevad uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja kvantarvuti väljatöötamise ja kasutuselevõtu nimel, mis võivad kujundada meie elus kõike – alates sellest, kust saame energiat ja kuidas teeme oma tööd, kuni selleni, kuidas sõdu peetakse. Me tahame, et Ameerika säilitaks oma teadusliku ja tehnoloogilise eelise, sest see on meile 21. sajandi majanduses edukas olemiseks äärmiselt oluline.
Teame aga, et uued tehnoloogiad ei pruugi automaatselt kasulikud olla ja neil, kes neid kasutavad, ei pruugi alati olla head kavatsused. Me olema kindlad, et need tehnoloogiad kaitsevad teie privaatsust, muudavad maailma turvalisemaks ja tervislikumaks ning muudavad demokraatiad vastupidavamaks. Siin ongi koht, kus on roll Ameerika diplomaatial. Koondame jõud oma sõprade ja partneritega, et kujundada arenevate tehnoloogiatega seotud käitumist ja luua kaitsemeetmeid väärkasutuse vastu.
Samal ajal peame tugevdama oma tehnilise kaitse ja tõrjega seotud vahendeid. Vaadakem kasvõi eelmisel aastal aset võtnud SolarWindsi juhtumit, kui leidis aset ulatuslik küberrünnak USA valitsuse võrgustike vastu, et näha, kui motiveeritud on meie vastased kasutama tehnoloogiat meie jalgealuse õõnestamiseks. Praegu tähendab meie riikliku julgeoleku kaitsmine investeerimist meie tehnoloogilisse võimekusse ja selle teema tõstatamist meie diplomaatia ja kaitse küsimustes. Me teeme mõlemat.
Kaheksandaks, peame tegelema 21. sajandi suurima geopoliitilise küsimusega, milleks on meie suhe Hiinaga.
Mitmed riigid esitavad meile tõsiseid väljakutseid, sealhulgas Venemaa, Iraan, Põhja-Korea. Samuti peame toime tulema tõsiste kriisidega, sealhulgas Jeemenis, Etioopias ja Birmas.
Hiina küsimus on aga oma olemuselt teistsugune. Hiina on ainus riik, millel on majanduslik, diplomaatiline, sõjaline ja tehnoloogiline jõud, et tõsiselt raputada stabiilset ja avatud rahvusvahelist süsteemi – kõiki reegleid, väärtuseid ja suhteid, mis panevad maailma toimima nii, nagu meie seda tahame, sest see teenib lõppkokkuvõttes Ameerika inimeste huve ja peegeldab nende väärtusi.
Kui vaja, saab meie suhe Hiinaga saab olema konkureeriv, võimaluse korral koostööks valmis ja vajadusel ka võistlev. Ühine nimetaja on vajadus suhelda Hiinaga võimupositsioonilt.
Selleks on vaja liitlaste ja partneritega koostööd teha ning mitte neid halvustada, sest meie kombineeritud jõudu on Hiinal palju raskem ignoreerida. See nõuab osalemist diplomaatias ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sest positsioonidele, kust meie oleme tagasi tõmbunud, on Hiina asemele tulnud. Samuti nõuab see meilt ka oma väärtuste eest seismist, näiteks, kui Xinjiangis kuritarvitatakse inimõigusi või kui Hongkongis tallatakse demokraatiat jalge alla, sest kui me seda ei tee, tegutseb Hiina veelgi karistamatumalt. See tähendab ka investeerimist Ameerika tööinimestesse, ettevõtetesse ja tehnoloogiatesse ning võrdsete võimaluste nõudmist kõigile, sest kui me seda teeme, suudame kõigiga konkureerida.
Need on Bideni administratsiooni välispoliitika kaheksa põhiküsimust. Selle loendi juures võisite märgata mõningaid asju.
Esiteks, pole selles kajastatud kõiki olulisi teemasid. See ei tähenda, et need teemad ei omaks meile tähtsust või et me ei teeks nende kallal kõvasti tööd. Ootan põnevusega süvenemist teistesse olulistesse välispoliitika küsimustesse, millega lähipäevadel ja -nädalatel tegelema hakkame.
Küsimused, millest ma täna rääkisin, on kõige pakilisemad ja nende lahendamiseks peame kiiresti ja püsivalt edasi liikuma.
Need on kõik ühtaegu sise- ja välisküsimused. Edu saavutamiseks peame nõnda neid ka käsitlema. COVID-i seljatamine tähendab inimeste vaktsineerimist kodus ja välismaal. Maailmamajanduses võitmine tähendab õigete investeeringute tegemist kodus ning Hiina ja teiste riikide ebaausate kaubandustavade tõrjumist. Kliimamuutustega tegelemine tähendab investeerimist vastupidavusse ja rohelisse energiasse kodus ning ülemaailmsete jõupingutuste juhtimist süsinikureostuse vähendamiseks.
Rohkem kui kunagi varem mu karjääris – võib-olla kogu mu eluajal – on erinevused sise- ja välispoliitika vahel hägustunud. Meie kodused uuendused ja meie tugevus maailmas on omavahel täielikult põimunud. See, kuidas me töötame, peegeldab seda reaalsust.
Ja lõpuks, nagu president on lubanud, on diplomaatia – mitte sõjategevus – alati esikohal.
Jällegi on selle aluseks meie valusad õppetunnid. Ameeriklased on õigustatult ettevaatlikud pikaajaliste sõjaliste sekkumiste suhtes välismaal. Oleme näinud, kuidas nende hind on osutunud liiga kõrgeks – nii meile kui teistele. Kui vaatame tagasi Ameerika Ühendriikide sõjalistele sekkumistele möödunud aastakümnetel, eriti Afganistanis ja Lähis-Idas, peame meeles pidama, mida oleme õppinud jõupiiride kohta kestva rahu loomisel – et olukord pärast suurt sõjalist sekkumist on alati oodatust keerulisem ja kui oluline on proovida iga võimalikku varianti leida diplomaatiline lahendus.
Muidugi ei kõhkle me kunagi kasutamast jõudu, kui kaalul on ameeriklaste elud ja elulised huvid. Sel põhjusel andis president Biden eelmisel nädalal loa õhurünnakuks Iraani toetatud sõjaliste rühmituste vastu, kes on sihikule võtnud Ameerika Ühendriikide ja meie koalitsiooni väed Iraagis. Sellel konkreetsel juhul ja ka tuleviku juhtudel, kui oleme sunnitud võtma sõjalisi meetmeid – teeme seda ainult siis, kui eesmärgid ja ülesanne on selged ja saavutatavad, kooskõlas meie väärtuste ja seadustega ning Ameerika rahva teadlikul nõusolekul ning käsikäes diplomaatiaga.
Lõpuks on kõik meie prioriteedid otseselt seotud meie peamiste riikliku tugevuse allikatega. Ja me määratleme tugevust laialt, sest tõeliselt tugev riik on tugev mitmes mõttes korraga. Tõeline tugevus pole suurustlemine ega kiusamine ja see ei põhine ainult sõjalisel jõul.
Tõeline tugevus seisneb selles ja paljul muul.
Tõeline tugevus on tagamine, et meie kui rahvuse kõige väärtuslikum vara – meie inimesed – saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada.
See on õitsev demokraatia ning uuenduslik ja kaasav majandus.
See on võime riike kokku tuua, sest nad usaldavad meid juhtima, ja keegi ei oska teisi ühendada nii nagu meie.
Tõeline tugevus see, kui meie diplomaate austatakse mistahes maailma paigus, sest neil on Ameerika inimeste usk ja usaldus.
Ja see tähendab meie väärtustel põhinevat juhtimist. Sellega tahangi täna lõpetada.
Kui me anname endast parima, on Ameerika Ühendriigid aus ja suure südamega riik. See ongi põhjus, miks oleme uhkusega ameeriklased ja miks ka niivõrd paljud inimesed erinevaist maailma paigust on andnud kõik selleks, et saada ameeriklasteks.
Sinna hulka kuuluvad minu enda pereliikmed ja ka paljud teie pereliikmed.
Bideni administratsiooni välispoliitika kajastab meie väärtusi.
Seisame kindlalt oma põhimõtete taga seoses inimõiguste, demokraatia ja õigusriigiga. Võitleme ebaõigluse vastu naiste ja tüdrukute, LGBTQI-inimeste, usuvähemuste ning kõigi rasside ja rahvuste suhtes, sest kõik inimesed on võrdsed oma õiguste ja väärikuse poolest, olenemata sellest, kus nad elavad või kes nad on.
Me austame teadust ja andmeid ning võitleme vale- ja desinformatsiooni vastu, sest tõde on meie demokraatia nurgakivi.
Me teeme igal võimalusel koostööd kongressiga – ka juba alguses, mitte ainult lõpusirgel – sest nad esindavad meie inimeste tahet ja meie välispoliitika on tugevam, kui Ameerika inimesed seda toetavad.
Me ehitame üles riikliku julgeoleku tööjõu, mis kajastab Ameerikat kogu selle mitmekesisuses, kuna me tegutseme mitmekesises maailmas ja meie mitmekesisus on ainulaadne jõuallikas, millega vähesed riigid saavad konkureerida. Kui meil ei ole mitmekesist meeskonda, on nii diplomaatia korraldamine justkui ühe käega dirigeerimine. See on riikliku julgeoleku toimimiseks hädavajalik ja ka minu isiklik prioriteet.
Me toome erapooletuse tagasi oma välispoliitikasse. Nagu kõlab ütlus: oli aeg, kui poliitika peatus veepiiril. Riigisekretärid ei esindanud demokraate ega vabariiklasi. Me esindasime kõiki ameeriklasi. Mõni võib ju arvata, et see idee on nüüd vanamoodne. Mina seda igatahes ei arva. Ja ka president mitte.
Me tasakaalustame alandlikkust enesekindlusega. Olen alati uskunud, et need peaksid olema Ameerika juhtimise mündi kull ja kiri: alandlikkus, sest me ei ole täiuslikud, meil ei ole kõiki vastuseid ja paljud maailma probleemid ei keerle ainult meie ümber, isegi kui need meid mõjutavad; enesekindlus, sest kui Ameerika annab endast parima, on meil suurem võime kui ühelgi teisel maailma riigil mobiliseerida teisi üldiseks hüvanguks ja meie enda inimeste hüvanguks.
Eelkõige vastutame ühe ja kõikehõlmava edu mõõtme eest: kas me anname teile tulemusi?
Kas me muudame teie elusid turvalisemaks ja loome teie peredele võimalusi? Kas me kaitseme planeeti teie laste ja lastelaste jaoks? Kas me austame teie väärtusi ja oleme teie usalduse väärilised?
Minu elu suurim au on olla teie välisminister. Ma olen iga päev teadlik sellest, et me tegeleme oma ajaloo järgmise peatüki kirjutamisega. Meie enda teha on, kas selle aja lugu saab olema rahu ja õitsengu, turvalisuse ja võrdsuse lugu; kas me aitame rohkematel inimestel rohkemates kohtades elada väärikalt ja kas jätame USA tugevamale positsioonile nii kodus kui maailmas.
See on meie ülesanne. See on meie võimalus. Me ei lase seda võimalust raisku.
Me teenime Ameerika inimesi ja me teeme kõik endast oleneva, et saaksite uhked olla.
Tänan!
