MÄRKUS. Riikide 2020. aasta inimõiguste aruanded avaldati 30. märtsil 2021. Iga-aastased aruanded hõlmavad rahvusvaheliselt tunnustatud üksikisiku, kodaniku-, poliitilisi ja töötajate õigusi, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes lepingutes. USA välisministeerium esitab USA kongressile aruanded kõikide abi saavate riikide ja ÜRO liikmesriikide kohta kooskõlas 1961. aasta välisabi seaduse ja 1974. aasta kaubandusseadusega. Kõikide riikide aruanded on saadaval aadressil https://www.state.gov/reports/2020-country-reports-on-human-rights-practices/.
Eesti 2020. aasta inimõiguste aruanne
KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
TEADE. Välisministeerium avaldab 2021. aasta keskpaiku selle aruande lisa, millega laiendatakse 6. jaos naisi puudutavat alajaotist, et käsitleda laiemat hulka reproduktiivtervisega seonduvate õiguste alaseid küsimusi.
Eestis kehtib mitmeparteiline põhiseaduslik demokraatia, kus tegutseb ühekojaline parlament ning Eesti valitsusjuht on peaminister ja riigipea on president. Peaminister ja valitsuskabinet esindavad üldiselt parlamendis enim kohti omavat erakonda või erakondade koalitsiooni. Viimati toimusid parlamendivalimised 2019. aasta märtsis. Koalitsiooni kuulusid Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa ning seda juhtis aprillis 2019 peaministri ametisse astunud Jüri Ratas (Keskerakond). Vaatlejad pidasid valimisi vabadeks ja õiglasteks.
Sisejulgeoleku eest vastutavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet. Kaitsevägi on aga välise julgeoleku eest vastutav, kuigi tal on ka mõned sisejulgeolekuga seotud kohustused. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet alluvad Siseministeeriumile. Samas allub Kaitsevägi Kaitseministeeriumile. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet tegelevad tsiviiljuhtumitega, sõjaväepolitsei aga Kaitseväe juhtumitega. Tsiviilvõimud suutsid säilitada julgeolekujõudude üle tõhusat kontrolli. Julgeolekujõudude liikmed panid toime mõningaid rikkumisi.
Olulistest inimõiguste rikkumistest ei ole teatatud.
Valitsusel on olemas vajalikud meetmed rikkumisi toime pannud ametnike tuvastamiseks ja karistamiseks.
1. jagu. Isikupuutumatuse austamine, kaasaarvatud vabadus järgmisest:
A. OMAVOLILINE ELU VÕTMINE JA MUUD EBASEADUSLIKUD VÕI POLIITILISELT MOTIVEERITUD MÕRVAJUHTUMID
Valitsuse või valitsusametnike toime pandud omavoliliste või ebaseaduslike mõrvajuhtumite kohta teated puuduvad. Kriminaaluurimisi juhib riigis prokuratuur, kes uurib, kas julgeolekujõudude rakendamine oli õigustatud, ja esitab vajaduse korral süüdistuse.
B. KADUMINE
Puuduvad teated valitsusasutuste nimel toimunud kadumistest.
C. PIINAMINE JA MUU JULM, EBAINIMLIK VÕI INIMVÄÄRIKUST ALANDAV KOHTLEMINE VÕI KARISTAMINE
Hoolimata sellest, et seaduslikult on see keelatud, on raporteeritud mõned juhud, kus politsei on tarvitanud liigset füüsilist jõudu või verbaalset väärkohtlemist mõnede kahtlustatavate vahistamisel ja ülekuulamisel. Jõu kuritarvitamise eest politseinike vastu esitatud kohtuasjade arv on eelmiste aastatega võrreldes samaks jäänud. Esimese poolaasta jooksul esitasid ametivõimud politseinike vastu neli jõu kuritarvitamise juhtumit.
Karistamatust julgeolekujõududes märkimisväärse probleemina ei esinenud.
VANGLATE JA KINNIPIDAMISKESKUSTE TINGIMUSED
Inimõigusi oluliselt rikkuvad juhtumid vanglate või kinnipidamiskeskuste tingimuste puhul puuduvad.
Füüsilised tingimused. Aprillis kritiseeris õiguskantsler avalikult valitsuse COVIDiga seotud keeldu seoses vangide õues viibimise aja ja sugulaste külastuste vähendamisega, iseloomustades keeldu vangide lubamatu kohtlemisena valitsuse suuniste kohaselt.
Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komitee (CPT) avaldas oma 2017. aasta riigivisiidi kohta koostatud 2019. aasta novembri aruandes muret nii Pärnu, Tallinna, Tartu ja Valga kinnipidamisasutustes kui ka Ida-Tallinna politseijaoskonnas esinenud „kohutavate materiaalsete tingimuste” ja ka eri politseiasutustes täheldatud kinnipidamisruumide väiksuse pärast. Aruandes väljendati ka CPT „tõsiseid kahtlusi”, et eeluurimisvange hoiti puudulikes politsei kinnipidamisasutustes ühe kuni nelja nädala jooksul ja mõnel juhul koguni mitu kuud üle politsei vahi all hoidmise aja (kuni vanglasse üleviimiseni).
Seoses vanglatingimustega oli CPT aruandes välja toodud, et üksikvangistuse kasutamine karistusena näib olevat laiaulatuslik kõigis kolmes vanglas ja et eriti valdavalt näib see tava leidvat rakendust just Viru vanglas. Vangid paigutati üksikvangistusse järjest üle 14 päeva, ületades seega maksimaalset lubatud aega. Viru vanglas määrati vangidele karistuseks järjestikused üksikvangistused, mis põhjustasid mitmel juhul väga pikki üksikvangistuses viibitud perioode (ühe vangi puhul 225 päeva). Peale üksikvangistuse liigse kasutamise ei esinenud vanglates füüsiliste tingimuste ega kinnipeetavate väärkohtlemise puhul suuremaid rikkumisi.
Juhtkond. Ametivõimud uurisid usaldusväärseid väiteid väärkohtlemistest nõuetekohaselt.
Sõltumatu järelevalve. Valitsus lubas olukorda jälgida iseseisvatel valitsusvälistel organisatsioonidel, inimõiguste eestkostjatel, meedial ja rahvusvahelistel organisatsioonidel.
D. OMAVOLILINE VAHISTAMINE VÕI KINNIPIDAMINE
Põhiseaduse ja seadustega on keelatud omavoliline vahistamine ja kinnipidamine ning nähtud ette iga inimese õigus vaidlustada kinnipidamise seaduslikkust kohtus. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju.
KINNIPEETAVATE VAHISTAMISTOIMINGUD JA KOHTLEMINE
Välja arvatud kuriteo toimepanemise hetkel arreteeritud isikute puhul, on seadusega nõutud, et vahistamiste käigus peavad ametivõimud omama tõendipõhiseid kohtu väljastatud vahistamismäärusi ja teavitama kinnipeetavaid viivitamata nende vahistamise põhjusest. Ajutiseks kohtuprotsessieelseks vabastamiseks on olemas toimiv kautsjonisüsteem ja muud võimalused. Ametivõimud võivad eraisikuid süüdistuseta kinni pidada kuni 48 tundi; edasine kinnipidamine toimub kohtuotsuse alusel. Üldjoones pidas politsei nendest nõuetest kinni. Alaealiste süüdistatavate puhul näevad kriminaalmenetluse reeglid ette eeluurimise ajal maksimaalselt kahekuulise kinnipidamise ja teise astme (vähem raskete) kuritegude puhul maksimaalselt neljakuulise kinnipidamise. Kinnipeetavatel on õigus kohe pöörduda õigusnõustajate poole, lisaks tasub valitsus puudustkannatavate isikute õigusnõustamise kulud.
E. ÕIGLASE JA AVALIKU KOHTUMENETLUSE TAKISTAMINE
Põhiseadusega on tagatud kohtusüsteemi sõltumatus ning valitsus järgis üldjoontes kohtusüsteemi sõltumatuse ja erapooletuse alaseid nõudeid.
KOHTUMENETLUSED
Põhiseadusega on tagatud avaliku kohtuprotsessi õiglane pidamine ja üldiselt rakendas sõltumatu kohtusüsteem seda õigust tõhusalt.
Süüdistatavatel on õigus kohtlemisele süütuse presumptsiooni alusel, kiirele ja detailsele süüdistustest teatamisele (vajaduse korral tasuta tõlkega), liigse viivitusteta õiglasele ja avalikule kohtuprotsessile, õigus kohtuistungist osa võtta, vabalt valitud advokaadiga suhtlemisele, piisavale ajale ja vahenditele kaitse ettevalmistamiseks, alates kaebuste esitamise hetkest vajaduse korral tasuta suulisele tõlkele kõikide kohtuastmete vältel, vastustada süüdistajat või hageja tunnistajaid ning esitada oma tunnistajaid ja tõendeid. Süüdistatavaid ei saa sundida tunnistama ega süüd üles tunnistama ning neil on õigus edasikaebusele. Juhtumeid võib üle kuulata kas üksik kohtunik, kohtunik koos avalike hindajatega või kohtunike komitee. Kõigile kriminaalmenetluses süüdistatavatele on advokaat kättesaadav riigi kulul,
sellest hoolimata eelistasid üksikisikud tihtipeale isikliku advokaadi palkamist. Puudustkannatavatele isikutele palkab tsiviilkohtumenetluse käigus advokaadi valitsus. Ametivõimud austasid eelnimetatud õigusi ja võimaldasid neid õigusi kasutada kõigil elanikel olenemata kodakondsusest.
POLIITVANGID JA KINNIPEETAVAD
Teated poliitvangidest ja kinnipeetavatest puuduvad.
TSIVIILKOHTUMENETLUS JA ABINÕUD
Üksikisikutel või organisatsioonidel on inimõiguste rikkumise korral õigus pöörduda siseriiklike kohtute poole ja nõuda tsiviilõiguskaitsevahendite rakendamist. Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamisel on neil võimalus ebasobivad otsused edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
VARA TAGASTAMINE
Valitsusel on vara tagastamiseks eraldi seadused ja mehhanismid. Lisaks ei teatanud valitsusvälised ja kaitseorganisatsioonid probleemidest seoses holokaustiajastu juhtumite lahendamisega, sealhulgas seoses välisriikide kodanikega.
Välisministeeriumi poolt kongressile esitatud kompensatsioonita jäänud ellujääjate eest õigluse nõudmise akti (JUST) aruanne, mis avaldati 29. juulil 2020, on leitav välisministeeriumi veebilehelt https://www.state.gov/reports/just-act-report-to-congress/.
F. OMAVOLILINE VÕI EBASEADUSLIK ERAELU, PEREKONNA, KODU VÕI INFOVAHETUSE PUUTUMATUSE RIKKUMINE
Põhiseadusega on sellised toimingud keelatud ja nende seaduste valitsusepoolsest rikkumisest teated puuduvad.
2. jagu. Kodanikuõiguste austamine, kaasaarvatud:
A. SÕNAVABADUS, SEALHULGAS PRESSIVABADUS
Põhiseadusega on tagatud sõna- ja pressivabadus. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju. Sõltumatu ajakirjandus, tõhus kohtusüsteem ja funktsioneeriv demokraatlik poliitika soodustavad ühiselt sõna- ja pressivabadust.
Ajakirjandus, meedia ja veebimeedia. Sõltumatu meedia toimib aktiivselt ja väljendab mitmesuguseid seisukohti ilma piiranguteta.
INTERNETIVABADUS
Valitsus ei piiranud ega takistanud juurdepääsu internetile ega tsenseerinud veebimaterjali. Puuduvad usutavad teated sellest, et valitsus oleks seadusliku volituseta privaatset veebisuhtlust jälginud.
AKADEEMILINE VABADUS JA KULTUURIÜRITUSED
Valitsuse seatud piirangud akadeemilisele vabadusele või kultuurisündmustele puudusid.
B. KOGUNEMIS- JA ÜHINEMISVABADUS
KOGUNEMISVABADUS
Põhiseadusega on tagatud rahumeelse kogunemise vabadus. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju. COVID-19 pandeemia tõttu kehtestas valitsus mitu ajutist piirangut rahvakogunemistele, mida muudeti kogu aasta vältel võrdeliselt hinnatud riskidega.
ÜHINEMISVABADUS
Kuigi põhiseadusega on tagatud ühinemisvabadus, on seaduses täpsustatud, et erakondadega on lubatud ühineda ainult Eesti kodanikel. Välismaalaste võimalusi liituda muulaadsete kodanikuühendustega ei piiratud.
C. USUVABADUS
Vt Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi rahvusvahelist usuvabaduse aruannet aadressil https://www.state.gov/religiousfreedomreport/.
D. LIIKUMISVABADUS
Põhiseadusega on ette nähtud riigisisene liikumine, välismaal reisimine, emigratsioon ja repatrieerimise vabadus. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju.
E. RIIGISISESELT ÜMBERASUSTATUD ISIKUTE STAATUS JA KOHTLEMINE
Ei ole kohaldatav.
F. PAGULASTE KAITSE
Valitsus tegi koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja muude humanitaarorganisatsioonidega, et pakkuda pagulastele, varjupaigataotlejatele, kodakondsuseta isikutele ja teistele probleemsetele isikutele kaitset ja abi.
Õigus varjupaigale. Seadusega on tagatud varjupaiga või pagulasseisundi andmine. Lisaks on valitsus kehtestanud süsteemi pagulastele kaitse pakkumiseks. MTÜ Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) ja muud valitsusvälised organisatsioonid osutasid koostöös ametivõimudega pagulastele õigus- ja sotsiaalabi. Valitsusametnikud kinnitasid, et juurdepääs õigusabile oli olemas igas varjupaigamenetluse etapis. EIK väljendas jätkuvalt muret varjupaigataotlejate kinnipidamise pikaajalisuse üle kohtuasjade lahendamise ajal.
Ohutu päritoluriik/transiitriik. Valitsus on kehtestanud turvalisest päritolu- või transiidiriigist pärit taotlejatele varjupaiga mitteandmise korra. Ametivõimud kinnitasid, et nad intervjueerisid kõiki varjupaigataotlejaid.
Kestvad lahendused. Valitsus aitas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni programmi raames osa põgenikel turvaliselt ja vabatahtlikult kodumaale tagasi pöörduda. Riik tegi pagulaste ümberasustamise programmi rakendamiseks koostööd ELi ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Naturalisatsioon on võimaldatud kõigile riigi püsielanikele pärast viieaastast paiksust, pärast kohustuslike kodakondsus- ja keeleeksamite läbimist.
Ajutine kaitse. Valitsus pakkus ajutist kaitset isikutele, kes ei pruugi olla pagulased. Ajutine kaitse hõlmab õigust tööle ning juurdepääsu haridusele ja tervishoiule. 2019. aastal tagas valitsus ajutise kaitse elamisloa kaudu kümnele isikule.
G. KODAKONDSUSETA ISIKUD
2019. aastal klassifitseeris ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet riigis kodakondsuseta 76 639 inimest. 1. juuli seisuga oli valitsuse statistika kohaselt ühtekokku umbes 70 000 määratlemata kodakondsusega elanikku ehk 5,3 protsenti kogu elanikkonnast. Peaaegu kõik olid rahvuselt venelased, ukrainlased või valgevenelased. Nendel isikutel on õigus taotleda naturaliseeritud kodakondsust ja osa nendest isikutest võib omada Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsust.
Riigis on olemas seadusepõhised protseduurid, mis pakuvad üle 18-aastastele isikutele võimaluse naturalisatsiooni teel kodakondsuse saamiseks, kuid mõned inimõiguste vaatlejad pidasid neid ebapiisavateks ning sedalaadi naturalisatsiooni määr jäi madalaks. Kodakondsuse omandamise hõlbustamiseks kohaldasid ametivõimud kodaniku- ja keelekursuste rahastamist ning lihtsustasid
naturalisatsiooniprotsessi puuetega inimeste jaoks. Valitsus lihtsustas ka eesti keele oskuse nõudeid, näiteks ei nõuta enam keeleeksami kirjaliku osa tegemist üle 65-aastastelt kandidaatidelt, kuid hoolimata sellest peavad nad siiski läbima suulise eksami. Valitsus annab kodakondsuse ka ilma vanemate eritaotluseta alla 15-aastastele isikutele, kes on sündinud riigis ja kelle vanemad ei olnud Eesti ega ühegi teise riigi kodanikud ning olid lapse sünni hetkel juba vähemalt viis aastat Eestis elanud.
3. jagu. Poliitilises tegevuses osalemise vabadus
Seadusega on tagatud kodanikele võimalus valida riigikogu liikmed võrdsetel, õiglastel ja perioodiliselt korraldatavatel vabadel valimistel. Valimised on salajase hääletuse põhised.
VALIMISED JA POLIITILINE OSALUS
Viimased valimised. 2019. aasta märtsis toimunud riigikoguvalimisi peeti vabadeks ja õiglasteks. Valimiste tulemusel moodustati kolmeparteiline koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa. Uut koalitsiooni juhtis peaminister Jüri Ratas (Keskerakond).
Naiste ja rahvusvähemuste osalemine. Ükski seadus ei piira naiste või rahvusvähemuste liikmete osalemist poliitilises protsessis ja kinnitatavalt osalesid nad selles. Seadus lubab erakondi moodustada või nendega liituda ainult kodakondsusega isikutel.
Mittekodanikud, kes on pikaajalised elanikud, võivad hääletada kohalikel valimistel, kuid ei saa hääletada riiklikel valimistel ega töötada avalikel ametikohtadel.
4. jagu. Korruptsioon ja valitsuse läbipaistvuse puudulikkus
Seadusega on tagatud ametnikele korruptsiooni eest kriminaalkaristused ja valitsus rakendas üldjoontes neid seadusi tõhusalt. Väärkohtlemise ja korruptsiooni uurimiseks ning karistamiseks on valitsusel tõhusad mehhanismid. Aasta jooksul esines üksikuid teateid ametliku korruptsiooni kohta.
Korruptsioon. Jaanuaris tunnistati riigikogu liige Kalev Kallo süüdi korruptsioonisüüdistuses, mis oli seotud kriminaalasjaga Tallinna Linnavalitsuses aset leidnud väärteo asjus. Ta mõisteti süüdi kolmes kuriteos: altkäemaksu vahendamises, altkäemaksukuritegudele kaasaaitamises ja Keskerakonna ebaseaduslikus rahastamises. Kallole mõisteti poolteist aastat tingimisi vangistust. Pärast novembris tema süüdimõistva otsuse langetamist riigikohtu poolt astus Kallo riigikogust tagasi, nagu on nõutud seadusega. 2019. aastal mõistis kohus raudteeametnik Indrek Süldile korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest kolmeaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Süld arreteeriti 2016. aastal erinevate juhtumite eest seoses riigihankelepingutega manipuleerimisega. Teine süüdistatav Raivol Lill mõisteti samuti süüdi nimetatud hankelepingutega seotud kergemates süütegudes. Samuti trahvis kohus ettevõtet Autsec OÜ samade hankelepingutega seotud seaduserikkumiste eest. 2019. aastal langes korruptsioonijuhtumite arv võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt. 44 protsenti juhtumitest leidis aset valitsussektoris ja
41 protsenti kohaliku omavalitsuse sektoris. Finantsteabe avalikustamine. Seadusega on nõutud, et kõik riigiametnikud avalikustaksid oma sissetuleku ja vara. Avalikustamise jälgimise ja kontrollimise eest vastutavad selleks ette nähtud ametiasutused. Kõrgetasemeliste riigiametnike finantsdeklaratsioonid olid üldsusele kättesaadavad ning seaduse rikkumise eest on ette nähtud kriminaal- ja haldussanktsioonid.
5. jagu. Valitsuse hoiak väidetava rahvusvahelise ja valitsusvälise inimõiguste kuritarvitamisega seotud uurimise suhtes
Mitmed riigisisesed ja rahvusvahelised inimõiguste rühmad tegutsesid ilma valitsusepoolsete piiranguteta ning uurisid inimõigustega seotud juhtumeid ja avaldasid nende kohta oma järeldused. Valitsusametnikud olid koostöövalmid ja suhtusid nende seisukohtadesse osavõtlikult. Inimõigustega tegelevad valitsusorganid: inimõiguste ombudsmani ülesandeid täidab enam kui 45 alluvaga sõltumatu ametnik ehk õiguskantsler. Põhiseaduse järgimiseks vaatab kantsler õigusaktid läbi, kontrollib ametivõimude tegutsemise vastavust põhiõigustele ja vabadustele ning hea valitsemistava põhimõtetele. Lisaks aitab ta lahendada sool, rassil, rahvusel (etniline päritolu), nahavärvil, keelel, usul, sotsiaalsel staatusel, vanusel, puudel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimisega seotud süüdistusi. Samuti annab õiguskantsler ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele nõuandeid, teeb päringuid ning omab volitust edasikaebamiseks riigikohtusse. Kantsler esitab riigikogule aastaaruandeid. Üldsuse usaldus ametniku vastu oli kõrge ning valitsus reageeris tema aruannetele ja otsustele.
6. jagu. Diskrimineerimine, ühiskondlik väärkohtlemine ja inimkaubandus
NAISED
Vägistamine ja koduvägivald. Seadusega on kriminaliseeritud vägistamine, kaasaarvatud abikaasa vägistamine, samuti kehaline väärkohtlemine ja perevägivald. Seadust on tõhusalt kohaldatud. Vägistamise, sealhulgas abikaasa vägistamise eest, võib süüdistatavat oodata kuni 15-aastane vanglakaristus. Eesti Seksuaaltervise Liidu andmetel on seksuaalse väärkohtlemise, sealhulgas vägistamise ohvriks langenud 13 protsenti naistest.
Valitsusväliste organisatsioonide ja varjupaikade juhtide sõnul olid probleemideks naistevastane vägivald ja perevägivald. Aasta esimese üheksa kuu jooksul moodustas perevägivald kõikidest vägivallakuritegudest 40 protsenti. Politsei registreeritud perevägivalla ohvritest moodustasid 80 protsenti naised. Aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenes perevägivalla ametlike teadete arv võrreldes 2019. aasta sama perioodiga kuue protsendi võrra.
Valitsusvälistel organisatsioonidel, kohalikel omavalitsustel ja muudel asutustel oli võimalik otsida ohvritele valitsusepoolset abi. Soopõhise vägivalla ohvriks langenud naiste ja lastega naiste jaoks oli olemas varjupaikade võrgustik, lisaks vihjetelefonid koduvägivalla ja laste väärkohtlemise puhuks. Seksuaalse vägivalla ohvrite ravikeskusi oli neli. Politseinikud, piirivalvurid ja sotsiaaltöötajad said valitsusväliste organisatsioonide, Sotsiaalministeeriumi ning Sise- ja Justiitsministeeriumi korraldatud perevägivalla ning soopõhise vägivalla alaseid koolitusi.
Seksuaalne ahistamine. Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud, kuid on olnud teateid ahistamise kohta töökohal ja ühistranspordis. Seaduse järgi saab seksuaalse ahistamise kaebusi lahendada kohtus. Seksuaalse ahistamise eest ette nähtud karistus on rahatrahv või arest kuni 30 päeva. Registreeritud seksuaalse ahistamisega seotud juhtumite arv kasvas 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga 17 protsenti. 97 protsenti registreeritud seksuaalse ahistamise ohvritest olid naised. Registreeritud jälitamisjuhtumite arv oli 2019. aastal sarnane eelmise aasta omaga. 88 protsenti jälitamisjuhtumite ohvritest olid naised, õigusrikkujatest aga olid 92 protsenti mehed.
Rahvaarvu kontrollimine sunniviisiliste meetmetega. Sunniviisiliste abortide või steriliseerimiste kohta teateid ei olnud.
Diskrimineerimine. Seadusega on tagatud sama õiguslik seisund ja samad õigused nii naistele kui ka meestele. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju. On teatatud töö- ja kutsealasest diskrimineerimisest ning ebavõrdsest kohtlemisest soo, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse tõttu (vt punkt 7.d.).
LAPSED
Sünni registreerimine. Kodakondsus tuleneb peamiselt vähemalt ühe vanema kodakondsusest. Kumbki kodakondsusega vanem võib anda lapsele kodakondsuse, hoolimata teise vanema kodakondsusest. Lapsed, kes on sündinud vanematel, kes pole Eesti ega mõne muu riigi kodanikud ja on elanud riigis vähemalt viis aastat, saavad kodakondsuse sünnihetkel. Sündide registreerimine toimus õigel ajal.
Laste väärkohtlemine. 2019. aastal kasvas alla 18-aastaste isikute vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv eelmise aastaga võrreldes 18 protsenti. Politsei- ja Piirivalveamet töötas laste väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise vastu. Lasteombudsmanina tegutses õiguskantsler. Koostöös Justiits-, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldas Politsei- ja Piirivalveamet oma ametnikele seksuaalvägivalla alaseid koolitusi.
Varane ja sunnitud abielu. Seaduse kohaselt on miinimumvanus abiellumiseks 18 aastat. Kohus võib abielu sõlmimiseks ette nähtud alammäära alandada kuni 15. eluaastani.
Laste seksuaalne ekspluateerimine. Seadusega on keelatud laste äriline seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno ning ametivõimud järgisid seda seadust. Konsensusliku seksi alammäär on 14 aastat. Lapspornograafias osalemise eest süüdimõistmise puhul võib karistus ulatuda rahatrahvist kuni kolme aastase vangistuseni. Tüdrukuid ekspluateeritakse sagedamini kui poisse.
Rahvusvahelised lapseröövid. Riik on ühinenud 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis käsitleb rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke aspekte. Vt Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi aastaaruannet rahvusvaheliste lapseröövide kohta aadressil https://travel.state.gov/content/travel/en/International-Parental-Child-Abduction/for-providers/legal-reports-and-data/reported-cases.html.
ANTISEMITISM
Juudi kogukonna arv oli hinnanguliselt 2000 kuni 2500 inimest. Juudi kogukonda kuulus hinnanguliselt 2000 kuni 2500 inimest. Antisemiitlikest tegevustest teateid ei olnud.
27. jaanuaril pidas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul holokausti mälestuspäeva iga-aastase mälestusürituse. Samuti osalesid mälestustegevustel ka koolid kogu riigis. Koostöös Eesti juudi kogukonna, Rahvusvahelise Holokausti Mälestusliidu, Eesti Mälu Instituudi ja Okupatsioonimuuseumiga korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium koolilastele holokaustiga seotud teemadel essee kirjutamise võistluse. Võistlus oli pühendatud Klooga koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevale.
INIMKAUBANDUS
Vt Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.
PUUETEGA INIMESED
Seadusega on keelatud füüsiline, sensoorne, intellektuaalne ja vaimse puudega inimeste diskrimineerimine. Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju.
Puuetega inimesed võivad teabe saamiseks kasutada valitsuse abi ja vajaduse korral taotleda ka isiklikke abilisi. Seadusega on tagatud, et uued või renoveeritud hooned oleksid puuetega inimestele ligipääsetavad. Üldiselt olid uued või renoveeritud hooned ligipääsetavad, vanematest hoonetest aga ainult vähesed.
Õiguskantsleri sõnul olid vaimse tervisega tegelevates asutustes inimeste põhiõiguste kaitseks võetud meetmed ebapiisavad, sealhulgas meetmed psühhiaatrilistes raviasutustes omavoliliste ohjeldusmeetmete kasutamise vastu. Aprillis väljendas õiguskantsler muret ka sotsiaalmajades elavate
puuetega inimeste liikumispiirangute pärast COVID-19 eriolukorra ajal.
Valitsusvälised organisatsioonid kurtsid, et kuigi vastavad teenused olid pealinnas enamasti kättesaadavad, esines puuetega inimestel raskusi asjakohase hoolduse saamisega mõnes maapiirkonnas. Puuetega inimeste jaoks, kes elasid väljaspool suurema rahvastikuarvuga asulaid, sõltus juurdepääs kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenustele (nt isiklikud abilised, tugiisikud ja transport) selle inimese enda võimest abi otsida.
Esines teateid kutse- või tööalasest diskrimineerimisest (vt punkt 7.d.).
Puuetega inimeste õiguste kaitse eest vastutab Sotsiaalministeerium ja puuetega inimestele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Puuetega inimeste iseseisva toimetuleku täiustamiseks keskendus valitsus rehabilitatsiooniteenuste parandamisele.
RAHVUS- / RASSI- / ETNILISED VÄHEMUSED
25. oktoobril, mil Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline konflikt oli jõudnud haripunkti, leiti Eesti Islami Keskuse ning Türgi ja Aserbaidžaani saatkondade eest seapäid. Politsei tuvastas süüdlase ja algatas väärteomenetluse kooskõlas vaenu õhutamist käsitleva seadusega. Süüdlasele esitati lõppkokkuvõttes süüdistus risustamise eest ja talle määrati rahatrahv 20 eurot.
2019. aastal registreeris politsei kaheksa füüsilise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise või ähvarduse juhtumit, mis hõlmasid vaenu õhutamist rassiliste, usuliste või etniliste vähemuste esindajate vastu.
Augustis toimus riigi suuruselt teises linnas Tartus neonatside ja välistudengite vahel kolmel korral rassiliselt motiveeritud kaklusi ja sõnelusi. Kõik juhtumid olid seotud samade neonatsidest süüdlastega. Juhtumid jäid uurimise alla.
Eesti keele oskus on kodakondsuse saamiseks vajalik ning kõigil riigiteenistujatel ja avaliku sektori töötajatel, teenindaval personalil, meditsiinitöötajatel ja muudel üldsusega kokkupuutuvatel töötajatel peab olema minimaalne keeleoskus. Venekeelne elanikkond väitis, et eesti keele nõuded viisid töö ja palgaga seotud diskrimineerimiseni. Valitsus jätkas tasuta ja subsideeritud võimaluste pakkumist eesti keele õppimiseks.
Piirkondades, kus üle poole elanikkonnast eesti keelt ei räägi, on seadusega tagatud elanikele õigus saada ametlikku teavet nende keeles ja ametivõimud järgisid seda seadust.
Romid, keda on ühiskonnas alla 1000, kannatasid väidetavalt diskrimineerimise all mitmes eri valdkonnas, kaasaarvatud tööhõives. Hoolimata sellest, et valitsus võttis tarvitusele meetmeid romi laste hariduse tähtsuse rõhutamiseks, jäi siiski nende koolist väljalangevuse arv suureks.
Mittevalged elanikud teatasid diskrimineerimisjuhtudest seoses majutamisega. Valitsusel oli raskusi ümberasustatud pagulaste jaoks eluaseme leidmisega, mida pagulaste esindajad pidasid sotsiaalseks diskrimineerimiseks.
SEKSUAALSE SÄTTUMUSE JA SOOLISE IDENTITEEDI PÕHINE VÄGIVALD, DISKRIMINEERIMINE NING MUU VÄÄRKOHTLEMINE
Seadusega on keelatud seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi põhine diskrimineerimine. Ehkki seadus ei hõlma spetsiifiliselt seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi erinevaid vorme, on üldine arusaam, et tegemist on lesbide, geide, biseksuaalide, transseksuaalide ja interseksuaalsete isikutega. 2019. aastal registreeris politsei kaks juhtumit, mis sisaldas vaenu õhutamist LGBTI-inimeste vastu. Esindusorganisatsioonid teatasid, et LGBTI-inimeste ühiskondlik ahistamine ja diskrimineerimine on endiselt tavaline, aga samas märkisid LGBTI-inimestesse suhtumise paranemist.
7. jagu. Töötajate õigused
A. ÜHINEMISVABADUS JA ÕIGUS KOLLEKTIIVLÄBIRÄÄKIMISTELE
Seaduse, sellega seotud määruste ja sätetega on tagatud töötajatele õigus liituda vabalt valitud iseseisvate ametiühingutega või neid ise moodustada, pidada kollektiivläbirääkimisi ning korraldada seaduslikke streike. Valitsus austas üldjoontes neid õigusi. Seadusega on lubatud ametiühingutel tegutseda sekkumiseta ja keelatud diskrimineerimine ühinemise vastu. Nii töötajatel kui ka tööandjatel on õigus nõuda, et töövaidlusi lahendaksid töövaidluskomisjonid, mis koosnevad ametiühingute ja tööandjate esindajatest, või kohtud. Seadusega on keelatud töötajate diskrimineerimine ametiühingusse kuulumise tõttu ja nõutud ametiühingus tegutsemise tõttu vallandatud töötajate ennistamine. Avaliku teenistuse töötajatel puudub streikimisõigus, aga neil on võimalus pidada palkade ja töötingimuste alaseid läbirääkimisi tööandjaga otse.
Valitsus järgis üldjoontes sellealaseid eeskirju. Ressursid, järelevalve ja muud vahendid olid enamasti piisavad, et tagada seaduste täitmine. Suuremjaolt maksid rikkujad trahve, mis toimis rikkumiste vältimiseks piisavalt. Samuti oli võimalik algatada kriminaalmenetlusi ja esitada tsiviilnõudeid ning karistused olid samaväärsed karistustega, mis on ette nähtud teiste kodanikuõiguste rikkumist käsitlevate seadustega. Tööandjatele määratud rahalised karistused olid seotud peamiselt tööõnnetuste ja kutsehaigustega. Haldus- ja kohtumenetlustes pikki viivitusi ei esinenud.
Valitsus ja enamik tööandjaid austasid üldjoontes ühinemisvabadust ja õigust pidada kollektiivläbirääkimisi. Erakonnad tegelesid vabalt kollektiivläbirääkimistega ning puudusid teated valitsuse või muude erakondade sekkumisest töötajate organisatsioonide toimimisse.
Eesti Ametiühingute Keskliit väitis, et erasektoris on ametiühingu õigusi aasta jooksul sageli rikutud. Keskliidu töötajate sõnul on ametiühingute vastane käitumine laialt levinud. Nende teatel soovitasid mõned ettevõtted oma töötajatel ametiühinguid mitte moodustada, ähvardades neid vallandamise või palga vähendamisega või siis lubades töötajatele ametiühingute mitte moodustamisel muid privileege.
B. SUNNIVIISILISE VÕI KOHUSTUSLIKU TÖÖ KEELD
Seadusega on keelatud sunniviisiline või kohustuslik töö ning valitsus rakendas seda seadust tõhusalt. Ametivõimud tabasid ning mõistsid süüdi aasta jooksul kolm tööalase inimkaubanduse kuritegudega seotud isikut. Inimkaubanduse ja sunniviisilise tööga seotud süütegude eest ette nähtud karistused olid samaväärsed karistustega, mida määratakse muude sarnaste tõsiste süütegude korral, kuid sageli ei olnud karistused kuriteo raskusastmele vastavad.
Vt Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.
C. LAPSTÖÖJÕU KASUTAMISE KEELT JA TÖÖTAMISEKS VAJALIK ALAMPIIR
Seadusega on keelatud lapstööjõu kõige raskemad vormid. Enamikul juhtudel on töötamiseks vajalik seadusest tulenev alammäär 18 aastat. Põhikooli lõpetanud alaealised võivad töötada täisajaga. 15–17-aastased alaealised võivad töötada olenevalt sellest, kas nad alles õpivad koolis. Tööinspektsiooni loal võivad 7–12-aastased lapsed tegeleda kergete töödega kultuuri, kunsti, spordi või reklaamivaldkonnas. Alaealised ei tohi teha riskirohkeid töid, näiteks käidelda plahvatusohtlikke aineid või töötada metsloomadega. Seadusega on piiratud alaealiste tööaeg, keelatud on ületunnid või öötöö. Sellekohaste seaduste rakendamise eest vastutab Tööinspektsioon. Valitsus rakendas eespool mainitud seadusi ja nõudeid laste töökohal ekspluateerimise vältimiseks tõhusalt. Ette nähtud karistused olid samaväärsed karistustega, mida määratakse muude sarnaste tõsiste süütegude korral. Tööinspektsioon kontrollis, et lapstöötajate töötingimused oleksid sobivad.
D. KUTSE- JA TÖÖALANE DISKRIMINEERIMINE
Seadusega on keelatud kutse- ja tööalane diskrimineerimine. Valitsus rakendas üldjoontes kutseala- ja tööhõivepõhist diskrimineerimist keelavat seadust ja karistused olid samaväärsed karistustega, mis on ette nähtud teiste kodanikuõiguste rikkumist käsitlevate seadustega. Kui töötajad pöördusid diskrimineerimise kaebustega kohtusse ning kui tööinspektsioon või soolise võrdõiguslikkuse volinik ja asjakohane asutus leidis, et kaebus on õigustatud, maksid tööandjad töötajatele hüvitist. Tööalaste
seaduste ja määrustega on ette nähtud, et tööandjad peavad kaitsma töötajaid diskrimineerimise eest, järgivad võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendavad võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust. Sellegipoolest ilmnes vanuse, soo, puude, etnilise kuuluvuse ja keele (vt punkt 6) põhilist töö- või kutsealast diskrimineerimist ning kaebusi esitati soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, õiguskantslerile ja tööinspektsioonile.
Kuigi seaduse kohaselt on naistel meestega samad õigused, sh õigus võrdsele tasule võrdse töö eest, ei austanud tööandjad neid õigusi alati. Vaatamata naiste üldiselt kõrgemale haridustasemele, oli valitsuse statistika kohaselt naiste keskmine sissetulek sama töö eest meestest 17,1 protsenti madalam. Jätkuvalt esineb eraldi naiste ja meeste erialasid. Keskastmejuhtidest moodustasid naised ühe kolmandiku.
Puuetega inimestest oli töökoht vähem kui 25 protsendil. Aasta jooksul laekus õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule puuetega seotud diskrimineerimise juhtumeid, mille kohaselt seisid puuetega inimesed silmitsi diskrimineerimisega töökoha saamisel ja tööturule pääsemisel.
Vene keelt kõnelevate inimeste seas töötas ebaproportsionaalselt suur osakaal lihttöölistena ning nad kannatasid rohkem tööpuuduse all kui etniliselt eesti päritoluga töötajad. Mõned kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, eelkõige vene keelt emakeelena kõnelevad elanikud, väitsid, et eesti keele nõuded viisid töö ja palgaga seotud diskrimineerimiseni. Teadaolevalt kannatasid romid tööhõive alasel diskrimineerimise all (vt 6. jagu. Rahvus- / rassi- / etnilised vähemused).
E. AKTSEPTEERITAVAD TÖÖTINGIMUSED
Riigis on miinimumpalga alammäär kõrgem kui vaesuspiir. Ametiasutused rakendasid üldjoontes miinimumpalgaga seotud seadusi ja karistused rikkumise eest olid samaväärsed karistustega, mida määratakse muude sarnaste rikkumiste korral.
Standardne töönädal on 40-tunnine. Iga 24-tunnise tööperioodi järel on seadusega nõutud vähemalt 11-tunnine puhkeaeg. Alaealistele ja töötajatele, kes teevad maa-aluseid või tervisele ohtlikke töid, kaasaarvatud töötajatele, kes teevad muud erilist laadi tööd, on ette nähtud lühendatud tööaeg. Seadusega on tagatud tasustatud iga-aastane puhkus ja ette nähtud, et ületunnitöötasu moodustaks vähemalt 150 protsenti töötaja tunnipalgast. Valitsus rakendas neid nõudeid tõhusalt ja karistused rikkumise eest olid samaväärsed karistustega, mida määratakse muude sarnaste rikkumiste korral. Seadusega pole keelatud ülemäärane kohustuslik ületunnitöö.
Valitsus kehtestab töötervishoiu ja -ohutuse alased normid. Üldjuhul rakendasid ametivõimud töötervishoiu ja -ohutuse alaseid norme kõikides valdkondades. Nende normide rakendamise eest vastutavad töö-, tervisekaitse- ja tehniline inspektsioon, kes tegid selle nimel pingutusi nii formaalsetes
kui ka mitteformaalsetes valdkondades. Tervise- ja ohutusstandardite rikkumisi esines sagedamini ehituse ja puidutöötlemisega seotud aladel. Tööinspektsioonis oli nõuete täitmise tagamiseks piisav arv inspektoreid. Inspektoritel on õigus teha ette teatamata kontrolle ja algatada sanktsioonide läbiviimist. Karistused rikkumise eest olid samaväärsed karistustega, mida määratakse teiste sarnaste rikkumiste korral. Ukrainast pärit mehed kogesid tööjõu ärakasutamist, eelkõige ehitussektoris, kus mõnikord maksti ümbrikupalka (maksustamata sularahamaksed). Mais võttis valitsus vastu õigusaktid, mis on ette nähtud tööjõu ärakasutamise vältimiseks. Hinnanguliselt olid 8 protsenti aasta jooksul tehtud palgamaksetest mitteametlikud. Ametnikud teatasid aasta esimese kaheksa kuu jooksul toimunud kuuest surmaga lõppenud tööõnnetusest ja 535 muust õnnetusest, mis põhjustasid samal perioodil tõsiseid vigastusi.
Vt kõikide riikide aruandeid siit.
