RAHVUSVAHELISE USUVABADUSE OSAKOND
12. mai 2021
Kokkuvõte
Põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut ja igaühel on vabadus täita usutalitlusi. Usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseadusega keelatud. Usuliste ühenduste ja usuühingute moodustamine ning nende tegevus on seadusega reguleeritud. Registreerimata usulised ühendused võivad vabalt tegutseda, kuid neile ei kehti maksusoodustused. Valitsus eraldas jätkuvalt Eesti Kirikute Nõukogule vahendeid oikumeenilisteks tegevusteks. 27. jaanuaril korraldas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul iga-aastase holokausti mälestuspäeva tähistamise. Aprillis lubas valitsus eraldada COVID-19 pandeemia tagajärjel raskustesse sattunud usuliste ühenduste toetuseks Kirikute Nõukogu liikmetele ja teistele sõltumatutele kogudustele, sh Eesti Juudiusu Kogudusele ja Eesti Juudi Kogukonnale, kaks miljonit eurot (2,45 miljonit dollarit).
Valitsuse statistika kohaselt registreeris politsei 2019. aastal (kõige värskemad kättesaadavad andmed) kaheksa füüsilise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise ja ähvardamise juhtumit (seaduses määratletu kohaselt), mille korral esines viha usulistesse või muudesse vähemustesse kuuluvate inimeste vastu. 2018. aastal selliseid juhtumeid ei registreeritud. Valitsuse allikate sõnul oli enamik neist juhtumitest seotud ohvri rassi või rahvusliku päritoluga. 25. oktoobril, Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi taaspuhkenud konflikti kõrgpunktis leiti Eesti Islami Keskuse ning Türgi ja Aserbaidžaani saatkondade eest seapead. Teo toimepanija mõisteti süüdi prügi mahapaneku eest ja talle määrati 20 euro suurune rahatrahv (25 dollarit).
USA saatkonna töötajad toetasid jätkuvalt usuvabaduse, antisemitismi ja holokaustialase hariduse teemalist dialoogi valitsusametnike, usujuhtide, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega. Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muu hulgas tehti Facebooki postitus rahvusvahelise usuvabaduse päeva tähistamiseks.
I osa. Rahvastikunäitajad religiooni kohta
Ameerika Ühendriikide valitsuse hinnangul elab Eestis 1,2 miljonit inimest (2020. aasta keskpaiga seisuga). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel (kõige värskemad kättesaadavad andmed) loeb end usklikuks 29% rahvastikust, 54% ei ole usklikud ja 17% jätsid oma usulise kuuluvuse täpsustamata. Eesti Kirikute Nõukogu 2019. aasta detsembri andmete kohaselt kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse 13,8% rahvastikust, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (EOCMP) liikmeid on 13,1% ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liikmeid 2,3% rahvastikust. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu ja Rooma-Katoliku Kiriku Eestis liikmed moodustavad kokku ühe protsendi rahvastikust. Muud kristlikud rühmad, sealhulgas Jehoova tunnistajad, nelipühilased, metodistid, seitsmenda päeva adventistid ja vene vanausulised, moodustavad kokku 1,1% rahvastikust. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 2500 liikmega väike juudi kogukond ja 1500 liikmega moslemi kogukond. Enamik venekeelse elanikkonna usklikke inimesi kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse ning elab pealinnas või Kirde-Eestis. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab suurem osa vene vanausuliste kogukonnast riigi idaosas Peipsi järve läänekaldal.
II osa. Valitsuse suhtumine usuvabadusse
Õiguslik raamistik
Põhiseaduses on sätestatud, et Eestis ei ole riigikirikut, kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba ning igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see „ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust“. Ka usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseadusega keelatud. Karistusseadustiku järgi on vaenu õhutamine kuritegelik, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Samuti on seaduses ette nähtud, et selline tegevus on karistatav rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Põhiseaduses tunnustatakse inimeste õigust keelduda usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest, kuid selliste veendumuste tõttu keeldujad on kohustatud tavapärase ajateenistuse läbimiseks kuluva aja ulatuses ja seaduses ette nähtud korra alusel läbi tegema asendusteenistuse.
Seadusega on kriminaliseeritud tegevus, millega on avalikult kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses usutunnistuse või muu vähemusstaatusega, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Rikkujaid karistatakse rahatrahvi või arestiga. Seadusega on keelatud igasugune tegevus, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta takistatakse usulise veendumuse olemasolu või selle puudumise tunnistamist või kuulutamist või usutalituse või usulise kohustuse täitmist. Rikkujaid karistatakse rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.
Usulised ühendused ja usuühingud registreeritakse Tartu Maakohtu registriosakonnas. Registrisse kandmiseks peab kogudusse kuuluma vähemalt 12 liiget ning usulise ühenduse juhatus peab esitama notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse, ühenduse asutamiskoosoleku protokolli ja selle põhikirja koopia. Seaduses käsitletakse registreeritud usulisi ühendusi mittetulundusühingutena, kellel on õigus kasutada mõningaid maksusoodustusi (nt käibemaksuvabastust), kui nad neid taotlevad. Ametlikult on Eestis registreeritud üle 550 usulise ühenduse.
Seadus ei keela registreerimata usuliste ühenduste tegevust. Registreerimata usulised ühendused ei tohi aga tegutseda juriidiliste isikutena. Erinevalt registreeritud usulistest ühendustest ei ole registreerimata usulistel ühendustel õigust saada maksusoodustusi.
Usuühinguid registreeritakse mittetulundusühingute seaduse kohaselt ja neile kehtivad samad maksusoodustused nagu usulistele ühendustele. Valitsusvälise organisatsioonina registreerimiseks peab usuühingul olema asutamisleping ja põhikiri, mille on heaks kiitnud ühingu füüsilistest või juriidilistest isikutest asutajad. Asutajaid peab olema vähemalt kaks. Registreerimise avaldus tuleb esitada kas elektrooniliselt või paberil Tartu Maakohtu registriosakonda.
Seaduses on ette nähtud, et kõik väeosa ülemad annavad oma väeosa liikmetele võimaluse täita usutalitlusi. Ka vanglajuhid on kohustatud pakkuma kinnipeetavatele usutalitluste täitmise võimalust. Riik rahastab politsei ja piirivalve, sõjaväe ja vanglate kaplaneid, kes võivad kuuluda mis tahes registreeritud usuühendusse, ning peab tagama usuteenused kõigi religioonide esindajatele.
Riigi- ja erakoolides on võimalik saada usuõpetust ning seda rahastab riik. Kui põhi- või keskastme õpilased soovivad usuõpetuse tundides osaleda, on kool kohustatud neid tunde pakkuma. Aines antakse ülevaade erinevatest religioonidest. Usuõpetuse õpetajad võivad olla ilmalikud õpetajad. Eestis tegutseb ka eraõiguslikke kirikukoole. Kirikukoolides võivad õppida kõik õpilased, olenemata nende usutunnistusest või selle puudumisest. Kirikukoolide usuteenistustest osavõtmine on vabatahtlik.
Eesti on ühinenud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga.
Valitsuse tegevus
Valitsusväliste organisatsioonide registri andmetel registreeriti aasta jooksul kaks usulist ühendust: üks protestantlik ja üks budistlik ühendus.
Valitsus eraldas Eesti Kirikute Nõukogule 646 000 eurot (793 000 dollarit). Kümnest kristlikust kirikust koosnev nõukogu – sealhulgas luteri kirik ja mõlemad õigeusu kirikud – tegutses jätkuvalt organisatsioonina, mis ühendab riigi suurimaid kristlikke kogukondi. Valitsus jätkas oikumeeniliste tegevuste rahastamist, sealhulgas kristlike saadete eetrisse laskmist Eesti Rahvusringhäälingus, kirikute noorsootööd, religioonidevahelist dialoogi edendavat tegevust ja religioossete väljaannete kirjastamist.
Aprillis lubas valitsus eraldada COVID-19 pandeemia tagajärjel raskustesse sattunud usuliste ühenduste toetuseks Kirikute Nõukogu liikmetele ja teistele sõltumatutele kogudustele, sh Eesti Juudiusu Kogudusele ja Eesti Juudi Kogukonnale, kaks miljonit eurot (2,45 miljonit dollarit).
Aasta jooksul said projektikoordinaatorid valmis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Suurkiriku taastamise ja restaureerimise plaani. Projekti teostamiseks kasutati 2019. aastal valitsuse eraldatud vahendeid summas 844 000 eurot (1,04 miljonit dollarit).
27. jaanuaril korraldas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul iga-aastase holokausti mälestuspäeva tähistamise. Mälestusüritustest võtsid taas osa koolid üle kogu riigi. Ka sel aastal korraldas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA), Eesti Mälu Instituudi ja Okupatsioonide muuseumiga lastele holokaustiteemalise esseevõistluse.
Valitsus on Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) liige.
III osa. Ühiskonna suhtumine usuvabadusse
25. oktoobril, Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi taaspuhkenud konflikti kõrgpunktis leiti Eesti Islami Keskuse ning Türgi ja Aserbaidžaani saatkondade eest seapead. Politsei tuvastas teo toimepannud isiku ja alustas tema suhtes väärteomenetlust artikli kohaselt, milles käsitletakse vaenu õhutamist. Teo toimepanija mõisteti süüdi prügi mahapaneku eest ja talle määrati 20 euro suurune rahatrahv (25 dollarit).
Valitsuse statistika kohaselt registreeris politsei 2019. aastal (kõige värskemad kättesaadavad andmed) kaheksa füüsilise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise ja ähvardamise juhtumit (seaduses määratletu kohaselt), mille korral esines viha usulistesse või muudesse vähemustesse kuuluvate inimeste vastu. 2018. aastal selliseid juhtumeid ei registreeritud. Valitsuse allikate sõnul oli enamik neist juhtumitest seotud ohvri rassi või rahvusliku päritoluga.
Paljud usuühingute ja muu kodanikuühiskonna juhtfiguurid märgivad, et usuvabadus ja sallivus leiavad ühiskonnas endiselt toetust.
IV osa. Ameerika Ühendriikide valitsuse põhimõtted ja osalus
Saatkonna ametnikud tõid kohtumistel Sise- ja Välisministeeriumi ametnikega esile antisemitismi vastase võitluse, usulise sallivuse edendamise ja holokaustialase hariduse edendamise tähtsuse.
Lisaks kohtusid saatkonna ametnikud juudi kogukonna liikmete, usuliste ühenduste juhtide, Kirikute Nõukogu, kodanikuühiskonna rühmade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, et arutada usulise sallivuse ja usuvabaduse olukorda riigis. Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muu hulgas tehti Facebooki postitus rahvusvahelise usuvabaduse päeva tähistamiseks.
