Eesti (tasand 1)
Eesti valitsus täidab täiel määral inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid. Valitsus jätkas aruandeperioodil suurte ja järjepidevate jõupingutuste tegemist, võttes arvesse koroonapandeemia mõju (selle olemasolu korral) oma suutlikkusele inimkaubandusevastases võitluses, mistõttu püsis Eesti tasandil 1. Jõupingutused hõlmasid rohkemate inimkaubandusjuhtumite uurimist ja menetlemist ning suurema arvu kaubitsejate süüdimõistmist karistusseadustiku paragrahvi 133 alusel. Lisaks võttis valitsus vastu määruse, millega antakse kolmandate riikide kodanikele õigus ajutiselt riigis viibida; pikendas võõrtöötajatele lubatud lühiajalist töösuhet ja muutis välismaalaste seadust, et võimaldada lühiajalise tööviisaga välismaalastel jätkata teatud sektorites tööd pärast viisa aegumist. Samuti suurendas valitsus ohvrite tugiteenuste rahastamist, kohtud nõudsid, et inimkaubitsejad maksaks inimkaubanduse ohvritele hüvitist ning Politsei- ja Piirivalveamet võttis kasutusele vahendi, millega tuvastada viiteid inimkaubandusele varjupaigataotlejate seas. Kuigi valitsus täidab miinimumstandardeid, määrati vaid 43%-le süüdi mõistetud inimkaubitsejatest piisavalt range karistus ja ametiasutused tuvastasid vähem inimkaubanduse ohvreid. Samuti oli ametiasutustel raskusi lastega kaubitsemise kriminaalasjade ohvrite arvu määramisel.
PRIORITEETSED SOOVITUSED:
Määrata süüdi mõistetud inimkaubitsejatele arvestatava pikkusega vanglakaristus ja tagada, et nad kannaksid oma karistuse ära. • Tuvastada ennetavalt võimalikke lastega kaubitsemise ohvreid ja teavitada kriminaalasjadega seotud ohvrite arvust. • Teha suuremaid jõupingutusi, et uurida, menetleda ja mõista inimkaubitsejaid süüdi karistusseadustiku inimkaubandusevastase võitluse sätte alusel. • Parandada karistusnorme, pannes kohtunikud mõistma, kuivõrd rängad on inimkaubanduskuriteod ja millised karistused on olemas. • Laiendada jõupingutusi õiguskaitseametnike, prokuröride, kohtunike ja eesliinipersonali koolitamiseks, et nad mõistaksid inimkaubanduse eri vorme. • Rajada eriüksus, kes kogub ja kontrollib teavet inimkaubandusega seotud kuritegude kohta, ning eraldada uurimisteks raha. • Laiendada jõupingutusi avalikkuse teadlikkuse suurendamisel, et koolitada ohustatud kogukondi, näiteks võõrtöötajaid seoses inimkaubanduse riskidega. • Töötada välja, avaldada ja rakendada riiklik tegevuskava aastaks 2021.
MENETLEMINE
Valitsus tegi õiguskaitsealaseid jõupingutusi. Karistusseadustiku paragrahvidega 133, 133¹ ja 175 kriminaliseeriti seksi- ja tööjõukaubandus. Paragrahviga 133 (inimkaubandus) kriminaliseeriti inimese asetamine olukorda, kus teda kasutatakse ära jõu, pettuse või sundimise abil, ning nähti ette 1–7-aastane vanglakaristus rikkumiste eest, mille ohver on täiskasvanu, ja 3–15-aastane vanglakaristus nende eest, mille ohver on laps. Paragrahviga 133¹ (inimkaubanduse toetamine) kriminaliseeriti eraldi inimese vedu, üleandmine, saatmine, vastuvõtmine, varjamine või majutamine, nii et ta asetatakse olukorda, kus teda kasutatakse ära jõu, pettuse või sundimise abil, ning nähti ette kuni 5-aastane vanglakaristus rikkumiste eest, mille ohver on täiskasvanu, ja 2–10-aastane vanglakaristus nende eest, mille ohver on laps. Paragrahviga 175 (inimkaubandus alaealise suhtes) kriminaliseeriti lapse mõjutamine, et ta tegeleks kuritegevuse, kerjamise, prostitutsiooni või pornograafia tootmisega, ilma et selleks oleks vaja jõudemonstratsiooni, pettust või sundimist, ja nähti ette 2–10-aastane vanglakaristus. Paragrahvidest 133, 133¹ ja 175 tulenevad karistused olid piisavalt ranged ja seksikaubanduse korral vastavuses muude raskete kuritegude, näiteks vägistamise eest määratavate karistustega.
Personali ülekoormamine oli valitsuse jaoks endiselt peamine takistus, mis piiras spetsialiseerumist ja teadmisi inimkaubandusest. Politsei viitas vajadusele luua kesküksus, kes kogub ja kontrollib teavet inimkaubandusega seotud kuritegude kohta, ning luua eraldi eelarverida uurimisalaste jõupingutuste jaoks. Aruandeperioodil uuris politsei paragrahvi 133 alusel 9 uut juhtumit (kõik tööjõukaubandusega seoses), mida oli 5 võrra rohkem kui 2019. aastal. Ametiasutused menetlesid 15 juhtumit (2019. aastal oli neid 7) ning kohtud mõistsid süüdi 14 inimkaubitsejat (2 tööjõukaubanduse ja 12 seksikaubanduse eest) võrreldes 12ga 2019. aastal. 14st süüdimõistetud inimkaubitsejast määrati 3–9-aastane vangistus vaid kuuele (43%). Ülejäänud said tingimisi karistuse, millega ei hoita kuritegusid ära ja mis ei kajasta adekvaatselt rikkumise olemust. Niisamuti määrati ka 2019. aastal 11st süüdi mõistetud inimkaubitsejast vangistus üksnes neljale (36%). Nagu ka varasematel aastatel ei eristatud valitsuse paragrahviga 175 seotud andmetes juhtumeid, mis on seotud üksnes inimkaubandusega, nendest, mis on seotud muude kuritegudega, nagu lapsporno. Ametiasutused uurisid paragrahvi 175 alusel 26 juhtumit (kõik seksikaubandusega seoses), menetlesid 19 juhtumit ja mõistsid süüdi 8 inimkaubitsejat. 2019. aastal olid need andmed vastavalt 32, 23 ja 3. Valitsus ei teatanud ühestki inimkaubanduse kuritegudes osalenud valitsusametniku uurimisest, menetlusest ega süüdimõistmisest. Eesti ja Soome ametiasutused tegid Soomes ühes inimkaubandusjuhtumis koostööd, mille tulemusel vahistati ja mõisteti süüdi kaks inimkaubitsejat. Eksperdid andsid teada vajadusest koolitada rohkem õiguskaitseametnikke, prokuröre, kohtunikke ja eesliinipersonali, et nad mõistaksid ekspluateerimise eri vorme. Politsei lisas tulevaste politseiametnike õppekavasse inimkaubanduse mooduli, mis hõlmab riiklikku ja rahvusvahelist õigust, ekspluateerimise vorme ja ohvrite kaitsmist.
KAITSE
Valitsus suurendas vähesel määral kaitsealaseid jõupingutusi. 2020. aastal tuvastasid ametiasutused 34 eeldatavat ohvrit võrreldes 67ga 2019. aastal, 14ga 2018. aastal ja 12ga 2017. aastal. 34st tuvastatud ohvrist 29 olid välisriikide kodanikud Ida-Euroopast (12 tööjõukaubanduse ja 17 seksikaubanduse ohvrit), samas kui 2019. aastal oli see arv 54. Ametiasutused seostasid tuvastatud ohvrite arvu vähenemist pandeemiast tingitud reisipiirangutega piiridel. Eraldi tuvastasid ametiasutused ühe lapstööjõuga kaubitsemise ohvri. See arv jäi 2019. aastaga võrreldes samaks. Kõik tuvastatud ohvrid said valitsuse toetusel abi. 2020. aastal eraldas Sotsiaalkindlustusamet 158 000 € (193 870 $) MTÜ-le, mis pakub inimkaubanduse ohvritele tugiteenuseid, näiteks varjupaika. 2019. aastal eraldati selleks 125 000 € (153 370 $). Aruandeperioodil rakendas valitsus uut teabe ja andmete jagamise süsteemi, et kiirendada teabevahetust politsei ja sotsiaalteenuste vahel. Valitsus andis suunised ohvrite tuvastamiseks ja edasisuunamiseks ning kirjeldas neis kõikide asjakohaste ametiasutuste vastutusala ohvrite abistamisel. Ohvriabi seaduse ja karistusseadustikuga lubati mitmel osalejal, sealhulgas MTÜdel tuvastada ohvreid ja suunata nad edasi Sotsiaalkindlustusametisse. Seeläbi osutati ohvritele igakülgseid inimkaubandusega seotud eriteenuseid, mida rahastab valitsus, ilma et kõigepealt nõutaks ohvri koostööd politseiga või kriminaalmenetluse algatamist. Ohvritele, kes tegid õiguskaitseametnikega koostööd, osutati teenuseid, näiteks pakuti majutust, psühholoogilist, arsti- või õigusabi piiramatu ajavahemiku jooksul, samas kui eeldatavad ohvrid, kes ei osalenud kriminaalmenetluses, said valitsuse rahastatud teenuseid kasutada kuni 60 päeva. Ametiasutused panid lastega kaubitsemise ohvrid ja saatjata lapsed alternatiivsetesse hoolekandeasutustesse, sealhulgas kolme väärkoheldud lastele (muu hulgas seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele) mõeldud keskusesse, kus pakututakse eriteenuseid kuni 60 päeva. Ametnikud täheldasid vajadust suurendada menetlusvõimet seoses seksikaubanduse lapsohvritega. Seejärel korraldas valitsus lastekaitse ja ohvriabi personalile neli inimkaubandusega seotud koolitusseminari. Seminaridel keskenduti inimkaubanduse märkide äratundmisele ning lapsohvrite tuvastamise ja toetamise parimatele tavadele. Välismaalaste seadusega võimaldati ohvritele pakkuda tähtajalist elamisluba, majutust ja haridust. Sarnaselt 2019. aastaga ei väljastanud valitsus välismaalastest ohvritele ühtegi tähtajalist elamisluba. Politsei- ja Piirivalveamet võttis kasutusele küsimustiku ja kontrollnimekirja, mille abil tuvastada viiteid inimkaubandusele varjupaigataotlejate seas. Politsei- ja Piirivalveamet võttis pandeemia tõttu vastu määruse, millega anti välisriikide kodanikele, kes viibisid riigis seaduslikult ajal, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra, ja kelle tagasisõit katkestati või ei olnud võimalik reisipiirangute tõttu, luba viibida riigis kuni kümme päeva pärast eriolukorra lõppu. Luba anti automaatselt ilma taotlusprotsessita. 2020. aastal nõudsid kohtud inimkaubitsejatelt hüvitise maksmist neljale ohvrile summas 125 000 € (153 370 $). 2019. aastal oli see summa null ja 2018. aastal 21 000 € (25 770 $).
ENNETAMINE
Valitsus suurendas jõupingutusi ennetustöö vallas. Valitsus jätkas vägivalla, sealhulgas inimkaubanduse vähendamise kava 2015–2020 rahastamist ja rakendamist. Inimkaubanduse vastase võitluse töörühm, kuhu kuulub 35 valitsusasutust ja MTÜd, töötas välja vägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2025–2030, mis ootas valitsuse kinnitust, ja avaldas oma tegevuse kohta aastaaruande. Valitsus korraldas tegevusi teadlikkuse suurendamiseks ning koolitusi, mis olid mõeldud õpilastele, noorsootöötajatele ja õpetajatele. Sotsiaalkindlustusamet andis välja eesti- ja venekeelse taskuhäälingu, kus arutati inimkaubanduse ja sellega seotud olemasolevate sotsiaalteenuste üle. Koostöös teiste Läänemere piirkonna riikidega osales valitsus projektis, millega algatati pikaajaline koostöö huvirühmade ja akadeemiliste ringkondade vahel, et koolitada tulevasi ajakirjanikke inimkaubanduse teemadel töötubade, vestlusringide ja võistluste abil. Valitsus tegi jõupingutusi, et vähendada nõudlust kaubanduslike seksuaalaktide järele, luues programmi, mille eesmärk on muuta seksi ostjate käitumist sotsiaalsete meetmete abil. Pandeemia tõttu pikendas valitsus võõrtöötajatele lubatud lühiajalist töösuhet kuni 730 päevani 913 järjestikuse päeva jooksul. Enne pandeemiat oli see 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Samuti muutis valitsus välismaalaste seadust, et võimaldada lühiajalise tööviisaga välismaalastel, kes töötavad taimekasvatuse, jahinduse ja seonduvate teenuste alal, jätkata tööd pärast viisa aegumist ning anda võimalus viisa pikendamiseks. Lisamuudatustega välismaalaste seaduses ennetati tööalaste õigusnormide kuritarvitamist ning tagati, et ettevõtted tasuvad makse ja maksavad võõrtöötajatele seadusega nõutud keskmist kuupalka. Eesti seadustega keelati värbamisagentuuridel tööotsijatelt tasu võtmine tööhõiveteenuste eest ja esitati Tööinspektsioonile nõue jälgida, kas agentuurid järgivad seda. Inspektsioon pakkus võõr- ja kohalikele töötajatele tööga seotud probleemides (näiteks maksmata palk) tasuta õigusteenuseid ning käitas infoliini ja veebisaiti töötajate õiguste kohta. Selleks et vähendada ebaseaduslike võõrtöötajate arvu, makseviivitusi ja alamaksmist ning parandada tööohutust ja -tervishoidu, lõi valitsus uue elektroonilise registreerimissüsteemi, mille kaudu saavad ehitustöölised anda teavet allhankelepingute ja tööaegade kohta. Valitsus korraldas 37 töö-, tööohutus- ja tervishoiuinspektorile koolituse selle kohta, kuidas tunda ära tööjõukaubandust võõrtöötajate seas. Valitsus haldas inimkaubandusevastast abitelefoni, mida käitas MTÜ ja millele helistas 608 haavatavat isikut ning mille kaudu tuvastati 12 võimalikku inimkaubanduse ohvrit. Abitelefonil pakuti nõustamist ja teenuseid eesti, vene ja inglise keeles.
INIMKAUBANDUSE PROFIIL
Nagu eelneva viie aasta jooksul on teatatud, ekspluateerivad inimkaubitsejad Eestis kohalikke ja välismaalastest ohvreid ning vähemal määral ekspluateeritakse Eestist pärit ohvreid välismaal. Inimkaubitsejad värbavad ja ekspluateerivad oma ohvreid, sealhulgas lapsi, lubades neile enamasti raha või videomänge interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel. Ametiasutused on teatanud välismaalt pärit veebipõhiste inimkaubitsejate arvu kasvust. Inimkaubanduse ohvrid on pärit Ida-Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Vaatlejad täheldasid, et enamik Eesti inimkaubandusjuhtumeid on seotud seksikaubanduse ning Ukrainast ja Venemaalt pärit naistega. Suurem osa lapsohvritega juhtumitest on seotud seksikaubandusega, mille noorimad ohvrid on üheksa-aastased. Üldjuhul ohustab naisi ja lapsi peamiselt seksikaubandus ning mehi tööjõukaubandus. Pandeemia tõttu vähenes Eestisse saabuvate võõrtöötajate arv 31% ehk 32 272 inimeselt 2019. aastal 22 158 inimeseni 2020. aastal. Võõrtöötajad on Eestis haavatavad tööjõu ekspluateerimise suhtes, iseäranis ehitus- ja transpordisektoris. Ametnikud osutasid sellele, et välismaalastest lähetatud töötajad, kelle on palganud ajutise tööjõu agentuurid ja saatnud Eesti ettevõtetesse, ning nende pereliikmed on inimkaubanduse suhtes eriti haavatavad.
