8. märts 2022
Antony J. Blinken, välisminister
Kaja Kallas, Eesti peaminister
Tallinn, Eesti
Stenbocki maja
MODERAATOR: Kallid külalised, lugupeetud daamid ja härrad, ajakirjanikud, meil on väga hea meel tervitada Ameerika Ühendriikide välisministrit siin Tallinnas Stenbocki majas. Eesti peaminister Kaja Kallas ja Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinken esinevad avaldustega ja vastavad kahele küsimusele. Pressikonverents toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
PEAMINISTER KALLAS: Aitäh. Lugupeetud välisminister Blinken, ajakirjanikud, mul on suur rõõm teid siin Tallinnas tervitada. Olen teie tööd tähelepanelikult ja imetlusega jälginud. Ma oleksin soovinud, et see kohtumine oleks toimunud meeldivamates tingimustes.
Meie tänane arutelu keskendus järsult halvenenud julgeolekuolukorrale Euroopas, aga ka vajadusele siesta silmitsi uue reaalsusega, tõstes agressiooni kulusid Venemaale ja toetades Ukrainat. Putini sõda Ukraina vastu on sõjaline agressioon iseseisva ja suveräänse riigi vastu, mis soovib täita oma euroopalikku unistust.
Me seisame siin riigivanemate saalis. Nii et pildid, mida siin ruumis näete, on meie riigivanematest ja poliitikutest, kes juhtisid riiki enne Nõukogude okupatsiooni. See tuletab meile meelde, kui väärtuslik on iseseisvus ja vabadus, ning tuletab meelde ka seda, et meil on väga agressiivne naaber, kelle all oleme kannatanud.
(Kuuldamatu) sõjataktika on tsiviilelanike terroriseerimine ja nende suunamine selle sõja eesliinile. See on jõhker ja südantlõhestav. See tragöödia nõuab esmalt meie jätkuvat ja ühtset toetust Ukrainale – poliitilist, humanitaarset, majanduslikku, aga ka sõjalist. Teiseks peame keskenduma Venemaa täielikule isoleerimisele vabast maailmast. Ja kolmandaks peame kohanema uue reaalsusega ja tegema ka muudatusi enda kaitses.
Ukraina võitleb vapralt oma kodumaa eest. See, mida ta praegu kiiresti vajab, on meie sõjaline abi. Ja siin on Ameerika pühendumus ja abi olnud ja on – jätkuvalt otsustava tähtsusega. Eesti oli koos USA-ga üks esimesi, kes andis sõjalist abi juba enne tegelikku sõjalist rünnakut 24. veebruaril.
Peame peatama agressori sõjamasina. Demokraatlik maailm on kiiruse, jõu ja sihikindlusega astunud sõjale vastu. Meie ühine tegevuses aitab agressorit taltsutada, kuid me peame olema valmis tõdema, et halvim on alles ees. Seega peab Putini vägivald olema korrelatsioonis edasiste sanktsioonide ja ka isoleerimisotsustega.
Esiteks peame lõpetama ja täielikult avalikustama SWIFTi Venemaa ja Valgevene kohta. Teiseks peame piirama ka krüptovaluutat. Võrdselt tähtis on ka sulgeda turvaaugud. Oleme sulgenud ka oma õhuruumi, kuid peame astuma sammu edasi ja sulgema ka meresadamad Vene laevadele. Ja me otsime uusi töövahendeid seni, kuni Putini sõjamasin on halvatud.
Me näeme juba praegu Euroopa Liidus tohutuid poliitilisi muudatusi Venemaa suhtes. Järgmiseks vajame ka strateegilist kannatlikkust, et need otsused püsiksid.
Venemaa loodab, et astume peagi sammu tagasi. Nagu Dmitri Medvedev hiljutisel Venemaa Julgeolekunõukogu avalikul koosolekul Putinile selgitas, ja ma tsiteerin: „Varem või hiljem nad väsivad omaalgatusest. Nad paluvad meil naasta arutelude ja läbirääkimiste juurde kõigis strateegilise julgeoleku küsimustes.” tsitaadi lõpp.
Nii et me tõestame, et nad eksivad. Nad tulevad meid proovile panema ja jah, me peame vastu seisma.
Uus julgeolekuolukord nõuab kiireid muutusi ka Euroopa, sealhulgas Eesti kaitses. Eesti on juba ammu kulutanud kaitsele üle 2 protsendi meie SKT-st ja me kutsume üles seda jätkama. Jaanuaris tegi minu valitsus otsuse neid kulutusi veelgi tõsta. See tähendab, et 2023. aastal on meie suurendatud kaitse-eelarve 2,44 protsenti meie SKTst.
Ka NATO peab kiiresti kohanema. Otsused, mida peame lähinädalatel ja kuudel tegema, peavad hõlmama meie piirkonna kaitse uuendamise strateegiat. See tähendab meie kaitse püsivat tugevdamist õhus, maal ja merel.
Tahaksin tänada Ameerika Ühendriike kohaloleku ja kiirete otsuste eest, mis tõid kaasa suurema jalajälje Balti riikides. Peame jätkama koostööd pikaajaliste otsuste tegemiseks. Seetõttu palun ka täna rajada Balti regioonis püsiv ja sisukas NATO kaitse.
Kokkuvõtteks tahaksin tänada teid, välisminister Blinken, ja USA administratsiooni teie raske töö eest, sealhulgas intensiivsete konsultatsioonide eest, mida olete pidanud meie ja meie teiste liitlastega ühtsuse ülesehitamisel ja – NATO raames. Meie ühtsus ja ühiste otsuste ulatus tõestavad meie demokraatiate tugevust. Aitäh.
MODERAATOR: Aitäh. Välisminister Antony Blinken, palun.
VÄLISMINISTER BLINKEN: Tere päevast kõigile. Peaminister, tänan teid väga – mitte ainult sooja vastuvõtu eest, vaid ka väga hea sõnavõtu eest. Hindan sügavalt teie arusaamu ja imetlen teie juhtimist. Nii et tänan teid tänase päeva eest. Väga hea oli olla koos oma sõbra välisministriga ja ma saadan ka presidendile oma parimad soovid.
Tore on olla Tallinnas esimest korda välisministrina. On eriti tähendusrikas olla siin sellel meie diplomaatiliste suhete sajandal juubeliaastal. Aga nagu peaminister ütles, oleksin ka soovinud, et see oleks toimunud teistsugustes oludes.
Paljude kuude jooksul, kui nägime Venemaa agressiooni suurenevat tõenäosust Ukraina vastu, lootsime jätkuvalt parimat, kuid valmistusime halvimaks. Ja me oleme kõikide ettevalmistustega tegelenud ja ma tulen selle juurde minuti pärast.
Kuid viimastel päevadel, mis on Ukraina, Euroopa ja maailma jaoks kriitilised, olen olnud seotud liitlaste ja partneritega kogu kontinendil – Brüsselis, NATO, Euroopa Liidu, G7 kohtumistel; Poolas, kus külastasin pagulaste vastuvõtukeskust ja seisin koos Ukraina välisministri Dmytro Kulebaga Ukraina pinnal; Moldovas, riigis, mis soovib Euroopaga integreeruda; ja lõpuks kolm Balti riiki, Leedu, Läti ja tänane Eesti.
Olen igas kohas rõhutanud põhiväärtusi, mis meie riike ühendavad – demokraatia, õigusriik, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamine ning rahvusvahelistel reeglitel põhinev kord, mis aitab säilitada rahu ja julgeolekut kõikjal.
Ja nagu ma eile Leedus ja Lätis ütlesin, mõistavad Eesti inimesed – kes elasid üle aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni – sügavalt, kui vale on Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõda Ukrainas, kuidas maailm peab kaitsma Ukraina õigust eksisteerida suveräänse demokraatliku riigina, kellel on vabadus valida oma tulevik.
Hukkunute ja haavatud tsiviilisikute arv Ukrainas kasvab jätkuvalt. Tänase seisuga on enam kui 1,7 miljonit inimest sunnitud oma riigist põgenema. Rohkem kui 800 000 inimest on Ukrainas riigisiseselt ümber asunud. Paljud inimesed üritavad põgeneda, kuid ei pääse ümberpiiratud aladelt välja. Jätkuvalt on tulnud teateid Vene vägede pommitamistest kokkulepitud humanitaarkoridorides.
Me kutsume Venemaad jätkuvalt üles võimaldama humanitaarabi kohapeal – nii inimestele, kes on toidust, veest ja ravimitest ära lõigatud, kui ka humanitaarorganisatsioonidele, nagu Rahvusvaheline Punase Risti komitee, kes suudavad pidada läbirääkimisi tõeliste humanitaarkoridoride üle, et tsiviilisikud saaksid turvaliselt riigist lahkuda.
Eesti ja USA – koos liitlaste ja partneritega – seisavad Ukraina eest. Suurendame oma julgeolekuabi, et tugevdada Ukraina suutlikkust end kaitsta. Koostöös oma kohalike humanitaarpartneritega pakume rohkem abi nii Ukrainas viibivatele kui ka sealt lahkunutele.
Ja me paneme Kremli ja kõik teised, kes aitavad ja edendavad jõupingutusi selle sõja jätkamisel, kallilt maksma.
Meie administratsioon teeb ka kongressiga koostööd, et panustada veelgi rohkem. President Bideni taotlus täiendava 10 miljardi dollari saamiseks võimaldaks meil suurendada julgeoleku-, humanitaar- ja majandusabi, kus seda vajatakse.
Eesti on omalt poolt osutanud Ukrainale mitmekülgset abi, sealhulgas tankitõrjerakette Javelin ja haubitsaid; toidu- ja meditsiiniabi eesliinidele; lubadus võtta vastu üle 10 000 pagulase, kui nad otsustavad tulla siia Eesti kodudesse, eesti kogukondadesse.
Ja nagu kõikjal, kus oleme viimasel päeval Baltikumis viibinud, näeme jätkuvalt Ukraina rahvale suunatud toetust. Jätkuvalt näeme kodudel ja hoonetel kollast ja sinist. Ja see on võimas sõnum solidaarsusest.
Ja üheskoos, nagu peaminister ütles, tugevdavad Eesti ja USA meie ühist julgeolekut ja kaitset. Nagu president Biden ütles, kaitseme NATO territooriumi iga tolli kogu oma ühise jõuga. Meie pühendumus artiklile 5 on raudkindel. Rünnak ühe vastu oleks rünnak kõigi vastu. Meie ja meie NATO liitlased oleme valmis vastu tulema igale meie vastu suunatud ohule, olenemata sellest, kust see tuleb.
NATO aktiveeris esimest korda oma ajaloos vastuseks Venemaa agressioonile meie idatiiva kaitseplaanid, andes liitlasvägede Euroopa ülemjuhatajale volitused paigutada vajadusel ümber NATO reageerimisjõude. Paljud liitlased on suurendanud oma vägede kohalolekut ning panustanud täiendava varustuse ja võimekuse hankimisse.
President Biden andis korralduse paigutada Euroopasse täiendavalt 7000 USA sõdurit ja viis juba Euroopas olevad väed NATO idatiivale. Me paigutasime piirkonda löögi hävitajad F-35; me suurendame NATO tõhustatud õhuturbemissiooni ning me teeme Eesti ja tema Balti naabritega koostööd küberjulgeoleku ja energiajulgeoleku alal, mis on samuti meie ühise julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Viimase 30 aasta jooksul on Baltimaad moodustanud demokraatliku müüri, mis seisab praegu vastu autoritaarsuse lainele, mida Moskva püüab edasi viia Euroopasse. Eestist on saanud üks maailma arenenumaid digiühiskondi, kus on tugev vaba ajakirjandus, innovatsioonist kantud ärikultuur, kodanikel on õigus teha kõike alates hääletamisest kuni passi hankimiseni veebis.
Milline võrdlus Moskvaga, mis ründab tigedalt ajakirjanikke ning ujutab interneti ja eetri desinformatsiooniga üle nii kogu maailmas kui ka kodumaal.
Paljud inimesed Venemaal ei tea, mida nende valitsus praegu Ukrainas teeb. Nad arvavad, et nad vabastavad Ukrainat, mitte ei hävita seda. Moskva on keelustanud Facebooki ja Twitteri, et oma valesid oleks lihtsam müüa.
Autokraatiate üks nõrkusi on see, et nad toetuvad teabe täielikule kontrollile. Seega jätkame oma jõupingutusi, et tõrjuda Venemaa desinformatsiooni ja paljastada selle sõja tegelikud kulud vene rahvale – nii suured kulud Ukrainale ja Ukraina rahvale kui ka kulud vene inimestele endile, mis kasvavad iga päevaga.
Rubla väärtus on kukkunud. Mastercard, Visa, Apple Pay on suletud. Kümned juhtivad ettevõtted – Nike’ist Coca-Colani, FedExist Spotifyni, Netflixist Toyotani – on riigist lahkunud. President Putin muudab Venemaa paariaks – hävitades nädalaga 30 aastat toimunud rahvusvahelist avatust ja võimalusi.
Vene inimesed tunnevad selle mõju juba oma igapäevaelus ja see suureneb. Loodame, et nad saavad teada tõe selle kohta, miks see juhtub. See ei ole vene rahva sõda ega ka vabadussõda ega mis iganes muu, mida neile räägitakse. See on president Putini sõda suveräänse demokraatliku riigi allutamiseks. Ja kuni ta selle lõpetab, peab maailm teda vastutavaks.
Praegusel Ida-Euroopa demokraatia jaoks kriitilisel hetkel on seda olulisem, et Eesti-sugused demokraatiad – kogu Baltikum – jätkaksid oigel teel ja astuksid vastu hetke väljakutsele. USA on teiega.
Pean ära märkima, et täna on rahvusvaheline naistepäev ja mul on väga hea meel selle puhul Eestis viibida – sest nagu praegu on väga selgelt näha, on Eestil erakordselt tugevad naistest juhid, sealhulgas peaminister ja välisminister ning tänu Eesti pühendumusele soolise palgalõhe kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele muude oluliste näitajate hulgas on ta kõigis neis valdkondades maailmas esikohal.
Täna mõtleme ka Ukraina naiste tugevusele. Sajad tuhanded ukrainlannad on viinud oma lapsed turvapaika teistesse riikidesse, jättes sageli maha abikaasad – nagu ka paljud naised, kes on ise astunud võitlusesse kodumaa kaitsmise eest. Ukraina naised kehastavad kõikjal naiste tugevust, vastupidavust ja julgust.
Aitäh.
MODERAATOR: Aitäh. Võtame nüüd vastu teie küsimused. Meil on kaks küsimust. Märkige, kellele küsimus on suunatud, ja kasutage mikrofoni.
Esimene küsimus Tarmo Maibergilt, Eesti rahvusringhääling, palun.
KÜSIMUS: Tere. Kõigepealt küsimus hr. Blinkenile – tegelikult kommentaar. Venemaa ja USA peaksid naasma rahumeelse kooseksisteerimise põhimõtte juurde, nagu külma sõja ajal. Lihtsalt tsitaat Venemaa välisministrilt. Mida te sellest arvate? Ja teine osa on: 2005. aastal võeti ÜRO maailma tippkohtumisel ühehäälselt vastu vastutus kaitsta. See on rahvusvaheline norm, mille eesmärk on tagada, et rahvusvaheline üldsus ei suuda enam kunagi peatada massilisi julmuste kuritegusid. Kas USA koos liitlastega ei täida seda lubadust, kui oleme tunnistajaks Ukraina linnades tsiviilelanike vastu suunatud massilistele pommirünnakutele?
Ja ka peaministrile: Aga Eesti toetusembargo Venemaa naftale ja gaasile?
SEKRETÄR BLINKEN: Tänan teid. “Rahulikul kooseksisteerimisel” koosneb kahest sõnast; esimene on “rahulik”. Ja Venemaa teeb kõik endast oleneva, et oma agressiooniga Ukraina vastu seda sõna mõnitada. Nii et kui Venemaa soovib osaleda rahumeelses kooseksisteerimises, siis loomulikult tervitame seda põhimõtteliselt. See peab algama sõna “rahulik” tegelikust parandamisest ja sõja lõpetamisest, agressioonist, mida see Ukrainas toime paneb. See on üsna selge.
Teiseks, mis puudutab kaitsekohustust, siis oleme juba mitu kuud koostööd teinud ja jätkame seda praegu, et teha just seda – teha kõik, mis meie võimuses, et tagada ukrainlastele kaitse Venemaa valitud sõja vastu Ukraina vastu, samuti aidata humanitaarabiga neid, kes kannatavad väljaspool Ukrainat, kes vajavad toetust, mida nad vajavad.
Oleme mitmed kuud öelnud, et kui diplomaatial ei õnnestuks Venemaad agressioonikursilt kõrvale juhtida ja Venemaa jätkaks seda agressiooni, siis me vastaksime, oleksime valmis seda tegema ja just seda me oleme teinud. , mis puudutab nii ukrainlaste abistamist kui ka Ukraina aitamist enda kaitsmisel, pannes Venemaale ka suuri kulutusi, millest mõnele ma ka varem viitasin, ning seda kõike eesmärgiga lõpetada Venemaa agressioon, lõpetada sõda ja tõepoolest kaitsta Ukraina rahvast.
Arvan, et oleme selle töö jaoks kaasanud tohutult ressursse. Oleme selles jõupingutuses maailma ühendanud; ÜRO-sse tuli 141 riiki, kes mõistsid agressiooni hukka ja toetasid Ukrainat. Ja lähipäevil ja nädalatel, tehes oma liitlastega tihedat koostööd, tugevdame oma abi ja jõupingutusi, et aidata Ukrainal end kaitsta ja oma rahvast toetada.
PEAMINISTER KALLAS: Aitäh. Oleme kehtestanud väga tugevad sanktsioonid ja töötame Euroopa Liidus neljanda paketi kallal, et esitada täiendavaid sanktsioone. Teeme koostööd oma Euroopa liitlastega, mis tähendab, et kõik peavad nende sanktsioonidega nõustuma. Ja praegu töötame selle nimel, et SWIFT kehtiks kõigele. Samuti tegeleme krüptovaluutadega. Seal on mitu elementi.
Mis puudutab Venemaa nafta- ja gaasiembargot, siis loomulikult ei sõltu erinevad Euroopa riigid Venemaa gaasist ja naftast võrdselt, mis tähendab, et kui kõik peavad olema pardal, siis tuleb ka nendesse riikidesse alternatiive leida. Ja mulle tundub, et Putin teeb seda ka – surub kõiki riike rohelisele üleminekule, kuid see ei juhtu üleöö. Seetõttu arutame seda gaasi- ja naftaembargot, kuid mõistame ka seda, et meil peavad olema alternatiivsed energiaallikad. Nii et kõik peavad pardal olema, muidu saame meie – eri riikide ühiskonnad rohkem haiget, kui vaja.
MODERAATOR: Aitäh. Teine küsimus Rich Edsonilt Fox Newsist.
KÜSIMUS: Aitäh. Proua peaminister, härra välisminister.
– Peaminister, mainisite, et arutate, kuidas saaksite oma alalist kaitsepositsiooni parandada. Mida Eestile ja idatiivale konkreetselt vaja on? Kas rohkem vägesid, tanke, varustust, õhutõrjet? Ja mis arvul?
Ja härra välisminister, kas te töötate ettevõtetega, pidades silmas nafta keelustamist Venemaalt? Shell teatas vaid veidi aega tagasi, et lõpetab Venemaalt nafta- ja gaasiostud. Samuti, kust maailm selle energia leiab ja asendab? Kas Iraan ja Venezuela võivad olla osa lahendusest? Kas peaksime eeldama, et Venemaa naftakeelu tõttu energiahinnad veelgi tõusevad? Ja veel, kas olete mures, et Venemaa võib takistada Iraani läbirääkimiste edenemist? Aitäh
PEAMINISTER KALLAS: Aitäh. Lühike vastus teie küsimusele on: kõik. Kuid pikem vastus on, et vajame erinevaid võimekusi. Me vajame ka vägesid, vajame ka tehnoloogiat ja vajame ka kõike, et koos töötada. NATO positiivne külg on see, et oleme selles kollektiivkaitseliidus, mis tähendab, et erinevad liitlased toetavad ka meie kollektiivkaitset erinevate vahenditega. Osa neist saadab vägesid, osa tehnikat. Kuid see peab ka kõik koos töötama.
Nii et praegu saame erinevatelt liitlastelt erinevaid otsuseid ja ootame ka USA täielikke otsuseid, et see kõik välja läheks. Kuid arvestades, et oleme väga agressiivse Venemaa piiririik, peame oma kaitsepositsiooni tugevdama. Siiani on see olnud heidutusasend, kuid meil peab olema kaitseasend. Mis tähendab, et meil on väed, võimekus, aga ka praktika, et nad kõik koos töötaksid. Mis tähendab, et vajame ka rohkem sõjaväeõppusi kohapeal, et näeksime, et see kõik toimib. Aitäh.
SEKRETÄR BLINKEN: Rich, aitäh. (Kuuldamatu), et vastata teie küsimustele.
Esiteks, mis puudutab võimalikku naftaembargot, Venemaa nafta impordi embargot, on see asi, nagu ma mainisin, mida me oleme administratsioonis arutanud. President arutas seda ka eile, kui tal oli kõne Prantsusmaa presidendi, Briti peaministri ja Saksamaa kantsleriga ning millele me väga aktiivselt tähelepanu pöörame.
Üldise ettepanekuna töötame selle nimel, et säilitada stabiilne ülemaailmne energiavarustus ja otsime erinevaid kohti, kus saame tagada selle tarne jätkumise. Ja me teeme seda muu hulgas oma diplomaatiliste jõupingutuste kaudu. Ja kuna see kriis jätkub, tahame taas tagada, et energia oleks laialdaselt kättesaadav. Samas, nagu peaminister ütles, on minu arvates praegusel hetkel oluline mitte ainult võimalus, vaid ka hädavajalik, et lõpuks – viidates Euroopa riikidele – sõltuvus Venemaa energiast vabaneda, sest Venemaa kasutab seda relvana. Ja me näeme, kuidas riigid sellele reageerivad. Teeme nendega tihedat koostööd, kui nad neid jõupingutusi teevad. Nagu peaminister ütles, kulub selleks veidi aega, kuid kui andeks anda halva sõnamängu, on selles pingutuses tõeline energia.
Nii et kõik need asjad saavad kokku – tagades hetkel stabiilse globaalse energiavarustuse, tagades, et teeme koostööd, et leida viise tarnete mitmekesistamiseks ja tehes seda viisil, mis on päevakorras, jagame võitlust kliimamuutuste vastu. Arvan, et see rõhutab vaid vajadust liikuda võimalikult kiiresti taastuvenergia tarnete ja -allikate valdkonnas edasi. Nii et me töötame selle nimel, et kõik need asjad kokku viia ja oma diplomaatia abil tagada, et energiavarud erinevatest kohtadest üle maailma püsiksid külluses.
Seoses JCPOA-ga ehk Iraaniga sõlmitava tuumakokkuleppega jätkame tööd selle kallal, kas saame naasta selles lepingus Iraaniga vastastikuse järgimise juurde. Venemaa jätkab nende jõupingutuste tegemist ja tal on oma huvid, et takistada Iraanil tuumarelva omandamast. Aitäh.
MODERAATOR: Aitäh. Kahjuks on meile antud aeg läbi. Tänan teid kõiki.
