KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Eesti on mitmeparteiline põhiseadusele tuginev demokraatlik riik, millel on ühekojaline parlament, kus peaminister on valitsuse juht ja president on riigipea. Peaminister ja valitsus esindavad üldiselt seda erakonda või erakondade koalitsiooni, millel on parlamendis enamus. Viimati toimusid parlamendivalimised 2019. aasta märtsis, millele järgnenud kuul asus tööle valitsuskoalitsioon. Valitsuskoalitsioon vahetus 2021. aasta jaanuaris, kui toonase peaministri Jüri Ratase valitsus astus tagasi ja peaminister Kaja Kallase valitsus asus tööle 26. jaanuaril. Koalitsiooni kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond. Vaatlejad pidasid 2019. aasta valimisi vabadeks ja õiglasteks.

Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet hoiavad alal riigi siseturvalisust. Välisturvalisuse eest vastutab Kaitsevägi, millel on ka teatud siseriiklikud turvaülesanded. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet alluvad Siseministeeriumile. Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet uurivad tsiviilasju ning sõjaväepolitsei uurib kaitsejõudude juhtumeid. Tsiviilametkonnad säilitasid tõhusa kontrolli julgeolekujõudude üle. Julgeolekujõudude liikmed panid toime mõned kuritarvitused.

Olulistest inimõiguste rikkumistest teateid ei olnud.

Valitsusel on vahendid, et tuvastada ja karistada ametnikke, kes võivad rikkuda inimõigusi või osaleda korruptsioonis.

1. osa. Austus isikupuutumatuse suhtes

 

1. INIMESELT OMAVOLILISELT ELU VÕTMINE JA MUUD EBASEADUSLIKUD VÕI POLIITILISE MOTIVATSIOONIGA TAPMISED

Puudusid teated selle kohta, et valitsus või selle esindajad oleksid inimestelt omavoliliselt või ebaseaduslikult elu võtnud.

1. KADUMINE

Puudusid teated selle kohta, et valitsusasutused oleksid põhjustanud inimeste kadumist.

1. PIINAMINE JA MUU JULM, EBAINIMLIK VÕI INIMVÄÄRIKUST ALANDAV KOHTLEMINE VÕI KARISTAMINE

Seadus keelab sellise tegevuse, kuid esines teateid, et politsei on kasutanud mõnede kahtlusaluste vahistamisel ja küsitlemisel liigset füüsilist jõudu ja sõnalist ahistamist. Politseiametnike vastu algatatud hagide arv liigse jõu kasutamise eest oli sarnane varasemate aastatega. Aasta esimese kuue kuu jooksul algatati viis kohtuasja politseinike vastu liigse jõu kasutamise eest.

Karistamatus ei olnud julgeolekujõududes oluline probleem.

Tingimused vanglates ja arestimajades

Puudusid olulised teated selle kohta, et vanglate või arestimajade tingimused oleksid põhjustanud muret inimõiguste üle.

Füüsilised tingimused: Aasta jooksul mitmeid asutusi kontrollinud õiguskantsler leidis arestimajade tingimustes mitmeid puudusi. Aruandes märgiti, et mõned asutused ei võimaldanud kinnipeetavatele piisavat arstiabi ega piisavat tervisliku seisundi dokumenteerimist. Lisaks avastas õiguskantsler, et kinnipeetavatel ei olnud piisavat juurdepääsu erakõnedele ning videovalvet kasutati ülemääraselt, rikkudes vangide õigust privaatsusele. Õiguskantsler kritiseeris 2020. aasta aprillis avalikult valitsuse COVID-19-ga seotud vangide õues viibimise keeldu ja sugulaste külastuste vähendamist, kirjeldades keeldu kui vangide lubamatut kohtlemist valitsuse juhiste järgi. Lisaks märkis ta ülemäärast üksikvangistuse kasutamist vanglates.

Viimase rahvusvahelise vanglajärelevalveorgani visiidi tegi 2017. aastal Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (edaspidi „komitee“). Komitee väljendas oma 2019. aasta visiidi aruandes muret „kohutavate tingimuste“ pärast Pärnu, Tallinna, Tartu ja Valga arestimajades ning Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas. Lisaks tekitasid muret väikesed kambrid erinevates politseiasutustes. Komiteel olid „tõsised kahtlused“, et vahialuseid hoiti sageli puudulikes arestimajades üks kuni neli nädalat ja mõnel juhul mitu kuud ehk vahi all hoidmise perioodist kauem (kuni nende üleviimiseni vanglasse).

Vanglate asjus märgiti komitee aruandes, et üksikvangistuse kasutamine karistusena näis olevat laialt levinud kõigis kolmes riigi vanglas, eriti Viru vanglas. Kinnipeetavad paigutati kartserisse järjest kauemaks kui 14 päevaks, ületades seega maksimaalselt lubatud aja. Viru vanglas määrati kinnipeetavatele mitu järjestikust üksikvangistust, mis mitmel juhul tõi kaasa väga pikad perioodid kartseris (ühe kinnipeetava puhul 225 päeva). Vanglates ei olnud suuri probleeme seoses füüsiliste tingimuste või vangide väärkohtlemisega, välja arvatud liigne üksikvangistuse kasutamine.

Administratsioon: Ametivõimud uurisid usaldusväärseid väärkohtlemise väiteid.

Sõltumatu järelevalve: Üldiselt lubas valitsus sõltumatute valitsusväliste vaatlejate järelevalvet, sealhulgas inimõigustega tegelevate rühmituste, meedia ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt (sh Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee).

1. OMAVOLILINE VAHISTAMINE JA KINNIPIDAMINE

Põhiseadus ja muud õigusaktid keelavad omavolilise vahistamise ja kinnipidamise ning sätestavad õiguse oma kinnipidamist kohtus vaidlustada. Üldiselt järgis valitsus neid keelde.

Vahistamine ja arestialuste kinnipidamine

Kui kuriteo toimepaneku ajal vahistamist mitte arvestada, võib seaduse kohaselt isiku vahistada ainult tõendipõhise kohtumääruse alusel ning arestialuseid tuleb vahistamise põhjustest kohe teavitada. Riik kasutab kautsjonisüsteemi ja muid alternatiive kohtuprotsessi ootava isiku ajutiseks vabastamiseks. Isikut võib süüdistust esitamata vahi all hoida 48 tundi; pikem kinnipidamine on võimalik kohtumääruse alusel. Üldiselt järgis politsei neid nõudeid. Kriminaalmenetluse reeglid võimaldavad alaealise isiku vahistamist kohtueelse menetluse ajal maksimaalselt kaheks kuuks ja teise astme kuriteo puhul maksimaalselt neljaks kuuks. Vahistatutel on õigus kohe võtta ühendust juristiga; kui õigusabiks puuduvad rahalised võimalused, katab vastavad kulud riik.

1. ÕIGLASEST JA AVALIKUST KOHTUPIDAMISEST KEELDUMINE

Põhiseadusega sätestatakse, et kohtuvõim on sõltumatu. Üldiselt austas valitsus kohtuvõimu sõltumatust ja erapooletust.

Kohtumenetlus

Põhiseadusega sätestatakse õigus õiglasele kohtupidamisele ja sõltumatu kohtuvõim üldiselt austas seda õigust.

Kostjate puhul lähtutakse süütuse presumptsioonist, neile teatatakse nende süüdistus kohe ja üksikasjalikult (vajaduse korral tasuta tõlkega) ning kohtupidamine nende üle on õiglane, avalik ja ilma kohatute viivitusteta. Neil on õigus viibida kohtuistungil, suhelda enda valitud advokaadiga, neile antakse piisav aeg ja piisavad võimalused kaitse ettevalmistamiseks ning tagatakse tasuta tõlge, kui nad ei mõista ega räägi kohtus kasutatavat keelt. Kostjal on õigus küsitleda süüdistaja või hageja kutsutud tunnistajaid ning kutsuda omalt poolt tunnistajaid ja esitada tõendeid. Kostjaid ei saa sundida ütlusi andma ega end süüdi tunnistama ning neil on õigus edasi kaevata. Kriminaalmenetluses on kõikidele inimestele tagatud advokaat riigi kulul, ehkki sageli eelistavad inimesed advokaadi ise palgata. Tsiviilkohtumenetlustes on advokaat tagatud nendele, kellele käib tema palkamine üle jõu. Võimud üldiselt austasid eelnimetatud õigusi ja laiendasid neid kõikidele elanikele sõltumata kodakondsusest.

Poliitvangid ja -vahialused

Poliitvangidest või -vahialustest teateid ei ole.

Tsiviilkohtumenetlus ja õiguskaitsevahendid

Isikud või organisatsioonid võivad kaitseks inimõiguste rikkumiste eest pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Ebasoodsaid otsuseid saab Euroopa Inimõiguste Kohtusse edasi kaevata, kui siseriiklikud kohtuvõimalused on ammendatud.

Vara arestimine ja tagastamine

Valitsusel on õigusaktid ja vahendid vara tagastamise reguleerimiseks. Valitsusvälised organisatsioonid ja huvigrupid ei teatanud probleemidest holokaustiaegsete nõuetega, sh seoses välisriikide kodanikega. Euroopa Shoah Legacy Institute’i tagastamisandmebaasi kohaselt on valitsus täitnud oma kohustused 2009. aasta Terezini deklaratsiooni täitmisel.

USA välisministeeriumi Justice for Uncompensated Survivors Today (JUST) Act aruanne Kongressile, mis avaldati avalikult juulis 2020, on leitav välisministeeriumi kodulehel: https://www.state.gov/reports/just-act-report-to-congress/.

1. OMAVOLILINE VÕI EBASEADUSLIK SEKKUMINE ERAELLU, PEREKONDA, KODUSSE VÕI KIRJAVAHETUSSE

Põhiseadus keelab sellised tegevused ja puudusid teated sellest, et valitsus oleks neid keelde rikkunud.

2. osa. Austus kodanikuõiguste vastu

 

2. SÕNA- JA AJAKIRJANDUSVABADUS

Põhiseadusega sätestatakse sõna- ja ajakirjandusvabadus ning valitsus üldiselt austas neid õigusi. Sõna- ja ajakirjandusvabaduse tagavad sõltumatu ajakirjandus, tõhus kohtuvõim ja toimiv demokraatlik poliitiline kord.

Sõnavabadus: Seadusega sätestatakse, et vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine, mis põhjustab ohtu inimese elule, tervisele või varale, on karistatav.

Internetivabadus

Valitsus ei piiranud ega häirinud juurdepääsu Internetile ega tsenseerinud selles sisalduvat teavet, samuti ei olnud usutavaid teateid selle kohta, et valitsus oleks vastava seadusliku volituseta jälginud Internetis toimuvat eraviisilist suhtlust.

Akadeemiline vabadus ja kultuuriüritused

Valitsus ei piiranud akadeemilist vabadust ega kultuuriürituste korraldamist.

1. RAHUMEELSETE RAHVAKOGUNEMISTE VABADUS JA ÜHINEMISVABADUS

Rahumeelsete rahvakogunemiste vabadus

Põhiseadusega sätestatakse rahumeelsete rahvakogunemiste vabadus ja valitsus üldiselt austas seda õigust. Seoses COVID-19 pandeemiaga kehtestas valitsus rahvakogunemistele mitmeid ajutisi piiranguid, mis muutusid aasta jooksul proportsionaalselt hinnatud riskidega.

Ühinemisvabadus

Kuigi põhiseadusega sätestatakse ühinemisvabadus kõigile, täpsustatakse seaduses, et poliitiliste parteidega võivad ühineda ainult kodanikud. Mittekodanike ühinemisele teiste kodanikeühendustega ei seata piiranguid.

1. USUVABADUS

Vt USA välisministeeriumi koostatud rahvusvahelise usuvabaduse aruannet aadressil https://www.state.gov/religiousfreedomreport/.

1. LIIKUMISVABADUS JA ÕIGUS RIIGIST LAHKUDA

Põhiseadusega sätestatakse riigisisese liikumise, välismaale reisimise, ümberasumise ja repatrieerumise vabadus ning valitsus üldiselt austas neid õigusi.

1. RIIGISISESTE PÕGENIKE OLUKORD JA KOHTLEMINE

Ei kohaldu.

1. PAGULASTE KAITSE

Pagulastele, tagasipöördujatele, varjupaigataotlejatele ja muudele asjaomastele isikutele kaitse pakkumisel ja nende abistamisel tegi valitsus koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) ja teiste humanitaarorganisatsioonidega.

Juurdepääs varjupaigale: Seadusega sätestatakse varjupaiga või pagulasstaatuse andmine ja valitsus on loonud süsteemi pagulastele kaitse pakkumiseks. Eesti Inimõiguste Keskus ja teised valitsusvälised organisatsioonid pakkusid varjupaigataotlejatele õigusabi ja ühiskondlikku toetust koostöös ametiasutustega. Valitsuse ametnikud märkisid, et õigusabi võimaldati igal varjupaiga taotlemise menetlusetapil.

Turvaline päritoluriik/transiitriik: „Turvalisest“ päritoluriigist saabuvate või seda läbivate isikute puhul rakendab valitsus varjupaigataotluste tagasilükkamise eeskirja. Valitsuse kinnituste kohaselt tagatakse intervjuud kõikidele varjupaiga taotlejatele.

Liikumisvabadus: Valitsusel on väljasaatmist ootavate isikute jaoks kinnipidamiskeskus Rae vallas väljaspool Tallinna. Eesti Inimõiguste Keskus väljendas jätkuvalt muret varjupaigataotlejate pikaajalise kinnipidamise pärast neid puudutavate otsuste tegemise ajal.

Vastupidavad lahendused: Valitsus võttis pagulased vastu ümberasustamiseks, pakkus põgenikele naturalisatsiooni võimalust ja aitas neil vabatahtlikult oma kodudesse tagasi pöörduda. Naturalisatsiooni korras saavad kodakondsuse kõik alalised elanikud, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ning teinud ära kodakondsus- ja keeleeksamid.

Ajutine kaitse: Valitsus pakkus ajutist kaitset isikutele, kes ei pruugi kvalifitseeruda pagulaseks. Ajutine kaitse hõlmab õigust tööle ning juurdepääsu haridusele ja tervishoiule. 2020. aastal andis valitsus elamisloaga tähtajalise kaitse neljale isikule; aasta esimese kaheksa kuu jooksul andsid ametiasutused elamisloa ühele isikule.

1. KODAKONDSUSETA ISIKUD

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti statistika kohaselt oli riigis 2019. aastal 76 639 kodakondsuseta isikut. 1. jaanuari seisuga oli riikliku statistika järgi 69 100 isikut ehk 5,2 protsenti elanikkonnast määratlemata kodakondsusega. Peaaegu kõik olid päritolult venelased, ukrainlased või valgevenelased. Neil isikutel on õigus taotleda naturalisatsiooni korras kodakondsust, mida pakutakse kõigile alalistele elanikele, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ning teinud ära kodakondsus- ja keeleeksamid.

Õigusaktidega on täiskasvanutele tagatud võimalus taotleda naturalisatsiooni korras kodakondsust.

3. osa. Poliitikas osalemise vabadus

Seaduse järgi on kodanikel õigus valida valitsust korralistel vabadel ja õiglastel valimistel salajase hääletamisega, mis põhineb üldisel ja võrdsel valimisõigusel.

VALIMISED JA POLIITILINE OSALUS

Hiljutised valimised: 2019. aastal toimunud parlamendivalimised olid vabad ja õiglased ning nende tulemusel moodustati kolme erakonna koalitsioon, kuhu kuulusid Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) juhitud koalitsioon lagunes korruptsiooniskandaali tõttu, milles keskerakondlased kuritarvitasid koroonaviiruse pandeemia leevendamiseks mõeldud riigilaene. 26. jaanuaril astus ametisse Kaja Kallase Reformierakond, mis moodustas koalitsiooni Keskerakonnaga.

Naiste ja vähemuste osalus: Ükski seadus ei piira naiste või vähemuste osalemist poliitilises protsessis ja nad osalesid selles. Seadus lubab üksnes kodanikel luua poliitilisi parteisid või nendega liituda.

Kodakondsuseta isikud, kes on alalised elanikud, võivad hääletada kohalike omavalitsuste volikogude, kuid mitte parlamendivalimistel. Lisaks ei või nad avalikes ametites töötada.

4. osa. Riigiametnike korruptsioon ja riigiasutuste töö läbipaistvus

Seadusega on sätestatud kriminaalkaristused riigiametnike korruptsiooni eest ja neid seadusi rakendati üldiselt tulemuslikult. Valitsusel on tõhusad meetmed kuritarvituste ja korruptsiooni uurimiseks ning nende eest karistamiseks. Aasta jooksul esines üksikuid teateid riigiametnike korruptsioonist.

Korruptsioon: Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega seotud kriminaalasjad said lahenduse 2020. aasta lõpus. Kuigi Savisaare suhtes lõppesid kohtuasjad 2018. aastal tema tervise halvenemise tõttu, jätkus kohtumenetlus teiste juhtumiga seotud isikute suhtes. 2020. aasta novembris lükkas Riigikohus kostjate kaebused tagasi, jättes kehtima alama astme kohtute otsused. Selle tulemusena tunnistati endine keskkonnaminister Villu Reiljan süüdi Savisaarele altkäemaksu vahendamises seoses ebaseadusliku ehitustegevusega. Talle määrati 33 320 euro (38 300 dollari) suurune rahatrahv. Lisaks määrati Savisaarele altkäemaksu lubamises süüdi mõistetud isikule 15 000 euro (17 250 dollari) suurune rahatrahv.

Lisaks oli Edgar Savisaar seotud altkäemaksu juhtumiga, mis käsitles Keskerakonna valimisreklaamide rahastamist ebaseadusliku kampaaniaannetusega. Sarnaselt eelmisele juhtumile loobuti Savisaare süüdistusest tema tervise halvenemise tõttu ning 2020. aasta novembris lahendati kohtuasi ka teiste asjaosaliste suhtes. Altkäemaksu varjamiseks andis üks ärimees Keskerakonnaga seotud ettevõttele 275 000 eurot (316 000 dollarit) laenu. Keskerakond mõisteti süüdi ebaseadusliku kampaaniaannetuse vastu võtmises. Kohus karistas erakonda 275 000 euro suuruse rahatrahviga, millest 25 000 eurot (28 800 dollarit) tuli kohe tasuda. Ülejäänud osa ei pea erakond tasuma, kui seda ei mõisteta süüdi täiendavates kuritegudes. Ebaseadusliku annetuse taga olnud ärimees sai 200 000 euro (230 000 dollari) suuruse trahvi.

Korruptsioonikuritegude arv jäi 2020. aastal samale tasemele kui 2019. aastal ning uusi suuremahulisi valitsuse korruptsioonisüüdistustega seotud kriminaalasju ei esinenud.

5. osa. Valitsuse suhtumine inimõiguste väidetavate rikkumiste rahvusvahelisse ja valitsusvälisesse uurimisse

Mitmed kohalikud ja rahvusvahelised inimõigustega tegelevad rühmitused uurisid inimõigusi puudutavaid juhtumeid ja avalikustasid tulemusi riigipoolsete piiranguteta. Riigiametnikud olid koostööaltid ja reageerimisvõimelised.

Riiklikud inimõiguste organisatsioonid: Inimõiguste ombudsmani rolli täidab õiguskantsler, sõltumatu ametnik, kelle kantseleis töötab üle 45 inimese. Õiguskantsler kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele; jälgib, kas ametkonnad tegutsevad põhiõiguste ja -vabaduste ning heade valitsemistavade järgi; aitab lahendada süüdistusi diskrimineerimises soo, rassi, rahvuse (etnilise päritolu), nahavärvi, keele, usundi, ühiskondliku staatuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Õiguskantsler annab ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele soovitusi ning nõuab neilt vastuseid; tema pädevuses on edasikaebamine Riigikohtusse. Igal aastal koostab õiguskantsler aruande parlamendile. Avalikkuse usaldus õiguskantsleri institutsiooni vastu oli kõrge ning valitsus võttis arvesse õiguskantsleri aruandeid ja otsuseid.

6. osa. Diskrimineerimine ja sotsiaalne väärkohtlemine

NAISED

Vägistamine ja koduvägivald: Seaduse kohaselt on kriminaalkuritegu nii vägistamine, sealhulgas abikaasa toime pandud vägistamine, kui ka kehaline väärkohtlemine, sealhulgas koduvägivald. Seadust rakendati tõhusalt. Vägistamise, sealhulgas abikaasa toime pandud vägistamise eest karistatakse kuni 15-aastase vangistusega. Eesti Seksuaaltervise Liidu andmete järgi on seksuaalse väärkohtlemise, sealhulgas vägistamise all kannatanud 13 protsenti naisi.

Valitsusväliste organisatsioonide ja varjupaikade juhtide sõnul oli naistevastane vägivald, sealhulgas koduvägivald, probleem. Aasta esimese kuue kuuga vähenes kehalise väärkohtlemise kuritegude, sealhulgas koduvägivalla juhtumite arv viie protsendi võrra. Enam kui 80 protsenti politseis registreeritud koduvägivalla ohvritest olid naised. Politsei registreeris 2020. aastal teateid koduvägivallast kolme protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal. Koduvägivalla juhtumitest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid 85 protsenti, ähvardamise juhtumid 11 protsenti, seksuaalkuriteod kolm protsenti ning mõrvad või mõrvakatsed alla ühe protsendi.

Valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja teised said taotleda ohvritele abi valitsuselt. Riigis toimib soopõhise vägivalla ohvritele (naistele ja lastega naistele) mõeldud varjupaikade võrgustik, samuti töötavad koduvägivalla ja laste väärkohtlemise tõkestamise abitelefonid. Seksuaalvägivalla ohvrite jaoks on neli kriisiabikeskust. Politseinikele, piirivalvuritele ja sotsiaaltöötajatele korraldasid koduvägivalla ja soopõhise vägivalla alaseid koolitusi valitsusvälised organisatsioonid, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.

Seksuaalne ahistamine: Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud, kuid oli teateid sellisest ahistamisest töökohtadel ja ühistranspordis. Seaduse järgi võib seksuaalset ahistamist puudutavaid kaebusi lahendada kohtus. Seksuaalse ahistamise karistus on rahatrahv või kuni 30-päevane arest. Seksuaalse ahistamise juhtumite arv ei muutunud 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes oluliselt; 97 protsenti politseile teatatud seksuaalse ahistamise juhtumite ohvritest olid naised. Registreeritud jälitamise juhtumite arv kasvas 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes 11 protsenti; 88 protsenti teatatud jälitamise juhtumite ohvritest olid naised, samas kui 92 protsenti väidetavatest kurjategijatest olid mehed.

Reproduktiivõigus: Teated sunniviisilise abordi või sunniviisilise steriliseerimise kohta valitsusasutuste poolt puudusid.

Valitsus võimaldas seksuaalvägivalla all kannatanutele juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Vägistamise kliinilise ravi osana oli saadaval vahend raseduse erakorraliseks vältimiseks.

Diskrimineerimine: Seadusega sätestatakse naistele sama õiguslik seisund ja õigused nagu meestele, sealhulgas perekonna-, usu-, isikuseisundi ja kodakondsuse seaduste, samuti töö-, vara-, pärandi-, tööhõive-, krediidivõimaluste ning ettevõtete või vara omamise või haldamisega seotud seaduste alusel. Valitsus üldiselt tagas nende seaduste järgimise. Esines teateid diskrimineerimisest töökohtadel ja seoses ametiga ning ebavõrdsest kohtlemisest soo, vanuse, puude ja seksuaalse eelistuse tõttu (vt osa 7.d.).

SÜSTEEMILINE RASSILINE VÕI ETNILINE VÄGIVALD JA DISKRIMINEERIMINE

Diskrimineerimine on põhiseadusega keelatud. Seadusega keelatakse rassiliste või etniliste vähemuste või muude vähemuste vastu suunatud vägivald ja diskrimineerimine. Valitsus jõustas need keelud tõhusalt.

Inimõigustega tegelevad rühmitused väljendasid muret riigi vihakuritegusid reguleeriva seaduse pärast, mille kohaselt peab ohver süüdistuse esitamiseks tõendama, et tema elu, tervis või vara on ohus. Vaatlejad märkisid, et selle tõttu esitati väga vähe vihakuritegude süüdistusi. Lisaks märkisid inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, et diskrimineerimist reguleerivate seaduste erinevused piirasid nende tõhusust. Kuigi sooline diskrimineerimine ja diskrimineerimine rassi või etnilise kuuluvuse alusel on keelatud tööhõive, eluaseme, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse, kaupade ja teenuste vallas, on diskrimineerimine usutunnistuse, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse alusel keelatud ainult tööhõive puhul. Nende diskrimineerimise vormide puhul puudub mehhanism, mille abiga saaks mõjutatud isikud riigi abi või nõuda hüvitist.

Vägivaldse paremäärmusliku organisatsiooni Põhjamaade Vastupanuliikumine Eesti haru loomisele üles kutsunud Kristo Kivisto vahistati muu hulgas noorte sotsiaaldemokraatide, lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga (LGBTIQ+) inimeste sündmuste ning ELi ähvardamise ja laimamise eest. Kivisto, kes oli arreteerimise ajal 21-aastane, ähvardas sotsiaalmeedias vägivalda kasutada ning postitas fotosid paremäärmuslastest terroristidest ja massimõrvaritest, sealhulgas fotosid Anders Behring Breivikist ja Brenton Tarrantist, kes panid toime massitulistamised vastavalt Norras ja Uus-Meremaal. Pärnu maakohus karistas teda veebruaris ähvardamise ja välismaise sümboli (ELi lipu) teotamise eest kuue kuu pikkuse vangistusega. Lisaks leiti Kivisto kodust keelatud esemeid, sealhulgas nuge ja granaate. Kivisto kasutas veebivestlusi, et leida relvi ja infot, kuidas neid ise valmistada. Veebruaris karistas Pärnu maakohus teda nende süüdistuste eest kuuekuulise tingimisi vangistusega.

2020. aastal registreeris politsei kaks kehalise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise või ähvarduste juhtumit, mis hõlmasid vihkamist rassilistesse, usulistesse või etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvate isikute vastu. Romade kogukonna suurus oli alla 1000 ja väidetavalt esines nende diskrimineerimist mitmes valdkonnas, sealhulgas tööhõives. Valitsus võttis kasutusele meetmeid, et rõhutada hariduse tähtsust roma laste jaoks, kuid nende koolist väljalangemise määr oli endiselt kõrge.

Mitte-valgenahalised elanikud teatasid diskrimineerimisest eluasemete valdkonnas. Valitsusel oli raskusi ümberasustatud põgenikele eluaseme leidmisega, mida pagulaste eestkõnelejad pidasid ühiskondlikuks diskrimineerimiseks.

Valitsus astus samme, et leevendada tingimusi, mis võivad kaasa aidata rassilisele või etnilisele vägivallale ja diskrimineerimisele. Valitsus nimetas võrdse kohtlemise seaduse alusel ametisse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku. 2020. aastal korraldas Sotsiaalministeerium avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaania, et edendada mõistmist ja solidaarsust riigi erinevate sotsiaalsete rühmade vahel. Valitsuse tasuta pakutav kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab uussisserändajatel riigis eluga paremini kohaneda. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveametil äärmusluse vastu võitlemiseks spetsiaalne büroo, mis koostöös sotsiaalabi asutustega töötas vähemus- ja usurühmitustega.

LAPSED

Sünni registreerimine: Kodakondsus tuleneb eelkõige vähemalt ühe lapsevanema kodakondsusest. Laps võib saada kodakondsuse ükskõik kummalt kodanikust vanemalt, sõltumata sellest, milline on teise lapsevanema kodakondsus. Lapsed, kelle vanematel ei ole Eesti või ühegi muu riigi kodakondsust ja kes on elanud riigis viis aastat, omandavad kodakondsuse sünnijärgselt. Sünnid registreeriti õigeaegselt.

Samuti annab valitsus kodakondsuse ilma vanemate eritaotluseta alla 15-aastastele Eestis sündinud isikutele, kelle vanematel ei olnud Eesti või ühegi muu riigi kodakondsust ning kes olid lapse sünni ajal riigis elanud viis aastat.

Laste väärkohtlemine: 2020. aastal langes alla 18-aastaste isikute vastu toime pandud seksuaalkuritegude arv aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti. Politsei- ja piirivalveamet tegeles laste väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisega. Õiguskantsleril on laste ombudsmani pädevus. Politsei koolitab politseinikke seksuaalse väärkohtlemise teemal koostöös justiits-, haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeeriumiga ning kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Laste abielud ja sundabielud: Abiellumisel on vanuse alampiir 18 aastat. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet selleks, et ta saaks abielu sõlmida.

Laste seksuaalne ärakasutamine: Seadusega on keelatud laste seksuaalne ärakasutamine ärieesmärgil ja lastepornograafia ning ametkonnad tagasid seaduse järgimise. Konsensusliku seksuaalvahekorra miinimumvanus on 14 aastat. Karistus lastepornograafiaga tegelemise eest on rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus. Tüdrukuid kasutatakse ära sagedamini kui poisse.

Rahvusvaheline lapserööv: Riik on kirjutanud alla 1980. aasta Haagi konventsioonile ehk rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsioonile. Vt lähemalt USA välisministeeriumi koostatud riigipõhist aastaaruannet rahvusvaheliste lapseröövide kohta aadressil https://travel.state.gov/content/travel/en/International-Parental-Child-Abduction/for-providers/legal-reports-and-data/reported-cases.html.

ANTISEMITISM

Juudi kogukonna suuruseks hinnati umbes 2000–2500 inimest.

2. aprillil rüvetati Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul holokausti memoriaali. Politsei tegi asjaosalised kindlaks ja esitas süüdistuse karistusseadustiku haudade rüvetamist käsitleva paragrahvi alusel.

Augustis rikkusid tundmatud isikud antisemiitliku grafitiga vaktsineerimisele üles kutsuva plakati. Kohaliku omavalitsuse ametnikud mõistsid juhtunu hukka, kuid 1. oktoobri seisuga polnud süüdlasi tuvastatud ega ametlikke süüdistusi esitatud.

27. jaanuaril korraldas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul iga-aastase holokausti mälestuspäeva. Mälestustegevustes osalesid koolid üle kogu riigi. Haridus- ja Teadusministeerium korraldas koostöös riigi juudi kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse, Eesti Mälu Instituudi ja Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseumiga koolinoortele esseevõistluse holokausti õppetundidega seotud teemadel.

INIMKAUBITSEMINE

Vt USA välisministeeriumi koostatud inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.

PUUETEGA INIMESED

Puuetega inimesed saavad teistega võrdsetel alustel juurdepääsu haridusele, tervishoiuteenustele, avalikele hoonetele ja transpordile. Seadusega nähakse ette, et uued või renoveeritavad hooned peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele. Vähesed vanemad ehitised võimaldasid puuetega inimestele juurdepääsu, kuid uutel või renoveeritud hoonetel olid juurdepääsuvõimalused üldjuhul olemas. Puuetega inimesed võivad teabele juurdepääsul kasutada valitsuse abi ja vajaduse korral taotleda isiklikke abistajaid. Valitsus on üldiselt need sätted jõustanud.

Õiguskantsleri hinnangul olid psühhiaatrilistes asutustes viibivatele isikute põhiõiguste kaitsmise meetmed ebapiisavad, sealhulgas meetmed lubamatute ohjeldusmeetmete kasutamise vastu psühhiaatrilistes asutustes. Õiguskantsler väljendas muret ka liikumispiirangute pärast puuetega inimeste asutuste elanikele COVID-19 eriolukorra ajal.

Valitsusvälised organisatsioonid kurtsid, et kui pealinnas olid teenused puuetega inimestele üldiselt kättesaadavad, siis mõningates maapiirkondades oli abi saamisega raskusi. Puuetega inimeste puhul, kes asuvad väljaspool suuremaid asustuskeskusi, sõltus ligipääs kohalike omavalitsuste sotsiaalteenustele (nagu isiklik abistaja, tugiisikud ja transport) selle inimese enda võimest abi otsida.

Esines kaebusi puude tõttu diskrimineerimise kohta töökohas või ametialaselt. Aastatel 2015–2021 kasvas puuetega inimesi tööle võtnud tööandjate osakaal 29 protsendilt 33 protsendini. Aasta jooksul esitati õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule 36 kaebust puude alusel diskrimineerimise kohta (vt ka punkt 7.d).

VÄGIVALD, KRIMINALISEERIMINE JA VÄÄRKOHTLEMINE SEKSUAALSE SÄTTUMUSE JA SOOIDENTITEEDI TÕTTU

Seadusega on keelatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi tõttu. Kuigi seaduses pole täpsustatud, milliseid seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi vorme see hõlmab, loetakse kõik LGBTIQ+ inimgruppi kuuluvad isikud hõlmatuks. 2020. aastal registreeris politsei ühe juhtumi, mis hõlmas vaenu väljendamist LGBTIQ+ inimeste vastu. Huvigrupid teatasid, et LGBTIQ+-inimeste ahistamine ja diskrimineerimine on ühiskonnas endiselt levinud, kuid märkisid, et avalikkuse suhtumine neisse on paranemas. 2021. aasta kodanike küsitlus näitas, et enam kui pooled vastanutest pidasid homoseksuaalsust täielikult või mõnevõrra vastuvõetavaks (53 protsenti), mis on 12-punktiline tõus võrreldes 2019. aastaga.

7. osa. Töötajate õigused

 

7. ÜHINEMISVABADUS JA ÕIGUS PIDADA KOLLEKTIIVLÄBIRÄÄKIMISI

Seaduse, määruste ja seadusega ettenähtud vahenditega sätestatakse töötajate õigus luua ametiühinguid ja omal valikul nendega ühineda, pidada kollektiivläbirääkimisi ning korraldada seaduslikke streike. Valitsus üldiselt austas neid õigusi. Seadus lubab ametiühingutel tegutseda takistusteta ja keelab diskrimineerimise ametiühingusse kuulumise tõttu. Nii töötajatel kui ka tööandjatel on õigus taotleda töövaidluste lahendamist töövaidluskomisjonides, kuhu kuuluvad ametiühingute ja tööandjate esindajad, või kohtus. Seadusega on keelatud töötaja diskrimineerimine ametiühingusse kuulumise tõttu ning nõutakse ametiühingus aktiivselt tegutsemise tõttu vallandatud töötajate tööle ennistamist. Avaliku sektori töötajatel ei ole streikimise õigust, kuid nad võivad pidada oma tööandjatega palga ja töötingimuste suhtes otseläbirääkimisi.

Valitsus üldiselt jõustas kohaldatavaid seadusi. Ressursid, kontrollid ja õiguskaitsemeetmed olid harilikult piisavad, et tagada seaduste täitmine. Enamikul juhtudel määrati seaduserikkumiste eest rahatrahv, mis oli rikkumiste ärahoidmiseks piisav. Samuti võisid töötajad kasutada kriminaalmenetlusi ja tsiviilhagisid. Karistused olid proportsionaalsed muude kodanikuõigustest keeldumist käsitlevate seaduste karistustega. Tööandjatele karistuseks määratud rahatrahvid olid peamiselt seotud tööõnnetuste ja kutsehaigustega. Haldus- ja kohtumenetlustes ei esinenud pikki viivitusi.

Valitsus ja enamik tööandjaid üldiselt austasid ühinemisvabadust ja õigust kollektiivläbirääkimisi pidada. Kollektiivläbirääkimiste õigust kasutati vabalt ning puudusid teated, et valitsus oleks töötajate organisatsioonide tegevusse sekkunud.

1. SUNNIVIISILISE VÕI SUNDUSLIKU TÖÖ KEELD

Seadusega on sunniviisiline töö keelatud ja valitsus jõustas seda seadust tõhusalt. Ametivõimud mõistsid (septembri seisuga) tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubandusega seotud kuritegudes süüdi kaks inimest. Inimkaubitsemise ja sunniviisilise töö kuritegude eest määratud karistused olid proportsionaalsed teiste sarnaste raskete kuritegude eest määratud karistustega, kuid nendest ei nähtunud sageli kuritegude tõsidus.

Vt ka USA välisministeeriumi koostatud inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.

1. LASTE TÖÖ KEELAMINE JA MINIMAALNE TÖÖLEASUMISE VANUS

Seadusega keelatakse lapstööjõu kasutamise halvimad vormid. Enamikul juhtudel on seadusega kehtestatud noore tööle võtmise miinimumvanus 18 aastat. Põhikooli lõpetanud alaealised võivad töötada täiskohaga. 15–17-aastased lapsed võivad töötada olenevalt sellest, kas nad käivad veel koolis või mitte. 7–12-aastased lapsed võivad Tööinspektsiooni nõusolekul teha kergemat tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami vallas. Alaealised ei tohi teha ohtlikku tööd, näiteks käidelda lõhkematerjale või töötada metsloomadega. Seadusega piiratakse laste töötundide arvu ning keelatakse ületunnid ja öötöö. Nende seaduste rakendamise eest vastutab Tööinspektsioon. Valitsus rakendas tõhusalt seadusi ja meetmeid, et kaitsta lapsi töökohal ekspluateerimise eest. Karistused olid proportsionaalsed analoogsete raskete kuritegude eest määratud karistustega. Tööinspektsioon jälgis, kas laste töötingimused on sobivad.

1. DISKRIMINEERIMINE TÖÖHÕIVE JA ERIALASE TEGEVUSE VALLAS

Seadusega keelatakse diskrimineerimine tööhõive ja erialase tegevuse vallas. Valitsus rakendas üldiselt seadust ja karistused olid proportsionaalsed kodanikuõigustega seotud seaduste alusel määratud karistustega. Kui töötajad väitsid, et neid on diskrimineeritud, ja pöördusid kohtusse ning Tööinspektsioon või võrdõigusvolinik ja asjakohane asutus pidasid kaebust põhjendatuks, siis hüvitasid tööandjad töötajatele tekitatud kahju. Tööseadused ja -määrused nõuavad, et tööandjad kaitseksid oma töötajaid diskrimineerimise eest, järgiksid võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendaksid võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust. Tööhõive ja erialase tegevuse vallas esines siiski diskrimineerimist vanuse, soo, puude, rahvuse ja keele tõttu ning esitati kaebusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, õiguskantslerile ja Tööinspektsioonile. Kuigi naistel on seaduse järgi meestega võrdsed õigused ja neil on õigus saada samasuguse töö eest samasugust tasu, ei austanud tööandjad alati neid õigusi. Vaatamata sellele, et naiste haridustase on keskmiselt meeste omast kõrgem, oli naiste keskmine tunnipalk valitsuse statistika järgi 17,1 protsenti madalam kui meestel. Viimastel aastatel on naiste palgad tõusnud meeste omadest kiiremini. Jätkuvalt eksisteerisid elukutsed, kus domineerisid kas mehed või naised. Naised moodustasid keskastme juhtide hulgast ühe kolmandiku.

Vähem kui 25 protsenti puuetega inimestest töötas. Aasta jooksul esitati õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule kaebuseid puude alusel diskrimineerimise kohta. Puuetega inimesi diskrimineeriti töö saamisel ja töökohale juurdepääsul.

Vene keelt kõnelevad isikud väitsid, et eesti keele oskamise nõue tähendab diskrimineerimist töö saamisel ja palgaläbirääkimistel. Valitsus jätkas tasuta subsideeritud võimaluste pakkumist eesti keele õppimiseks. Eestis elavad venelased töötasid ebaproportsionaalselt palju nn sinikraelistel ametikohtadel ja nende tööpuudus oli jätkuvalt kõrgem kui eestlastel.

1. RAHULDAVAD TÖÖTINGIMUSED

Palka ja tööaega reguleerivad seadused: Riiklik kuupalk oli kõrgem kui vaesuspiir. Ametivõimud jõustasid üldiselt miinimumpalga seaduseid ja karistused olid proportsionaalsed sarnaste rikkumiste eest määratud karistustega.

Töönädala pikkus on 40 tundi. Seaduse järgi peab iga 24-tunnise perioodi kohta olema tagatud vähemalt 11-tunnine järjestikune puhkeperiood. Alaealiste, allmaatöötajate, tervist kahjustavat või muud eritööd tegevate isikute puhul on nõutav lühendatud tööaeg. Seadusega on ette nähtud iga-aastane palgaline puhkus ja sätestatud ületunnitöö tasuks vähemalt 150% töötaja tunnitasust. Valitsus jõustas neid nõudeid tõhusalt ja karistused olid proportsionaalsed sarnaste kuritegude eest määratud karistustega. Puudub liigse kohustusliku ületunnitöö keeld.

Tööinspektsioon vastutab palka ja töötunde reguleerivate seaduste jõustamise eest. Tööinspektsioonil oli piisav arv inspektoreid, et tagada nende järgimine. Inspektoritel on õigus teha etteteatamata kontrolle ja algatada sanktsioone.

Tööohutus ja töötervishoid: Valitsus on kehtestanud töötervishoiu ja -ohutuse normid. Ametivõimud jõustasid üldiselt töötervishoiu ja tööohutuse norme kõigis sektorites. Tööinspektsioon, Terviseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastutasid nende normide rakendamise eest ja tegid vastavasisulisi jõupingutusi nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris. Tööohutuse ja töötervishoiu standardite järgimist kontrollisid samad inspektorid, kes kontrollivad palka ja töötunde reguleerivate seaduste järgimist. Töötervishoiu ja -ohutuse norme rikuti sagedamini ehitussektoris ja puidutöötlemissektoris. Karistused rikkumiste eest olid proportsionaalsed sarnaste kuritegude eest määratud karistustega. Ukrainast pärit mehed kogesid tööalast ärakasutamist, eriti ehitussektoris, kus neile mõnikord maksti ümbrikupalka (maksustamata sularaha). Ametnikud teatasid aasta jooksul 11 surmaga lõppenud tööõnnetusest ja 980 muust raskete vigastustega lõppenud õnnetusest, mis on 6,8 protsenti rohkem kui 2020. aastal.

Mitteametlik sektor: Hinnanguliselt kaheksa protsenti aasta jooksul tehtud palgamaksetest olid mitteametlikud. Maksu- ja Tolliameti andmetel maksti 2020. aastal mitteametlikku palka vähem kui varasematel aastatel – ligikaudu 3 protsenti kõigist ettevõtetest. Mitteametlik palk oli enam levinud ehitussektoris ning jae- ja hulgimüügiettevõtetes.

 

By U.S. Embassy Tallinn | 28 aprill, 2022 | Kategooriad: Aruanded, Aruanded, Euroopa ja Euraasia, Uudised