RAHVUSVAHELISE USUVABADUSE OSAKOND
2. juuni 2022
Kokkuvõte
Põhiseaduse järgi ei ole Eestis riigikirikut ja igaühel on vabadus täita usutalitlusi. Usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseadusega keelatud. Usuliste ühenduste ja usuühingute moodustamine ning nende tegevus on seadusega reguleeritud. Registreerimata usulised ühendused võivad vabalt tegutseda, kuid neile ei kehti maksusoodustused. Valitsus eraldas jätkuvalt Eesti Kirikute Nõukogule vahendeid oikumeenilisteks tegevusteks. 27. jaanuaril korraldas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul iga-aastase holokausti mälestuspäeva tähistamise. Valitsus kiitis aprillis heaks Sise-, Kultuuri-, Välis-, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Juudi Kogukonna ning Eesti Juudiusu Koguduse esindajate koostatud kava antisemitismi vastu võitlemiseks. Võimud võtsid Kristo Kivisto kinni ähvarduste ja välismaise sümboli teotamise eest pärast seda, kui Kivisto oli üles kutsunud vägivaldse paremäärmusliku organisatsiooni Põhjamaade Vastupanuliikumise Eesti haru loomisele. Kivisto tegi internetis ka antisemiitlikke kommentaare. Veebruaris karistas Pärnu maakohus teda kuuekuulise tingimisi vangistusega. 2. aprillil rüvetati Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul holokausti memoriaali. Politsei tegi asjaosalised kindlaks ja esitas neile süüdistuse.
Valitsuse statistika kohaselt registreeris politsei 2020. aastal (kõige värskemad kättesaadavad andmed) kolm füüsilise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise ja ähvardamise juhtumit (seaduses määratletu kohaselt), mille korral esines viha usulistesse või muudesse vähemustesse kuuluvate inimeste vastu. 2019. aastal registreeriti kaheksa juhtumit. Valitsuse allikate sõnul oli enamik neist juhtumitest seotud ohvri rassi või rahvusliku päritoluga.
Saatkonna töötajad tõstsid kohtumistel Sise-, Kultuuri-, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsusametnikega esile antisemitismi vastu võitlemise, usulise sallivuse edendamise ja holokaustialase hariduse tähtsust. Asjur kohtus regulaarselt juudi kogukonna juhiga ning osales Pärnus toimunud Eesti judaismi konverentsil Yahad Conference. Saatkonna töötajad kohtusid juudi kogukonna liikmetega, usuliste ühenduste juhtidega, sealhulgas moslemikogukonna liikmetega ning Kirikute Nõukogu, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, et arutada ususallivust ja usuvabaduse olukorda riigis. Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muu hulgas tehti Facebooki postitus rahvusvahelise usuvabaduse päeva tähistamiseks.
I osa. Rahvastikunäitajad religiooni kohta
Ameerika Ühendriikide valitsuse hinnangul elab Eestis 1,2 miljonit inimest (2021. aasta keskpaiga seisuga). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel (kõige värskemad kättesaadavad andmed) loeb end usklikuks 29% rahvastikust, 54% ei ole usklikud ja 17% jätsid oma usulise kuuluvuse täpsustamata. Eesti Kirikute Nõukogu 2020. aasta detsembri andmete kohaselt kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse (EELK) 13% rahvastikust, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) liikmeid on 13,9% ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) liikmeid 2,3% rahvastikust. Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu ja Rooma-Katoliku Kiriku Eestis liikmed moodustavad kokku ühe protsendi rahvastikust. Muud kristlikud rühmad, sealhulgas Jehoova tunnistajad, nelipühilased, metodistid, seitsmenda päeva adventistid ja vene vanausulised, moodustavad kokku 1,1% rahvastikust. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on riigis 2500 liikmega väike juudi kogukond ja 1500 liikmega moslemi kogukond. Enamik venekeelse elanikkonna usklikke inimesi kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse ning elab pealinnas või Kirde-Eestis. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab suurem osa vene vanausuliste kogukonnast riigi idaosas Peipsi järve läänekaldal.
II osa. Valitsuse suhtumine usuvabadusse
ÕIGUSLIK RAAMISTIK
Põhiseaduses on sätestatud, et Eestis ei ole riigikirikut, kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba ning igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see „ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust“. Ka usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on põhiseadusega keelatud. Karistusseadustiku järgi on vaenu õhutamine kuritegelik, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Samuti on seaduses ette nähtud, et selline tegevus on karistatav rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega. Põhiseaduses tunnustatakse inimeste õigust keelduda usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest, kuid selliste veendumuste tõttu keeldujad on kohustatud tavapärase ajateenistuse läbimiseks kuluva aja ulatuses ja seaduses ette nähtud korra alusel läbi tegema asendusteenistuse.
Kuigi sooline diskrimineerimine ja diskrimineerimine rassi või etnilise kuuluvuse alusel on keelatud tööhõive, eluaseme, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse, kaupade ja teenuste vallas, on muu diskrimineerimine, sh usutunnistuse alusel, keelatud ainult tööhõive puhul. Nende diskrimineerimise vormide puhul puudub mehhanism, mille abiga saaks mõjutatud isikud riigi abi või nõuda hüvitist.
Seadusega sätestatakse, et vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise avalik õhutamine usutunnistuse või muu vähemusse kuulumise alusel, kui see põhjustab ohtu inimese elule, tervisele või varale, on karistatav. Rikkujaid karistatakse rahatrahvi või arestiga. Seadusega on keelatud igasugune tegevus, millega teadvalt ja ilma seadusliku aluseta takistatakse usulise veendumuse olemasolu või selle puudumise tunnistamist või kuulutamist või usutalituse või usulise kohustuse täitmist. Rikkujaid karistatakse rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega.
Seadusega reguleeritakse usuliste ühenduste ja usuühingute tegevust. Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Kirikutel, kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatusel on õigus kutsuda vaimulik väljastpoolt riiki. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema kõnealuses riigis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Kloostri juhatuse rolli täidab valitud või määratud kloostri ülemus. Usuühing on vabatahtlik ühendus, kelle põhitegevus on usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, kultuuri-, ja sotsiaalse rehabilitatsiooni alane tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste vorme. Usuühingud ei pea olema seotud konkreetse kiriku või kogudusega.
Usulised ühendused ja usuühingud registreeritakse Tartu Maakohtu registriosakonnas. Registrisse kandmiseks peab usulisse ühendusse kuuluma vähemalt 12 liiget ning usulise ühenduse juhatus peab esitama notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse, ühenduse asutamiskoosoleku protokolli ja selle põhikirja koopia. Seaduses käsitletakse registreeritud usulisi ühendusi mittetulundusühingutena, kellel on õigus kasutada mõningaid maksusoodustusi (nt käibemaksuvabastust), kui nad neid taotlevad. Ametlikult on Eestis registreeritud üle 550 usulise ühenduse.
Seadus ei keela registreerimata usuliste ühenduste tegevust. Registreerimata usulised ühendused ei tohi aga tegutseda juriidiliste isikutena. Erinevalt registreeritud usulistest ühendustest ei ole registreerimata usulistel ühendustel õigust saada maksusoodustusi.
Usuühinguid registreeritakse mittetulundusühingute seaduse kohaselt ja neile kehtivad samad maksusoodustused nagu usulistele ühendustele. Valitsusvälise organisatsioonina registreerimiseks peab usuühingul olema asutamisleping ja põhikiri, mille on heaks kiitnud ühingu füüsilistest või juriidilistest isikutest asutajad. Asutajaid peab olema vähemalt kaks. Registreerimise avaldus tuleb esitada kas elektrooniliselt või paberil Tartu Maakohtu registriosakonda.
Seaduses on ette nähtud, et kõik väeosa ülemad annavad oma väeosa liikmetele võimaluse täita usutalitlusi. Ka vanglajuhid on kohustatud pakkuma kinnipeetavatele usutalitluste täitmise võimalust. Riik rahastab politsei ja piirivalve, sõjaväe ja vanglate kaplaneid, kes võivad kuuluda mis tahes registreeritud usuühendusse, ning peab tagama usuteenused kõigi religioonide esindajatele.
Riigi- ja erakoolides on võimalik saada usuõpetust ning seda rahastab riik. Kui põhi- või keskastme õpilased soovivad usuõpetuse tundides osaleda, on kool kohustatud neid tunde pakkuma. Aines antakse ülevaade erinevatest religioonidest. Usuõpetuse õpetajad võivad olla ilmalikud õpetajad. Eestis tegutseb ka eraõiguslikke kirikukoole. Kirikukoolides võivad õppida kõik õpilased, olenemata nende usutunnistusest või selle puudumisest. Kirikukoolide usuteenistustest osavõtmine on vabatahtlik.
Eesti on ühinenud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga.
VALITSUSE TEGEVUS
Võimud võtsid Kristo Kivisto kinni ähvarduste ja välismaise sümboli teotamise eest pärast seda, kui Kivisto oli üles kutsunud vägivaldse paremäärmusliku organisatsiooni Põhjamaade Vastupanuliikumise Eesti haru loomisele. Kivisto tegi internetis ka antisemiitlikke kommentaare. Veebruaris karistas Pärnu maakohus teda nende süüdistuste eest kuuekuulise tingimisi vangistusega.
- aprillil rüvetati munade viskamisega Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul holokausti memoriaali. Politsei tegi asjaosalised kindlaks ja esitas süüdistuse karistusseadustiku haudade rüvetamist käsitleva paragrahvi alusel.
Valitsusväliste organisatsioonide registri andmetel registreeriti aasta jooksul kaks usulist ühendust. Mõlemad olid kristlikud kogudused.
Valitsus eraldas Eesti Kirikute Nõukogule 646 000 eurot (ca 732 000 dollarit). Kümnest kristlikust kirikust koosnev nõukogu – sealhulgas luteri kirik ja mõlemad õigeusu kirikud – tegutses jätkuvalt organisatsioonina, mis ühendab riigi suurimaid kristlikke kogukondi. Valitsus jätkas oikumeeniliste tegevuste rahastamist, sealhulgas kristlike saadete eetrisse laskmist Eesti Rahvusringhäälingus, kirikute noorsootööd, religioonidevahelist dialoogi edendavat tegevust ja religioossete väljaannete kirjastamist.
Siseministeerium eraldas 103 179 eurot (ca 117 000 dollarit) usuliste ühingute töötajatele COVID-19 piirangutest põhjustatud kahjude hüvitamiseks. Kõigil registreeritud usulistel ühingutel oli võimalus taotleda palgakompensatsiooni.
Riigi kirdeosas Narva-Jõesuu õigeusu kirikus puhkesid tulekahjud veebruaris ja uuesti juunis. Kahtlustatakse süütamist. Politsei algatas kriminaaluurimise, mis oli aasta lõpus pooleli. Ajaloolise ja kultuurilise väärtusega kirikuvara hävitamise tõttu eraldas Muinsuskaitseamet kiriku taastamiseks 100 000 eurot (ca 113 000 dollarit).
Märtsis ja aprillis eraldas valitsus 65 100 eurot (ca 73 800 dollarit) Eesti Ringhäälingu kaudu palveteenuste pakkumise toetamiseks, kui usutalituste pidamine oli COVID-19 tõttu piiratud.
- aasta aprillis lubas valitsus COVID-19 pandeemia tagajärjel raskustesse sattunud usuühenduste toetuseks eraldada kaks miljonit eurot (ca 2,72 miljonit dollarit) nii Kirikute Nõukogu liikmetele kui ka teistele sõltumatutele kogudustele, sealhulgas Eesti Juudi Kogudusele ja Eesti Juudi Kogukonnale.
- jaanuaril korraldas valitsus Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul iga-aastase holokausti mälestuspäeva tähistamise. Mälestustegevustes osalesid koolid üle kogu riigi. Haridus- ja Teadusministeerium korraldas koostöös riigi juudi kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse, Eesti Mälu Instituudi ning Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseumiga koolinoortele esseevõistluse holokausti õppetundidega seotud teemadel.
Valitsus on Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) liige.
Valitsus teatas mais sõjaväekaplani usuteenuste pakkumise ümberkorraldamisest ja teenuse mahu vähendamisest seoses riigieelarve kärbetega.
- mail ja juuli viimasel nädalal toimusid Kaitseväe kaplaniteenistuse iga-aastased mälestusüritused Teises maailmasõjas hukkunud ohvrite meenutuseks.
III osa. Ühiskonna suhtumine usuvabadusse
Augustis rikkusid tundmatud isikud antisemiitliku grafitiga vaktsineerimisele üles kutsuva plakati. Linnavolikogu liige Vladimir Svet taunis juhtunut, öeldes: „Linnaosa valitsus võtab selliseid olukordi väga tõsiselt ning mõistab hukka antisemitismi ja igasuguse vaenu õhutamise mis tahes rühmituse vastu.“ Politsei ei esitanud ametlikku süüdistust tõendite ja kahtlustatavate puudumise tõttu.
Valitsuse statistika kohaselt registreeris politsei 2020. aastal (kõige värskemad kättesaadavad andmed) kolm füüsilise väärkohtlemise, avaliku korra rikkumise ja ähvardamise juhtumit (seaduses määratletu kohaselt), mille korral esines viha usulistesse või muudesse vähemustesse kuuluvate inimeste vastu. 2019. aastal registreeriti kaheksa juhtumit. Valitsuse allikate sõnul olid vähemalt kaks neist juhtumitest seotud ohvri rassi või rahvusliku päritoluga. Kuna religioon ja etniline kuuluvus on sageli tihedalt seotud, oli juhtumeid raske liigitada üksnes usulise identiteedi alusel.
Paljud usuühingute ja muu kodanikuühiskonna juhtfiguurid märgivad, et usuvabadus ja sallivus leiavad ühiskonnas endiselt toetust.
- septembril toimus Kalevi-Liiva natsismiohvrite mälestusmärgi juures juudi kogukonna iga-aastane holokaustiohvrite mälestusüritus, millest võtsid osa välisdiplomaadid ning riigi, omavalitsuste ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad.
IV osa. Ameerika Ühendriikide valitsuse põhimõtted ja osalus
Saatkonna töötajad tõstsid kohtumistel Sise-, Kultuuri-, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsusametnikega esile antisemitismi vastu võitlemise, usulise sallivuse edendamise ja holokaustialase hariduse tähtsust. Asjur kohtus regulaarselt juudi kogukonna juhiga ning osales Pärnus toimunud Eesti judaismi konverentsil Yahad Conference.
Saatkonna töötajad kohtusid juudi kogukonna liikmetega, usuliste ühenduste juhtidega, sealhulgas moslemikogukonna liikmetega ning Kirikute Nõukogu, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, et arutada ususallivust ja usuvabaduse olukorda riigis. Saatkond kasutas usuvabaduse edendamiseks sotsiaalmeediat, muu hulgas tehti Facebooki postitus rahvusvahelise usuvabaduse päeva tähistamiseks.
