EESTI (tasand 1)
Eesti valitsus täidab täiel määral inimkaubanduse likvideerimise miinimumstandardeid. Valitsus jätkas aruandeperioodil suurte ja järjepidevate jõupingutuste tegemist, võttes arvesse COVID-19 koroonapandeemia mõju oma suutlikkusele inimkaubandusevastases võitluses, mistõttu püsis Eesti tasandil 1. Jõupingutused hõlmasid süüdimõistetud inimkaubitsejatele antud korraldust maksta hüvitist ja nelja-aastase vägivalla ennetamise kokkuleppe heakskiitmist, milles oli mitmeid inimkaubanduse vastaseid tegevusi. Lisaks osales valitsus Euroopa uuringus, mille eesmärk oli uurida riiklikke tegevusi võimalike välismaiste inimkaubanduse ohvrite avastamiseks, tuvastamiseks ja kaitsmiseks riikliku poliitika ning seadusandliku arengu kaudu. Täiendavalt töötas valitsus vastusena Venemaa alustatud Ukraina sõja eest põgenevate ja Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ja välismaalaste sissevoolule välja materjalid, mis tõstavad teadlikkust seksi- ja tööjõukaubandusest ning kirjeldavad samme inimkaubanduse kahtlusest teatamiseks ja ohvriabiteenuste saamiseks. Kuigi valitsus täidab miinimumstandardeid, esitasid ametiasutused inimkaubanduse vastase sätte, täpsemalt karistusseadustiku § 133 alusel süüdistuse väiksemale arvule inimkaubitsejatele ja tegid vähem süüdimõistvaid otsuseid ning jätkasid inimkaubitsejate kohtu alla andmist ja süüdimõistmist inimkaubandusega mitte seotud sätete alusel, mis nõrgendas ennetustegevust, ei kajastanud piisavalt kuriteo olemust ja õõnestas laiemaid jõupingutusi inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Valitsuse sõnul ei ole uuritud inimkaubandusjuhtumite kohta saadaval täpset arvu; seetõttu esitas valitsus hinnangulise arvu, muutes andmed ebausaldusväärseks. Lisaks ei kajastanud ohvrite tuvastamise ja abistamise andmed täpselt inimkaubanduse olukorda riigis. Peale selle lõpetasid ametnikud ohvriabiteenust pakkuva MTÜ rahastamise.
PRIORITEETSED SOOVITUSED:
Uurida ennetavalt inimkaubitsejaid ja neid süüdi mõista karistusseadustiku inimkaubanduse vastase sätte, st paragrahvi 133 alusel. * Töötada välja usaldusväärne terviklik statistiline süsteem uurimiste, süüdistuste esitamise, süüdimõistvate kohtuotsuste ning ohvrite tuvastamise ja abistamise kohta andmete kogumiseks ja koondamiseks, seda süsteemi rakendada ning tagada, et esitatud andmed on täpsed, ametlikud ja võrreldavad eelmiste aastatega. * Tagada ohvriabiteenuste piisav rahaline toetus, sealhulgas MTÜ-de rahastamine ohvriabi andmiseks. * Koolitada asjaomaseid ametiasutusi inimkaubanduse näitajaid ära tundma ja eri liiki inimkaubandusest aru saama. * Suurendada jõupingutusi võimalike lastega kaubitsemise ohvrite ennetavaks tuvastamiseks. * Luua politseis spetsialiseerunud üksus, kes kogub ja kontrollib teavet inimkaubandusega seotud kuritegude kohta, ning eraldada uurimisteks raha. * Laiendada üldsuse teadlikkust, et harida riskirühmi, nagu lapsed ja võõrtöötajad, inimkaubanduse ohtudest.
MENETLEMINE
Valitsus vähendas õiguskaitsealaseid jõupingutusi. Karistusseadustiku paragrahvidega 133, 133¹ ja 175 kriminaliseeriti seksi- ja tööjõukaubandus. Paragrahviga 133 (inimkaubandus) kriminaliseeriti inimese asetamine olukorda, kus teda kasutatakse ära jõu, pettuse või sundimise abil, ning nähti ette 1–7-aastane vanglakaristus rikkumiste eest, mille ohver on täiskasvanu, ja 3–15-aastane vanglakaristus nende eest, mille ohver on laps. Paragrahviga 133¹ (inimkaubanduse toetamine) kriminaliseeriti eraldi inimese vedu, üleandmine, saatmine, vastuvõtmine, varjamine või majutamine, nii et ta asetatakse olukorda, kus teda kasutatakse ära jõu, pettuse või sundimise abil, ning nähti ette kuni 5-aastane vanglakaristus rikkumiste eest, mille ohver on täiskasvanu, ja 2–10-aastane vanglakaristus nende eest, mille ohver on laps. Paragrahviga 175 (inimkaubandus alaealise suhtes) kriminaliseeriti lapse mõjutamine, et ta tegeleks kuritegevuse, kerjamise, prostitutsiooni või pornograafia tootmisega, ilma et selleks oleks vaja jõudemonstratsiooni, pettust või sundimist, ja nähti ette 2–10-aastane vanglakaristus. Ametiasutused kasutasid kõige sagedamini paragrahvi 175 lapsporno juhtumite menetlemiseks, mis ei hõlma seksiga kauplemise elementi. Paragrahvidest 133, 133¹ ja 175 tulenevad karistused olid piisavalt ranged ja seksikaubanduse korral vastavuses muude raskete kuritegude, näiteks vägistamise eest määratavate karistustega.
Valitsus arvestas oma 2021. aasta koguandmetes uurimisjuhtumite alla mis tahes eeldatava inimkaubanduse elemendiga kõned inimkaubanduse vastasele vihjeliinile, enne kui politsei tuvastas kuriteo asjaolud; need juhtumid hõlmasid võimalikke kuritegusid paragrahvide 133, 133¹ ja 175 alusel. Aruandeperioodil alustas valitsus otsest andmete kogumist, mille tulemuseks olid uued kategooriad statistika kogumiseks, mille eesmärk oli täpsemalt aru anda ja teavitada riiklikest inimkaubanduse vastastest tegevustest. Enne 2021. aastat ei eristatud valitsuse andmetes paragrahvi 175 kohta üksnes inimkaubandusega seotud juhtumeid ega muid kuritegusid, näiteks lapspornot, mida Eesti õigus liigitas inimkaubanduse alaseks kuriteoks, mistõttu on raske võrrelda varasemate aastate uurimisjuhtumite andmeid. Lisaks ei ole uuritud inimkaubandusjuhtumite kohta saadaval täpset arvu; seetõttu esitas valitsus hinnangulise arvu, muutes andmed ebausaldusväärseks. 2021. aastal uuris politsei umbes 78 juhtumit (28 seksikaubanduse, umbes 50 tööjõukaubanduse juhtumit), võrreldes 35 juhtumiga 2020. aastal. 28 uuritud seksikaubanduse juhtumi puhul ei leidnud ametiasutused tõendeid inimkaubanduse kohta ning taotlesid seetõttu kas lapsporno või „kupeldamise“ süüdistusi. Umbes viiekümnest teatatud inimkaubanduse juhtumist kinnitasid ametiasutused ühe inimkaubandusena ja edastasid juhtumi prokuratuurile. Paragrahvi 133 alusel esitasid ametiasutused süüdistuse ja mõistsid süüdi kaks inimkaubitsejat, mis on märkimisväärne vähenemine võrreldes 15 juhtumi menetlemisega, mis hõlmas 10 kahtlustatavat inimkaubitsejat, ja 14 inimkaubitseja süüdimõistmisega 2020. aastal. Kohtud määrasid kahele süüdimõistetud inimkaubitsejale vastavalt kolmeaastase vangistuse ning nelja aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse ning kohustasid neid maksma ohvritele hüvitist. Paragrahvi 175 alusel läbi viidud menetlused ja süüdimõistvate kohtuotsuste andmed ei olnud võrreldavad eelmiste aastatega. Ametiasutused jätkasid inimkaubitsejate vastutusele võtmist ja süüdimõistmist inimkaubandusega mitte seotud sätete alusel, nõrgendades seega ennetustegevust, kajastamata piisavalt kuriteo olemust, ning õõnestades laiemaid jõupingutusi inimkaubanduse vastu võitlemisel. Inimkaubandusega mitte seotud sätete alusel andsid ametiasutused ühe inimkaubitseja kohtu alla ja mõistsid kaks inimkaubitsejat süüdi kuriteole sundimises, milles 16-aastane tüdruk oli sunnitud varastama. Lisaks, kuigi prokuratuur süüdistas üht meest laste seksikaubanduses laste ärakasutamise tõttu raha eest seksimiseks, mõistis kohus ta süüdi lapsporno omamises. Valitsus ei teatanud inimkaubanduses osalenud valitsusametnike uurimisest, süüdistuse esitamisest ega süüdimõistmisest. Justiitsministeerium (JuM) märkis, et rahvusvahelistes tööjõukaubanduse juhtumites on raskusi süüdistuse esitamisega, viidates eriti keerulistele juhtumitele, mis on seotud Ukraina või Poola renditöötajaid palkavate Eesti ettevõtetega. Osana piirkondlikust projektist, mille eesmärk on tõhustada õiguskaitsealast koostööd ja koolitust inimkaubanduse valdkonnas, tegid Eesti, Soome ja Läti ametiasutused koostööd, et tugevdada suutlikkust uurida inimkaubandusega seotud juhtumeid ja esitada nende eest süüdistusi, takistada inimkaubitsejatel rahalist kasu saamast ning aidata ohvritel leida juurdepääs õiguskaitsele.
Personali ülekoormatus oli jätkuvalt valitsuse peamine takistus, piirates spetsialiseerumist ja teadmisi inimkaubandusest. Riiklikult tegeles inimkaubanduse juhtumitega umbes 10 spetsialiseerunud uurijat ja neli spetsialiseerunud prokuröri. Politseis ei olnud eriüksust, mis vastutaks inimkaubanduse juhtumite uurimise eest; spetsialiseerunud uurijad kuulusid igas prefektuuris narkootikumide ja organiseeritud kuritegevuse osakonda. Selle tulemusena ei olnud inimkaubanduse uurimiseks eraldi eelarverea kirjet. Politsei väljendas vajadust luua tsentraliseeritud üksus, mis koguks ja kontrolliks teavet inimkaubandusega seotud kuritegude kohta ning eraldaks rahalisi vahendeid uurimistegevuseks. Vaatlejad olid nõus, et spetsiaalne üksus võib tuua kaasa edu, ja lisasid, et see võib parandada prokuratuurile esitatud asjade kvaliteeti ja seada prioriteediks inimkaubanduse juhtumid. Eksperdid teatasid vajadusest suurendada õiguskaitseasutuste, prokuröride, kohtunike ja eesliinitöötajate koolitust, et mõista erinevaid ekspluateerimise vorme ja tuvastada inimkaubanduse ohvreid. 2021. aastal korraldasid JuM ja Sotsiaalministeerium (SM) kahepäevase seminari politseile, prokuröridele, töö- ja tolliinspektoritele ning ohvriabipersonalile psühholoogilise esmaabi ja traumateadlikkuse, ohvrite tugiteenuste, inimkaubanduse määruse alusel inimkaubanduse kuritegude eest süüdistuse esitamise ning ohvriabi seaduse prognoositud muudatuste, sealhulgas ohvriabipersonalile kvalifikatsiooninõuete kehtestamise ja ohvriabiteenuste saajate tingimuste ajakohastamise teemal. Politsei lisas tulevaste ametnike õppekava osana inimkaubanduse mooduli, mis hõlmab riiklikku ja rahvusvahelist õigust, ärakasutamise vorme ja ohvrite kaitsmist.
KAITSE
Valitsuse kaitsetegevused jäid napilt varasemale tasemele. 2021. aasta ohvrite tuvastamise andmed sisaldasid kõnesid inimkaubandusevastasele vihjeliinile, mis valitsuse eeldusel sisaldasid esmase ülevaatuse alusel mingi jõu, pettuse või sunni elementi ja mille tegijaid omakorda peetakse potentsiaalseteks inimkaubanduse ohvriteks. Varasematel aastatel ei teatanud valitsus võimalikest inimkaubanduse ohvritest, kes olid seotud juhtumitega, mida algselt uuriti, kuid mida lõplikus otsuses inimkaubanduseks ei peetud. See metodoloogiline muutus aruandluses raskendas eelmiste aastate andmete võrdlemist ja tekitas muret, et esitatud andmed ei andnud täpset ülevaadet inimkaubanduse olukorrast. 2021. aastal tuvastasid ametiasutused 417 potentsiaalset ohvrit (28 seksikaubanduse, 389 tööjõukaubanduse vallas), võrreldes 34-ga 2020. aastal. Politsei suunas kõik 28 võimalikku seksikaubanduse ohvrit tugiteenustele eeldusel, et nad võivad olla inimkaubanduse ohvrid, ning viis samal ajal läbi uurimised kuritegude asjaolude väljaselgitamiseks. Edasise uurimise käigus tegi politsei kindlaks, et ükski 28-st ei olnud inimkaubanduse ohver. 389-st tuvastatud võimalikust inimkaubanduse ohvrist tuvastasid ametiasutused ainult ühe tööjõukaubanduse ohvrina, kuid kõik 389 said valitsuse teenuseid, sealhulgas sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja tööinspektsiooni (TI) abi, et aidata esitada tööandjate vastu tsiviilhagisid. Suur enamik tuvastatud võimalikest ohvritest olid mehed ja välismaalased; ametiasutused ei tuvastanud ühtegi lastega kaubitsemise ohvrit. Politsei- ja Piirivalveamet kasutas küsimustikku ja kontrollnimekirja, et teha kindlaks varjupaigataotlejatega kaubitsemise näitajad. Valitsus teatas, et ametiasutused uurisid aktiivselt haavatavat elanikkonda inimkaubanduse näitajate suhtes ja suurendas ressursse, et aidata kontrollida Ukraina sõja eest põgenevaid ja Eestisse saabuvaid Ukraina põgenikke. Ametiasutused pidasid seksiäris olevaid isikuid potentsiaalseteks ohvriteks, kuni uurimise käigus ei ole tõestatud vastupidist.
Valitsus andis suunised ohvrite tuvastamiseks ja edasisuunamiseks ning kirjeldas neis kõigi asjaomaste asutuste ja osalejate kohustusi. Ohvriabi seadus ja karistusseadustik võimaldasid mitmel osalejal, sealhulgas MTÜ-del, ohvreid tuvastada ja suunata nad SKA-sse, mis ohvriabiteenuste eest vastutab. 2021. aastal eraldas valitsus ohvriabiteenustele 350 656 eurot (397 570 dollarit). Valitsus kasutas teabe- ja andmejagamissüsteemi, et kiirendada teabevahetust politseilt sotsiaalteenistustele, tagades potentsiaalsetele ohvritele kohese abi. Ohvriabi seaduse kohaselt said ohvrid ulatuslikke, valitsuse rahastatud inimkaubandusega seotud spetsiifilisi teenuseid, nagu nõustamine, majutus ning psühholoogiline, meditsiiniline ja õigusabi, ilma et kõigepealt nõutaks ohvri koostööd politseiga või kriminaalmenetluse algatamist. Ohvritele, kes tegid õiguskaitseametnikega koostööd, osutati teenuseid piiramatu ajavahemiku jooksul, samas kui eeldatavad ohvrid, kes ei osalenud kriminaalmenetluses, said valitsuse rahastatud teenuseid kasutada kuni 60 päeva. Varasematel aastatel oli ohvriabiteenuste lepinguline partner MTÜ. 2021. aasta mais lõpetas valitsus MTÜ-ga lepingu ja andis vastutuse üle SKA inimkaubanduse ohvrite abi üksusele. Vaatlejad kritiseerisid seda sammu, tõstatades küsimuse, kas muudatus võib alandada ohvriteenuste kvaliteeti. Esialgu kuulutas valitsus välja teenuseosutajate avaliku pakkumise, aga pakkujaid ei olnud, sest vaatlejate sõnul oli lepingu rahastamise ülemmäär ohvriteenuste miinimumstandardi täitmiseks liiga madal – 15 000 eurot (17 010 dollarit), võrreldes eelmiste aastate 62 000 euroga (70 290 dollarit). Ametiasutused panid lastega kaubitsemise ohvrid ja saatjata lapsed kolme väärkoheldud lastele (muu hulgas seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele) mõeldud keskusesse, kus pakututakse eriteenuseid kuni 60 päeva. Kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamine hõlmas teenuseid pärast 60 päeva. Valitsus rajas kolm keskust Barnahusi meetodil – s.o multidistsiplinaarne ja ametkondadevaheline mudel, mis pakub koordineeritud ja tõhusat tegutsemist, mis põhineb konkreetselt lapsohvri vajadustel. Ametnikud märkisid vajadust suurendada lastega kaubitsemise ohvrite menetlussuutlikkust ning eksperdid teatasid vajadusest parandada lastega kaubitsemise ohvrite tuvastamist, eriti kuna identifitseerimine on aastate jooksul vähenenud. Välismaalaste seadusega võimaldati ohvritele pakkuda tähtajalist elamisluba, majutust ja haridust. Sarnaselt 2020. aastaga ei väljastanud valitsus välismaalastest ohvritele ühtegi tähtajalist elamisluba. Valitsus levitas MTÜ-de välja töötatud suuniseid puuetega inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. JuM andis 50 000 eurot (56 690 dollarit) õigusabi rahastamiseks madala sissetulekuga ohvritele ja erivajadustega, nt psühholoogiliste või füüsiliste puudetega inimestele. Seadus võimaldas ohvritel saada inimkaubitsejatelt kriminaalasjades hüvitist ja esitada inimkaubitsejate vastu tsiviilhagi hüvitise saamiseks. Kahes 2021. aasta süüdimõistvas kohtuotsuses kohustasid kohtud inimkaubitsejaid maksma ohvritele hüvitist summas 21 790 eurot (24 710 dollarit).
ENNETAMINE
Valitsus on suurendanud jõupingutusi ennetustöö vallas. JuM oli jätkuvalt vastutav riikliku inimkaubanduse vastase tegevuse koordinaator, jälgis inimkaubanduse vastaste eeskirjade ja kavade rakendamist ning juhtis siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd. Aruandeperioodil kiitis valitsus heaks 2021.–2025. aasta vägivalla ennetamise kokkuleppe, mis keskendus võitlusele erinevate vägivallavormide vastu ja hõlmas mitmeid inimkaubanduse vastaseid tegevusi, nt muudatusi õigusaktides, koolitusi ja teadlikkuse tõstmise programme. Valitsus alustas 2022. aasta tegevuskava väljatöötamist, milles kirjeldatakse vägivalla ennetamise kokkuleppe tegevuste elluviimise ressursse ning täiendavaid inimkaubanduse vastaseid programme. 2021. aastal tegi valitsus ettepaneku märkimisväärseteks eelarvekärbeteks kõigis valitsemissektori kulutuste valdkondades, mille suhtes väljendasid vaatlejad muret, et see mõjutab inimkaubanduse vastaseid programme ja õiguskaitsealaseid tegevusi. Inimkaubandusevastane töörühm, mis koosneb 35 valitsusasutusest ja valitsusvälisest organisatsioonist, avaldas oma tegevuse kohta aastaaruande. Euroopa rändevõrgustiku liikmena osales Eesti uuringus, mille eesmärk on uurida võimalikke väliskaubanduse ohvrite avastamise, tuvastamise ja kaitsmise riiklikke praktikaid. Uuring sisaldas riiklikku poliitikat ja muudatusi õigusaktides ning meetmeid kolmandate riikide kodanike avastamiseks, tuvastamiseks ja kaitsmiseks; probleeme ja parimaid tavasid; koostöömehhanisme teiste liikmesriikide, ELi ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate päritoluriikidega. Valitsus osales koostöös teiste Läänemere piirkonna riikidega projektis, millega loodi sidusrühmade ja akadeemiliste ringkondade pikaajaline koostöö, et harida tulevasi ajakirjanikke inimkaubanduse küsimustes seminaride, paneeldiskussioonide ja konkursside kaudu. Valitsus haldas inimkaubanduse vastast vihjeliini, mis sai potentsiaalsetelt inimkaubanduse ohvritelt 505 kõnet, mille alusel alustasid ametiasutused 28 seksikaubanduse juhtumi ja 389 inimkaubanduse juhtumi uurimist; infotelefon osutas nõustamist ja teenuseid eesti, vene ja inglise keeles. Valitsus tegi jõupingutusi, et vähendada nõudlust kaubanduslike seksuaalaktide järele, luues programmi, mille eesmärk on muuta seksi ostjate käitumist sotsiaalsete meetmete abil.
2021. aastal osales valitsus uues piirkondlikus projektis, mille eesmärk on tugevdada inimkaubanduse tundmist ja selle käsitamist, eriti rahvusvahelises kontekstis. Projekt edendas 2020. aastal käivitatud tööinspektorite internetipõhise inimkaubanduse tuvastamise vahendi tööd, koordineerides koolitustegevust ja tõhustades koostööd Soome, Eesti ja Läti ametiasutuste vahel. Samuti viis valitsus 2021. aastal läbi teadlikkuse tõstmise ürituse, mis koosnes kahest ettevõtjatele suunatud sotsiaalmeedias korraldatud otseülekandest, mis teavitas neid inimkaubanduse ohtudest ja riigi poolt tasuta pakutavatest teenustest. SKA andis eesti ja vene keeles välja taskuhäälingut, mille uus teema keskendus tööjõu ekspluateerimisele, sealhulgas inimkaubandusele, ja teenustele. Mitmed asutused korraldasid neljapäevase seminari, et harida tööandjaid võõrtööjõu kasutamise, tööloa nõuete ja inimkaubanduse ennetamise teemadel. Eesti seadustega ennetati tööalaste õigusnormide kuritarvitamist ning tagati, et ettevõtted tasuvad makse ja maksavad võõrtöötajatele seadusega nõutud keskmist kuupalka. Lisas keelati seadusega värbamisagentuuridel tööotsijatelt tasu võtmine tööhõiveteenuste eest ja esitati Tööinspektsioonile nõue jälgida, kas agentuurid järgivad seda. Inspektsioon pakkus võõr- ja kohalikele töötajatele tööga seotud probleemides (näiteks maksmata palk) tasuta õigusteenuseid ning käitas infoliini ja veebisaiti töötajate õiguste kohta. 2021. aastal lõi TI uue portaali, mis on saadaval eesti, inglise ja vene keeles ning mis sisaldab infot tööjõukaubanduse kohta. Selleks et vähendada ebaseaduslike võõrtöötajate arvu, makseviivitusi ja alamaksmist ning parandada tööohutust ja -tervishoidu, jätkas valitsus uue elektroonilise registreerimissüsteemi loomist, mille kaudu saavad ehitustöölised anda teavet allhankelepingute ja tööaegade kohta; kavandatud rakendamine toimub 2023. aastal.
Vastusena Venemaa alustatud Ukraina sõja eest põgenevate ja Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ja välismaalaste sissevoolule töötas valitsus välja ukraina-, vene- ja eestikeelseid infomaterjale, andes nõu turvalise reisimise, ajutise kaitsestaatuse õiguse, seaduslikult töö leidmise ja pakutavate hüvede kohta. Politsei, TI ja SKA töötasid välja trükitud ja veebipõhised materjalid, mis tõstsid teadlikkust seksi- ja tööjõukaubandusest ning kirjeldasid samme inimkaubanduse kahtlusest teatamiseks ja tugiteenuste saamiseks. Lisaks töötas JuM välja uue koolitusprogrammi valitsus- ja erasektori ametnikele inimkaubanduse näitajate äratundmiseks; programm oli suunatud valitsuse lepingupartneritele, kes pakuvad pagulastele ajutist majutust ja tööpraktikateenuseid, ja vabatahtlikele, kes töötavad haavatavate kogukondadega.
INIMKAUBANDUSE PROFIIL:
Nagu eelneva viie aasta jooksul on teatatud, ekspluateerivad inimkaubitsejad Eestis kohalikke ja välismaalastest ohvreid ning vähemal määral ekspluateeritakse Eestist pärit ohvreid välismaal. Inimkaubitsejad värbavad ja ekspluateerivad oma ohvreid, sealhulgas lapsi, lubades neile enamasti raha või videomänge interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel. Ametiasutused on teatanud välismaalt pärit internetis ohvreid värbavate inimkaubitsejate arvu kasvust. Inimkaubanduse ohvrid on pärit Ida-Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Üldiselt kuuluvad seksikaubanduse riskigruppi naised ja lapsed ning tööjõukaubanduse riskigruppi mehed. Enamik inimkaubanduse juhtumeid Eestis on tööjõukaubanduse juhtumid, mis on seotud meessoost välismaalastega. Võõrtöötajad, kellest enamik on ukrainlased ja poolakad, on haavatavad tööjõu ekspluateerimise suhtes Eesti territooriumil, eriti ehitus- ja tootmissektoris. Levinud skeem hõlmab Eesti äriühingut, kes teeb allhankelepingu Ukraina või Poola ettevõttega, kes pakub ajutisi töötajaid; Eesti ettevõte maksab palka, mis on mõnikord turuhinnast madalam, välisettevõttele, kes hoiab töötajate raha kinni. Pakistani, India ja Bangladeshi kodanikud saabuvad Eestisse, et töötada toitlustussektoris, kus nad on haavatavad oma kaasmaalaste poolse ärakasutamise suhtes. Ukraina, Valgevene ja Moldova kodanikke ähvardab koristussektoris tööjõuga kaubitsemise oht. Valitsus teatab Kesk-Aasiast pärit inimeste arvu suurenemisest, kes tulevad Eestisse tööle ja on sunnitud maksma kõrgeid värbamistasusid värbajatele, kes on tavaliselt ohvritega samast riigist pärit ja kellel on sidemed organiseeritud kuritegevusega. Ametnikud märkisid, et rendiagentuuride palgatud ja Eesti ettevõtetesse paigutatud välismaised „lähetatud töötajad“ ning nende pereliikmed on inimkaubanduse suhtes eriti haavatavad. Tuhanded välisriikide kodanikud ja Ukraina põgenikud, peamiselt naised ja lapsed, kes põgenevad Venemaa sõja eest Ukrainas ja otsivad varjupaika, on inimkaubanduse suhtes väga haavatavad.
