KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
Eesti on unitaarne mitmeparteiline põhiseadusele tuginev demokraatlik riik, millel on ühekojaline parlament, kus peaminister on valitsuse juht ja president on riigipea. Peaminister ja valitsus esindavad üldiselt seda erakonda või erakondade koalitsiooni, millel on parlamendis enamus. Viimati toimusid parlamendivalimised 2019. aasta märtsis, millele järgnenud kuul asus tööle valitsuskoalitsioon. Valitsuskoalitsioon vahetus 2021. aasta jaanuaris, kui toonase peaministri Jüri Ratase valitsus astus tagasi ja peaminister Kaja Kallas moodustas valitsuskoalitsiooni. Koalitsiooni kuulusid juulikuuni Reformierakond ja Keskerakond, seejärel moodustas peaminister Kallas järgmise koalitsiooni, kuhu kuulusid Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Vaatlejad pidasid 2019. aasta valimisi vabadeks ja õiglasteks.
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet hoiavad alal riigi siseturvalisust. Välisturvalisuse eest vastutab Kaitsevägi, millel on ka teatud siseriiklikud turvaülesanded. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet alluvad Siseministeeriumile. Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet uurivad tsiviilasju ning sõjaväepolitsei uurib kaitsejõudude juhtumeid. Tsiviilametkonnad säilitasid tõhusa kontrolli julgeolekujõudude üle.
Olulistest inimõiguste rikkumistest teateid ei olnud.
Valitsusel on vahendid, et tuvastada ja karistada ametnikke, kes võivad rikkuda inimõigusi või osaleda korruptsioonis.
1. osa. Austus isikupuutumatuse suhtes
a. INIMESELT OMAVOLILISELT ELU VÕTMINE JA MUUD EBASEADUSLIKUD VÕI POLIITILISE MOTIVATSIOONIGA TAPMISED
Puudusid teated selle kohta, et valitsus või selle esindajad oleksid inimestelt omavoliliselt või ebaseaduslikult elu võtnud.
b. KADUMINE
Puudusid teated selle kohta, et valitsusasutused oleksid põhjustanud inimeste kadumist.
c. PIINAMINE JA MUU JULM, EBAINIMLIK VÕI INIMVÄÄRIKUST ALANDAV KOHTLEMINE VÕI KARISTAMINE
Põhiseaduse ja teiste seadustega on selline tegevus keelatud, kuid esines teateid, et politsei on kasutanud mõnede kahtlusaluste vahistamisel ja küsitlemisel liigset füüsilist jõudu ja sõnalist ahistamist. Politseiametnike vastu algatatud hagide arv liigse jõu kasutamise eest on võrreldes eelmiste aastatega vähenenud. Aasta jooksul algatati ühe politseiniku vastu üks kohtuasi liigse jõu kasutamise eest kohtuasi.
Karistamatus ei olnud julgeolekujõududes oluline probleem.
Tingimused vanglates ja arestimajades
Puudusid olulised teated selle kohta, et vanglate või arestimajade tingimused oleksid põhjustanud muret inimõiguste üle.
Administratsioon: Ametivõimud uurisid usaldusväärseid väärkohtlemise väiteid.
Sõltumatu järelevalve: Üldiselt lubas valitsus sõltumatute valitsusväliste vaatlejate järelevalvet, sealhulgas inimõigustega tegelevate rühmituste, meedia ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, sh Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komitee.
d. OMAVOLILINE VAHISTAMINE JA KINNIPIDAMINE
Põhiseadus ja muud õigusaktid keelavad omavolilise vahistamise ja kinnipidamise ning sätestavad õiguse oma kinnipidamist kohtus vaidlustada. Üldiselt järgis valitsus neid keelde.
Vahistamine ja arestialuste kohtlemine
Kui kuriteo toimepaneku ajal vahistamist mitte arvestada, võib seaduse kohaselt isiku vahistada ainult tõendipõhise kohtumääruse alusel ning arestialuseid tuleb vahistamise põhjusest kohe teavitada. Võimud austasid neid õigusi. Riik kasutab kautsjonisüsteemi ja muid alternatiive kohtuprotsessi ootava isiku ajutiseks vabastamiseks. Isikut võib süüdistust esitamata vahi all hoida 48 tundi; pikem kinnipidamine on võimalik kohtumääruse alusel. Üldiselt järgis politsei neid nõudeid. Kriminaalmenetluse reeglid võimaldavad alaealise isiku vahistamist kohtueelse menetluse ajal maksimaalselt kaheks kuuks ja teise astme kuriteo puhul maksimaalselt neljaks kuuks. Vahistatutel on õigus kohe võtta ühendust juristiga; kui õigusabiks puuduvad rahalised võimalused, katab vastavad kulud riik.
e. ÕIGLASEST JA AVALIKUST KOHTUPIDAMISEST KEELDUMINE
Põhiseadusega sätestatakse, et kohtuvõim on sõltumatu ning üldiselt austas valitsus kohtuvõimu sõltumatust ja erapooletust.
Kohtumenetlus
Põhiseadusega sätestatakse õigus õiglasele kohtupidamisele ja sõltumatu kohtuvõim üldiselt austas seda õigust.
Poliitvangid ja -vahialused
Poliitvangidest või -vahialustest teateid ei ole.
Vara arestimine ja tagastamine
Valitsusel on õigusaktid ja vahendid vara tagastamise reguleerimiseks. Valitsusvälised organisatsioonid ega huvigrupid ei teatanud probleemidest holokaustiaegsete nõuetega, sh seoses välisriikide kodanikega. Siseministeeriumi usuasjade osakonna sõnul vara tagastamisega probleeme ega pretensioone aasta jooksul ei tekkinud. Eesti Juudi Kogukonna esimees kinnitas osakonna väidet.
USA välisministeeriumi seaduse Justice for Uncompensated Survivors Today (JUST) Act alane aruanne Kongressile, mis avaldati juulis 2020, on leitav välisministeeriumi kodulehel: https://www.state.gov/reports/just-act-report-to-congress/.
f. OMAVOLILINE VÕI EBASEADUSLIK SEKKUMINE ERAELLU, PEREKONDA, KODUSSE VÕI KIRJAVAHETUSSE
Põhiseadus keelab sellised tegevused ja puudusid teated sellest, et valitsus oleks neid keelde rikkunud.
2. osa. Austus kodanikuõiguste vastu
a. SÕNA- JA AJAKIRJANDUSVABADUS
Põhiseadusega sätestatakse sõna- ja ajakirjandusvabadus ning valitsus üldiselt austas neid õigusi. Sõna- ja õigusvabaduse tagavad sõltumatu ajakirjandus, tõhus kohtuvõim ja toimiv demokraatlik poliitiline kord.
Internetivabadus
Valitsus ei piiranud ega häirinud juurdepääsu internetile ega tsenseerinud selles sisalduvat teavet, samuti ei olnud usutavaid teateid selle kohta, et valitsus oleks vastava seadusliku volituseta jälginud internetis toimuvat eraviisilist suhtlust.
b. RAHUMEELSETE RAHVAKOGUNEMISTE VABADUS JA ÜHINEMISVABADUS
Põhiseadusega sätestatakse rahumeelsete rahvakogunemiste ja ühinemise vabadus ning valitsus üldiselt austas neid õigusi.
Ühinemisvabadus
Kuigi põhiseadusega sätestatakse ühinemisvabadus kõigile, täpsustatakse seaduses, et poliitiliste parteidega võivad ühineda ainult kodanikud. Mittekodanike ühinemisele teiste kodanikuühendustega piiranguid ei seata.
d. USUVABADUS
Vt USA välisministeeriumi koostatud rahvusvahelise usuvabaduse aruannet aadressil https://www.state.gov/religiousfreedomreport/.
d. LIIKUMISVABADUS JA ÕIGUS RIIGIST LAHKUDA
Põhiseadusega sätestatakse riigisisese liikumise, välismaale reisimise, ümberasumise ja repatrieerumise vabadus ning valitsus üldiselt austas neid õigusi.
e. PAGULASTE KAITSE
Pagulastele, tagasipöördujatele, varjupaigataotlejatele ja muudele asjaomastele isikutele kaitse pakkumisel ja nende abistamisel tegi valitsus koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) ja teiste humanitaarorganisatsioonidega. Varjupaigataotluste menetlemist juhib Politsei- ja Piirivalveamet.
Juurdepääs varjupaigale: Seadusega sätestatakse varjupaiga või pagulasstaatuse andmine ja valitsus on loonud süsteemi pagulastele kaitse pakkumiseks. Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Pagulasabi ja teised valitsusvälised organisatsioonid pakkusid varjupaigataotlejatele õigus- ja humanitaarabi koostöös ametiasutustega. Valitsuse ametnikud märkisid, et õigusabi võimaldati igas varjupaiga taotlemise menetlusetapis.
Augustis võttis parlament vastu valitsuse koostatud seaduse, mis võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil erandkorras keelustada migrantide ja põgenike, kes ületavad välispiiri mujal kui ametlikus piiripunktis, riiki sisenemist ning rahvusvahelise kaitse taotlemist. Seaduse erakorraline säte kehtib vaid olukorras, mis kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Sellegipoolest väitsid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, Eesti Pagulasabi ja teised valitsusvälised organisatsioonid, et see rikkus rahvusvahelist õigust ja mittetagasisaatmise põhimõtet.
Liikumisvabadus: Valitsusel on väljasaatmist ootavate isikute jaoks kinnipidamiskeskus Rae vallas väljaspool Tallinna. Eesti Inimõiguste Keskus väljendas jätkuvalt muret varjupaigataotlejate pikaajalise kinnipidamise pärast neid puudutavate otsuste tegemise ajal.
Vastupidavad lahendused: Valitsus võttis pagulased vastu ümberasustamiseks, pakkus põgenikele naturalisatsioonivõimalust ja aitas neil vabatahtlikult oma kodudesse tagasi pöörduda. Naturalisatsiooni korras saavad kodakondsuse kõik alaealised elanikud, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ning teinud ära kohustuslikud kodakondsus- ja keeleeksamid.
Ajutine kaitse: Valitsus pakkus ajutist kaitset isikutele, kes ei pruugi kvalifitseeruda pagulaseks. Valitsus haldab Ukraina pagulastele mõeldud veebilehte, kust saab teavet ajutise kaitse ja humanitaarabi taotlemise kohta. 9. veebruarist augustini andis valitsus ajutise kaitse staatuse 95 000 sõja eest põgenevale ukrainlasele. Augusti seisuga oli riiki jäänud üle 54 000 ukrainlase.
f. RIIGISISESTE PÕGENIKE OLUKORD JA KOHTLEMINE
Ei kohaldu.
g. KODAKONDSUSETA ISIKUD
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti statistika kohaselt oli riigis 2021. aastal 70 594 kodakondsuseta isikut. Jaanuaris teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et riigis on 68 992 kodakondsuseta isikut. Valitsus on kodakondsusetusse vähendamiseks positiivseid samme astunud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on pidevalt kahanenud, langedes 32 protsendilt elanikkonnast 1992. aastal 4,9 protsendini 2022. aastal.
Peaaegu kõik olid päritolult venelased, ukrainlased või valgevenelased. Neil isikutel on õigus taotleda naturalisatsiooni korras kodakondsust, mida pakutakse kõigile alalistele elanikele, kes on Eestis elanud vähemalt viis aastat ning teinud ära kodakondsus- ja keeleeksamid.
Õigusaktidega on täiskasvanutele tagatud võimalus taotleda naturalisatsiooni korras kodakondsust.
3.osa. Poliitikas osalemise vabadus
Seaduse järgi on kodanikel õigus valida valitsust korralistel vabadel ja õiglastel valimistel salajase hääletamisega, mis põhineb üldisel ja võrdsel valimisõigusel.
VALIMISED JA POLIITILNE OSALUS
Hiljutised valimised: 2019. aastal toimunud parlamendivalimiste tulemusel moodustati kolme erakonna koalitsioon, kuhu kuulusid Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) juhitud koalitsioon lagunes korruptsiooniskandaali tõttu, milles keskerakondlased kuritarvitasid koroonaviiruse pandeemia leevendamiseks mõeldud riigilaene. 2021. aasta jaanuaris astus ametisse Kaja Kallase Reformierakond, mis moodustas koalitsiooni Keskerakonnaga. Koalitsioon lagunes juunis ning juulis moodustas Kallas uue koalitsiooni, kuhu kuulusid Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Bertelsmanni transformatsiooniindeksi ja Freedom House’i järgi peeti valimisi vabadeks ja õiglasteks ning demokraatlikele standarditele vastavaks.
Naiste ja vähemuste osalus:
Ükski seadus ei piira naiste või vähemuste osalemist poliitilises protsessis ja nad osalesid selles.
4. osa. Riigiametnike korruptsioon ja riigiasutuste töö läbipaistvus
Seadusega on sätestatud kriminaalkaristused riigiametnike korruptsiooni eest ja neid seadusi rakendati üldiselt tulemuslikult. Aasta jooksul esines üksikuid teateid riigiametnike korruptsioonist.
Korruptsioon: 20. mail esitas peaprokuratuur Keskerakonna endisele peasekretärile Mihhail Korbile ja ärimees Hillar Tederile süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises. Süüdistuses on kirjas, et Korb kasutas Tederi Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusele soodsate võimaluste pakkumiseks oma isiklikku ja poliitilist mõjuvõimu. Aasta esimese kuue kuuga registreeriti 96 ametlikku korruptsioonikuritegu, 2021. aasta samal perioodil teatati 80 sellisest kuriteost.
5. osa. Valitsuse suhtumine inimõiguste väidetavate rikkumiste rahvusvahelisse ja valitsusvälisesse uurimisse
Mitmed kohalikud ja rahvusvahelised inimõigustega tegelevad rühmitused uurisid inimõigusi puudutavaid juhtumeid ja avalikustasid tulemusi riigipoolsete piiranguteta. Riigiametnikud olid koostööaltid ja reageerimisvõimelised.
Riiklikud inimõiguste organisatsioonid: Inimõiguste ombudsmani rolli täidab õiguskantsler, sõltumatu ametnik, kelle kantseleis töötab umbes 46 inimest. Õiguskantsler kontrollib õigusaktide vastavust põhiseadusele; jälgib, kas ametkonnad tegutsevad põhiõiguste ja -vabaduste ning heade valitsemistavade järgi; aitab lahendada süüdistusi diskrimineerimises soo, rassi, rahvuse (etnilise päritolu), nahavärvi, keele, usundi, ühiskondliku staatuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu. Õiguskantsler annab ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele soovitusi ning nõuab neilt vastuseid; tema pädevuses on ebasoodsate otsuste edasikaebamine Riigikohtusse. Igal aastal koostab õiguskantsler aruande parlamendile. Avalikkuse usaldus õiguskantsleri institutsiooni vastu oli kõrge ning valitsus võttis arvesse õiguskantsleri aruandeid ja otsuseid.
6. osa. Diskrimineerimine ja sotsiaalne väärkohtlemine
NAISED
Vägistamine ja koduvägivald: Seaduse kohaselt on kriminaalkuritegu nii vägistamine, sealhulgas abikaasa toime pandud vägistamine, olenemata soost, kui ka kehaline väärkohtlemine, sealhulgas koduvägivald. Seadust rakendati tõusalt. Süüdi mõistmise korral karistatakse vägistamise, sealhulgas abikaasa toime pandud vägistamise eest kuni 15-aastase vangistusega.
Valitisusväliste organisatsioonide ja varjupaikade juhtide sõnul oli soopõhine vägivald, sealhulgas koduvägivald, probleem. Valitsusväliste organisatsioonide väitel ei põhine vägistamist ja seksuaalvägivalda käsitlevad seadused konsensuslikul põhimõttel, vaid näevad ette eelnevaid tingimusi nagu vägivald või abitus olukorras inimes(t)e väärkohtlemine.
Valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja teised said taotleda ohvritele abi valitsuselt. Riigis toimib soopõhise vägivalla ohvritele (naistele ja lastega naistele) mõeldud varjupaikade võrgustik, samuti töötavad koduvägivalla ja laste väärkohtlemise tõkestamise abitelefonid. Seksuaalvägivalla ohvrite jaoks on neli kriisiabikeskust. Politseinikele, piirivalvuritele ja sotsiaaltöötajatele korraldasid koduvägivalla ja soopõhise vägivalla alaseid koolitusi valitsusvälised organisatsioonid, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium.
Seksuaalne ahistamine: Oli teateid sellisest ahistamisest töökohtadel ja ühistranspordis. Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud ja seksuaalset ahistamist puudutavaid kaebusi võib lahendada kohtus. Seksuaalse ahistamise karistus on kõrge rahatrahv, vangistus või mõlemad.
Reproduktiivõigus: Teated sunniviisilise abordi või sunniviisilise steriliseerimise kohta valitsusasutuste poolt puudusid.
Valitsuse võimaldatud juurdepääs tervishoiuteenustele võimaldas naistel ohutult rasedust ja sünnitust läbida. Valitsus võimaldas ka seksuaalvägivalla all kannatanutele juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele. Vägistamise kliinilise ravi osana oli saadaval vahend raseduse erakorraliseks vältimiseks, saadaval oli ka abordist tulenevate tüsistuste ravi.
Diskrimineerimine: Seadusega sätestatakse naistele sama õiguslik seisund ja õigused nagu meestele, sealhulgas perekonna-, usu-, isikuseisundi ja kodakondsuse seaduste, samuti töö-, vara-, pärandi-, tööhõive-, krediidivõimaluste ning ettevõtete või vara omamise või haldamisega seotud seaduste alusel. Valitsus üldiselt tagas nende seaduste järgimise. Esines teateid diskrimineerimisest töökohtadel ja seoses ametiga ning ebavõrdsest kohtlemisest soo, vanuse, puude ja seksuaalse eelistuse tõttu (vt osa 7.d.). Valitsus jõustas need seadused tõhusalt.
SÜSTEEMILINE RASSILINE VÕI ETNILINE VÄGIVALD JA DISKRIMINEERIMINE
Põhiseaduse ja muude seadustega keelatakse rassiliste või etniliste vähemuste või muude vähemuste vastu suunatud vägivald ja diskrimineerimine. Valitsus jõustas need keelud tõhusalt
Inimõigustega tegelevad rühmitused väljendasid muret riigi vihakuritegusid reguleeriva seaduse pärast, mille kohaselt peab ohver süüdistuse esitamiseks tõendama, et tema elu, tervis, vara või kõik kolm on ohus. Vaatlejad märkisid, et selle tõttu esitati vähe vihakuritegude süüdistusi. Lisaks märkisid inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, et diskrimineerimist reguleerivate seaduste erinevused piirasid nende tõhusust. Kuigi usul, vanusel, puudel ja seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine on vaid tööhõive vallas keelatud, puudub mehhanism, mille abiga saaks mõjutatud isikud riigi abi või nõuda hüvitist. Vene keelt kõnelevaid inimesi diskrimineeriti töökoha ja erialavaliku alusel (vt osa 7.d.).
Mitte-valgenahalised elanikud ja Ukraina põgenikud teatasid diskrimineerimisest eluasemete valdkonnas. Valitsusel oli raskusi ümberasustatud põgenikele eluaseme leidmisega, mida pagulaste eestkõnelejad pidasid ühiskondlikuks diskrimineerimiseks. Valitsus astus siiski samme, et leevendada tingimusi, mis võivad kaasa aidata rassilisele või etnilisele vägivallale ja diskrimineerimisele. Valitsuse tasuta pakutav kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab uussisserändajatel riigi eluga paremini kohaneda. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveametil äärmusluse vastu võitlemiseks spetsiaalne büroo, mis koostöös sotsiaalabi asutustega töötas vähemus- ja usurühmitustega. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kantselei voliniku sõnul viis kantselei aasta jooksul läbi mitu võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmise kampaaniat.
LAPSED
Sünni registreerimine: Kodakondsus tuleneb eelkõige vähemalt ühe lapsevanema kodakondsusest. Lapsed, kelle vanematel ei ole Eesti või ühegi muu riigi kodakondsust ja kes on elanud riigis viis aastat, omandavad kodakondsuse automaatselt. Sünnid registreeriti mittediskrimineerivalt ja õigeaegselt.
Samuti annab valitsus kodakondsuse ilma vanemate eritaotluseta alla 15-aastastele Eestis sündinud isikutele, kelle vanematel ei olnud Eesti või ühegi muu riigi kodakondsust ning kes olid lapse sünni ajal riigis elanud viis aastat.
Laste väärkohtlemine: Laste väärkohtlemise vastu kehtivad seadused. Politsei- ja Piirivalveamet tegeles laste väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisega. Õiguskantsleril on laste ombudsmani pädevus. Politsei koolitab politseinikke seksuaalse väärkohtlemise teemal koostöös justiits-, haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeeriumiga ning kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Lasteabielud ja sundabielud: Abiellumisel on vanuse alampiir 18 aastat; siiski võivad isikud vanuses 15–18 kohtu kaudu vanusepiirangust vabastamist taotleda.
Laste seksuaalne ärakasutamine: Seadusega on keelatud laste seksuaalne ärakasutamine äri eesmärgil ja lapspornograafia ning ametkonnad tagasid seaduse järgimise. 2021. aastal muudeti seadusega konsensusliku seksuaalvahekorra miinimumvanus 14-lt 16-le ning seadus jõustus 1. novembril. Karistus lapspornograafiaga tegelemise eest on rahatrahv või kuni kolmeaastane vangistus. Tüdrukuid kasutati sagedamini ära kui poisse.
ANTISEMITISM
Juudikogukonna suuruseks hinnati umbes 3500 inimest. Aasta jooksul ei olnud antisemiitlike tegude kohta teateid.
INIMKAUBANDUS
Vt USA välisministeeriumi koostatud inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.
VÄGIVALD, KRIMINALISEERIMINE JA VÄÄRKOHTLEMINE SEKSUAALSE SÄTTUMUSE, SEKSUAALSE IDENTITEEDI VÕI VÄLJENDAMISE VÕI SOOIDENTITEEDI TÕTTU
Kriminaliseerimine: samasooliste täiskasvanud isikute konsensuslik seksuaalne läbikäimine ega n-ö ristriietumine ei ole ebaseaduslik.
LGBTIQ+-isikute vastane vägivald: Eestkõnelejad teatasid, et lesbide, geide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ+-inimeste) vastane ühiskondlik ahistamine ja diskrimineerimine on jätkuvalt tavaline, ent eestkõnelejad märkisid, et avalikkuse suhtumine LGBTIQ+-inimestesse on paranenud. Juulis tapeti Tallinnas transsooline naine. Septembri seisuga oli juhtumi politseiuurimine pooleli.
Diskrimineerimine: Seadusega on riiklikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel keelatud LGBTIQ+-isikuid, paare ja nende perekondi seksuaalsuse sättumuse, soolise identiteedi või eneseväljenduse või sooidentiteedi alusel diskrimineerida. Kuigi seadus ei täpsusta seksuaalse sättumuse ja soo vorme, on kaasatud LGBTIQ+-inimesed ja nende perekonnad. Valitsus on seaduse jõustanud.
Seadusliku sootunnustamise kättesaadavus: Valitsus võimaldab inimestel oma soomarkerit juriidilistel ja isikut tõendavatel dokumentidel muuta; siiski väitsid valitsusvälised organisatsioonid, et protsess on keeruline ja aeganõudev. Menetlused viibisid arstliku ekspertiisikomisjoni tegevuse ajutise peatamise tõttu, see on aga seadusliku sootunnustamise lahutamatu osa.
Sunniviisilised või sunduslikud meditsiinilised või psühholoogilised praktikad, mis on konkreetselt suunatud LGBTIQ+ isikutele: Sunniviisilise või sundusliku konversiooniteraapia kohta teateid ei olnud.
Väljendus-, ühinemis- või rahumeelse rahvakogunemise vabaduse piiramine: LGBTIQ+-organisatsioonide õigust üritusi (nagu pride’i üritused) seaduslikult registreerida või kokku kutsuda, või avalikult oma seisukohti oma liikmetele ja LGBTIQ+-kogukonnale muret tekitavates küsimustes väljendada, ei piiratud.
PUUETEGA INIMESED
Puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel juurdepääs haridusele, tervishoiuteenustele, avalikele hoonetele ja transpordile. Seadusega nähakse ette, et uued või renoveeritavad hooned peavad puuetega inimestele ligipääsetavad olema. Vähesed vanemad ehitised võimaldasid puuetega inimestele juurdepääsu. Puuetega inimesed võivad teabele juurdepääsul kasutada valitsuse abi ja vajaduse korral taotleda isiklikke abistajaid. Valitsus on üldiselt need sätted jõustanud.
Õiguskantsleri hinnangul olid psühhiaatrilistes asutustes viibivate isikute põhiõiguste kaitsmise meetmed jätkuvalt ebapiisavad, sealhulgas meetmed lubamatute ohjeldusmeetmete kasutamise vastu psühhiaatrilistes asutustes.
Valitsusvälised organisatsioonid kurtsid, et kui pealinnas olid teenused puuetega inimestele üldiselt kättesaadavad, siis mõningates maapiirkondades oli abi saamisega raskusi. Puuetega inimeste puhul, kes asuvad väljaspool suuremaid asustuskeskusi, sõltus ligipääs kohalike omavalitsuste sotsiaalteenustele (nagu isiklik abistaja, tugiisikud ja transport) selle inimese enda võimest abi otsida.
Esines kaebusi puude tõttu diskrimineerimise kohta töökohas või ametialaselt. Aastatel 2015–2021 kasvas puuetega inimesi tööle võtnud tööandjate osakaal 29 protsendilt 33 protsendini. Aasta jooksul esitati õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule kaebusi puude alusel diskrimineerimise kohta. Kaebuste arv kavatsetakse avalikustada 2023. aastal (vt ka osa 7.d.).
7. osa. Töötajate õigused
a. ÜHINEMISVABADUS JA ÕIGUS PIDADA KOLLEKTIIVLÄBIRÄÄKIMISI
Seaduste, määruste ja seadusega ettenähtud vahenditega sätestatakse töötajate õigus luua ametiühinguid ja omal valikul nendega ühineda, pidada kollektiivläbirääkimisi ning korraldada seaduslikke streike. Seadus lubab ametiühingutel takistusteta tegutseda ja keelab diskrimineerimise ametiühingusse kuulumise tõttu. Nii töötajatel kui ka tööandjatel on õigus taotleda töövaidluste lahendamist töövaidluskomisjonides, kuhu kuuluvad ametiühingute ja tööandjate esindajad, või kohtus. Seadusega on keelatud töötaja diskrimineerimine ametiühingusse kuulumise tõttu ning nõutakse ametiühingus aktiivselt tegutsemise tõttu vallandatud töötajate ennistamist. Avaliku sektori töötajatel ei ole streikimise õigust, kuid nad võivad pidada oma tööandjatega palga ja töötingimuste suhtes otseläbirääkimisi.
Valitsus üldiselt jõustas kohaldatavaid seadusi, mis kaitsevad ühinemisvabadust, õigust pidada kollektiivläbirääkimisi ning korraldada streike. Ressursid, kontrollid ja õiguskatsemeetmed olid harilikult piisavad, et tagada seaduste täitmine. Enamikul juhtudest määrati seaduserikkumiste eest rahatrahv, mis oli rikkumiste ärahoidmiseks piisav. Samuti võisid töötajad kasutada kriminaalmenetlusi ja tsiviilhagisid. Karistused olid proportsionaalsed muude kodanikuõigustest keeldumist käsitlevate seaduste karistustega. Rikkujatele määrati regulaarselt karistusi. Haldus- ja kohtumenetlustes ei esinenud pikki viivitusi.
Valitsus ja enamik tööandjaid üldiselt austasid ühinemisvabadust ja õigust kollektiivläbirääkimisi pidada. Kollektiivläbirääkimiste õigust kasutati vabalt ning puudusid teated, et valitsus oleks töötajate organisatsioonide tegevusse sekkunud.
b. SUNNIVIISILISE VÕI SUNDUSLIKU TÖÖ KEELD
Seadusega on sunniviisiline töö keelatud ning kõik sunniviisilise või sundusliku töö vormid on kriminaliseeritud; valitsus jõustas seda seadust tõhusalt. Inimkaubitsemise ja sunniviisilise tööga seotud kuritegude eest määratud karistused olid proportsionaalsed teiste sarnaste raskete kuritegude eest määratud karistustega, kuid nendest ei nähtunud sageli kuritegude tõsidus.
Vt ka USA välisministeeriumi koostatud inimkaubanduse aruannet aadressil https://www.state.gov/trafficking-in-persons-report/.
c. LAPSTÖÖJÕU KASUTAMISE KEELAMINE JA MINIMAALNE TÖÖLEASUMISE VANUS
Seadusega keelatakse lapstööjõu kasutamise halvimad vormid. Enamikul juhtudest on seadusega kehtestatud nööre töölevõtmise miinimumvanus 18 aastat. Põhikooli lõpetanud alaealised võivad töötada täiskohaga. 15–17-aastased lapsed võivad töötada olenevalt sellest, kas nad käivad veel koolis või mitte. 7–12-aastased lapsed võivad Tööinspektsiooni nõusolekul teha kergemat tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami vallas. Alaealised ei tohi teha ohtlikku tööd, näiteks käidelda lõhkematerjale või töötada metsloomadega. Seadusega piiratakse laste töötundide arvu ning keelatakse ületunnid ja öötöö. Nende seaduste rakendamise eest vastutab Tööinspektsioon. Valitsus rakendas tõhusalt seadusi ja meetmeid, et kaitsta lapsi töökohal ekspluateerimise eest. Karistused olid proportsionaalsed analoogsete raskete kuritegude eest määratud karistustega. Rikkujatele määrati regulaarselt karistusi. Tööinspektsioon jälgis, kas laste töötingimused on sobivad. Aasta jooksul ei olnud lapstööjõu halvimate vormide kasutamise kohta teateid.
d. DISKRIMINEERIMINEE TÖÖHÕIVE JA ERIALASE TEGEVUSE VALLAS
Tööhõive ja erialase tegevuse vallas on seadusega keelatud diskrimineerimine rassi, usu, kodakondsuse, nahavärvi, soo (sh raseduse), etnilise kuuluvuse, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi, HIV-i või AIDS-i staatuse või pagulas- või kodakondsusetu staatuse alusel. Valitsus rakendas üldiselt seadust ja karistused olid proportsionaalsed kodanikuõigustega seotud seaduste alusel määratud karistustega. Rikkujatele määrati regulaarselt karistusi. Kui töötajad väitsid, et neid on diskrimineeritud, ja pöördusid kohtusse ning Tööinspektsioon või võrdõigusvolinik ja asjakohane asutus pidasid kaebust põhjendatuks, siis hüvitasid tööandjad töötajatele tekitatud kahju. Tööseaduses ja -määrustes on nõutud, et tööandjad kaitseksid oma töötajaid diskrimineerimise eest, järgiksid võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendaksid võrdset kohtlemist ja soolist võrdõiguslikkust. Tööhõive ja erialase tegevuse vallas esines siiski diskrimineerimist vanuse, soo, puude, rahvuse ja keele tõttu ning esitati kaebusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, õiguskantslerile ja Tööinspektsioonile.
Kuigi naistel on seaduse järgi meestega võrdsed õigused ja neil on õigus saada samasuguse töö eest samasugust tasu, ei austanud tööandjad alati neid õigusi (vt osa 6). Vaatamata sellele, et naiste haridustase on keskmiselt meeste omast kõrgem, oli naiste keskmine tunnipalk valitsuse statistika järgi 14,9 protsenti madalam kui meestel. Viimastel aastatel on naiste palgad tõusnud meeste omadest kiiremini. Jätkuvalt eksisteerisid elukutsed, kus domineerisid kas mehed või naised. Naised moodustasid keskastme juhtide hulgast ühe kolmandiku.
Õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule esitati aasta jooksul kaebusi puude alusel diskrimineerimise kohta. Puuetega inimesi diskrimineeriti töö saamisel ja füüsiliselt tööle juurdepääsul (vt osa 6).
Vene keelt kõnelevad isikud väitsid, et eesti keele oskamise nõue tähendab diskrimineerimist töö saamisel ja palgaläbirääkimistel (vt osa 6). Valitsus jätkas tasuta subsideeritud võimaluste pakkumist eesti keele õppimiseks. Eestis elavad venelased töötasid ebaproportsionaalselt palju nn sinikraelistel ametikohtadel ja nende tööpuudus oli jätkuvalt kõrgem kui eestlastel.
e. RAHULDAVAD TÖÖTINGIMUSED
Palka ja tööaega reguleerivad seadused: Riiklik kuupalk oli kõrgem kui vaesuspiir.
Töönädala pikkus on 40 tundi. Seaduse järgi peab iga 24-tunnise perioodi kohta olema tagatud vähemalt 11-tunnine järjestikune puhkeperiood. Alaealiste, allmaatöötajate, tervist kahjustavat või muud eritööd tegevate isikute puhul on nõutav lühendatud tööaeg. Seadusega on ette nähtud iga-aastane palgaline puhkus ja sätestatud ületunnitöö tasuks vähemalt 150% töötaja tunnitasust. Puudub liigse kohustusliku ületunnitöö keeld, välja arvatud alla 17-aastaste laste puhul.
Tööohutus ja töötervishoid: Valitsus on kehtestanud töötervishoiu ja -ohutuse normid. Tööohutuse ja töötervishoiu standardid on riigi peamiste tööstusharude jaoks asjakohased ning tööohutuse ja töötervishoiu eksperdid olid ohtlike tingimuste tuvastamisel aktiivsed. Tervishoiu- ja ohutusstandardite rikkumisi tuvastati enim ehitus- ja puidutöötlussektoris. Mehed kogesid tööjõu ärakasutamist, eriti ehitussektoris, kus mõnikord maksti „ümbrikupalka“ (maksustamata sularahamakseid). Ametnikud teatasid 2022. aasta esimese kaheksa kuu jooksul 11 surmaga lõppenud tööõnnetusest, võrreldes 16 juhtumiga eelmise aasta samal perioodil.
Palka, tööaega ja tööohutust reguleerivate nõuete täitmine: Tööinspektsioon, Terviseamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastutasid palka, tööaega ja tööohutust reguleerivate nõuete täitmise eest ning tegid vastavasisulisi jõupingutusi nii ametlikus kui ka mitteametlikus sektoris. Tööohutuse ja tervishoiu standardite järgimist kontrollisid samad inspektorid, kes kontrollivad palka ja töötunde reguleerivate seaduste järgimist. Inspektoritel on õigus teha etteteatamata kontrolle ja algatada sanktsioone.
Ametivõimud jõustasid üldiselt miinimumpalga, ületundide ning töötervishoiu ja tööohutusega seotud seadusi. Karistused olid proportsionaalsed sarnaste rikkumiste, näiteks pettuse ja hooletuse eest määratud karistustega. Rikkujatele määrati regulaarselt karistusi. Karistused olid enamasti seotud tööõnnetuste ja kutsehaigustega.
Mitteametlik sektor: Maksu- ja Tolliameti andmetel olid 4% tasutud palgamaksetest mitteametlikud – see on võrreldes 2021. aasta 8 protsendiga langenud. Mitteametlik palk oli enam levinud toitlustus-, tööstus- ja ehitussektoris ning hulgimüügiettevõtetes. Mitteametliku sektori töötajad ei maksa oma sissetulekutelt makse ning neile ei laiene töötasu, töötundide, töötervishoiu ja -ohutuse ega teised tööseadused ja kontrollid; osalise tööajaga töötajad aga maksavad makse ning neile vastavad seadused laienevad.
