EESTI (1. tasand)
Eesti Vabariigi Valitsus täidab inimkaubanduse likvideerimisega seotud standardeid täielikult. Valitsus tegi aruandeperioodil jätkuvalt tõsiseid jõupingutusi, võttes oma inimkaubanduse vastu võitlemisega tegelemise suutlikkuse juures arvesse ka COVID-19 pandeemia mõju sellele; seega on Eesti jätkuvalt 1. tasandil. Jõupingutuste hulka kuulus ka enamate inimkaubitsejate süüdimõistmine; tõsiste vanglakaristustega seotud karistuste määramine; ohvriabiteenuste osutamine nii tuvastatud kui potentsiaalsetele ohvritele; kolmeaastase inimkaubanduse vastase tegevuskava väljatöötamine. Lisaks võttis valitsus vastu ohvriabi seaduse muudatused, milles määratletakse selgemalt haridusnõuded ohvritega tegelevatele spetsialistidele ja teenuste osutamisele. Valitsus võttis vastu ka uue seaduse, millega tõstetakse konsensusliku seksuaalsuhte vanusepiiri 14-aastaselt 16-le, et aidata kaitsta lapsi seksuaalkuritegude, sh inimkaubanduse eest. Lisaks palkas Tööinspektsioon (TI) Ukraina põgenike inimkaubanduse ohvriks langemise vältimiseks kümme tööinspektorit ja viis juristi, kes kontrollisid Ukraina põgenike töökohti ja nõustasid neid. Kuigi valitsus vastab minimaalselt nõutavatele standarditele, oli inimkaubitsemises süüdimõistetute arv väikesem – süüdimõistetute arv oli viimati niivõrd väike 2015. aastal. Valitsus muutis teist aastat järjest uurimis- ja tuvastamisstatistika kogumise ja aruandluse metoodikat, mistõttu on valitsusel riigi inimkaubanduse olukorda keerulisem mõista, eristada aastate lõikes trende ning andmeid võrrelda. Lisaks teatas valitsus madalaimast tuvastatud ohvrite arvust sellest ajast saati, mil hakati andmeid jälgima ja koguma. Samuti vähendas valitsus ohvriabiteenustele eraldatavat rahastust.
OLULISEMAD SOOVITUSED
- Suurendada oluliselt jõupingutusi potentsiaalsete inimkaubandusohvrite tuvastamiseks.
- Uurida inimestega kaubitsejaid aktiivselt ja ennetavalt, esitada neile süüdistus.
- Rakendada järjepidavalt usaldusväärset ja terviklikku statistilist süsteemi, et andmeid koguda ja võrrelda, seda eriti uurimise ja ohvrite tuvastamise eesmärgil. Samuti on oluline tagada, et esitatud andmed on täpsed, ametlikud ja eelmiste aastatega võrreldavad.
- Tagada ohvriabiteenustele piisav rahaline toetus.
- Suurendada jõupingutusi välismaalastest ohvritele elamislubade andmiseks.
- Suurendada jõupingutusi rahvusvahelisemate uurimiste läbiviimiseks, seda eriti keerukate tööjõukaubandusskeemide juures, mis esinevad korraga mitmes riigis ja jurisdiktsioonis.
- Koolitada asjaomaseid asutusi inimkaubanduse eri esinemisvormide mõistmiseks, näitajate äratundmiseks ja ohvrite tuvastamiseks.
- Luua politseis spetsialiseeritud üksus, mis prioriseeriks inimkaubanduse juhtumid ja koolitada neid juhtumite uurimisel, sh tõendite kogumisel ja uurimistele rahaliste vahendite eraldamisel.
SÜÜDISTAMINE
Valitsus jätkas korrakaitse jõupingutusi. Karistusseadustiku paragrahvidega 133, 133¹ ja 175 on seksuaalkaubandus ja tööjõukaubandus kriminaliseeritud. Paragrahviga 133 (orjastamine) kriminaliseeritakse inimese asetamist ekspluateeritu olukorda vägivalla, pettuse või mõjutamise abil, see näeb täiskasvanud ohvriga seotud kuriteo eest ette ühe- kuni seitsmeaastase vanglakaristuse, alaealise ohvriga seotud kuriteo eest kolme- kuni viieteistaastase. Paragrahviga 133¹ (inimkaubandusele kaasaaitamine) kriminaliseeritakse eraldi isiku toimetamine, transportimine, saatmine, vastuvõtmine, varjamine või majutamine vägivalda, pettust või mõjutamist kasutades sunniviisilise ärakasutamise olukorda. Selle eest määratud karistus on täiskasvanud ohvri puhul kuni viis aastat vangistust ning alaealise ohvri puhul kaks kuni kümme aastat vangistust. Paragrahviga 175 (inimkaubandus alaealise ärakasutamiseks) kriminaliseeritakse lapse kallutamine kuritegude toimepanemisele, kerjamisele, prostitutsioonile või pornograafia tootmisele, sealjuures ei nõuta tõestust vägivallast, pettusest ega mõjutamisest, vastav karistus on kahe- kuni kümneaastane vanglakaristus. Lapspornograafiaga seotud juhtumite, kus ei ilmnenud ärilise seksi elementi, menetlemiseks kasutasid ametivõimud enim paragrahvi 175. Paragrahvide 133, 133¹ ja 175 alusel määratud karistused olid piisavalt karmid ja seksuaalkaubanduse suhtes proportsionaalselt ranged karistustega, mis on ette nähtud muude raskete kuritegude, näiteks vägistamise eest.
Valitsus muutis viimase kahe aasta vältel uurimisstatistika kogumise metoodikat, et anda aastate trendidest täpsem ülevaade ja teavitada riiklikest inimkaubandusvastastest jõupingutustest. Enne aastat 2021 hõlmas statistika kõiki Eesti seaduste järgi inimkaubanduskuritegudeks liigitatud juhtumeid, nagu lapspornograafia ja „kupeldamine“. 2021. aastal muutis valitsus aruandlusmetoodikat, et hõlmata järgmist: 1) kõik juhtumid, milles on oletatav inimkaubanduse element, ka enne, kui politsei on teinud kindlaks kuriteo asjaolud; 2) oletatav tööjõukaubandusjuhtumite arv, sest täpne arv ei olnud teada. Pärast seda, kui vaatlejad väljendasid muret statistiliste andmete ebausaldusväärsuse pärast, muutis valitsus 2022. aastal oma aruandlusmetoodikat uuesti, et hõlmata ainult uusi politseipoolseid inimkaubandusvastaste seaduste alusel toimunud kuritegude uurimisi, jättes välja lapspornograafia ja „kupeldamise“. Seetõttu ei saanud uurimisstatistikat eelnenud aastaga võrrelda. 2022. aastal uuris politsei 11 juhtumit (kaks seksuaalkaubandusega seotut, kuus tööjõukaubandusega seotut, kolm määratlemata inimkaubanduse vormi). Valitsus oli 2021. aastal teatanud 78 juurdlusest ning 2020. aastal 35 juurdlusest. Ametivõimud esitasid süüdistuse ühele inimkaubitsejale (2021. aastal kahele), mis on 2015. aastast saati kõige madalam süüdistuste arv. Kohus mõistis süüdi neli inimkaubitsejat, mida on rohkem kui 2021. aasta kaks süüdimõistvat otsust. Karistuste pikkus varieerus kaheaastasest üheteistkümneaastase vangistuseni. Valitsus ei teatanud inimkaubanduskuritegudega seotud valitsuse ametnike uurimisest, kohtu alla andmisest ega süüdimõistmisest. Kui võimud tegid riikidevaheliste juhtumite uurimiseks teiste riikide valitsustega koostööd, märkisid vaatlejad vajadust rohkemate rahvusvaheliste partnerite järele, viidates suuremale keeruliste tööjõukaubandusskeemide arvule, sest neid on kriminaaljuhtumitena keeruline menetleda – inimkaubitsejad töötasid mitmes riigis ja jurisdiktsioonis ning kasutasid ära seaduste lünki. Osana piirkondlikust projektist, mille eesmärk oli tõhustada inimkaubanduse alast korrakaitselist koostööd ja väljaõpet, tegid Eesti, Soome ja Läti ametivõimud koostööd, et tugevdada inimkaubandusjuhtumite uurimise ja vastutusele võtmise suutlikkust, häirida inimkaubitsejate rahalist kasu ning tagada ohvritele ligipääs õiguskaitsele.
Personali ülemäärane laiendamine jäi endiselt peamiseks piiranguks, see piiras spetsialiseerumist ja teadlikkust inimkaubandusest. Politseis ei olnud inimkaubanduse juhtumite uurimise eest vastutavat üksust; spetsialiseerunud uurijad kuulusid iga prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse osakonna koosseisu. Vaatlejad märkisid, et spetsiaalne üksus prioriseeriks inimkaubandusjuhtumeid, looks sihtotstarbelise eelarveosa inimkaubandusjuhtumite uurimiseks, võimaldaks uurimisel ennetavamalt läheneda ja parandaks prokurörile esitatud juhtumite kvaliteeti. Sarnaselt politseiga ei olnud prokuratuuril spetsiaalset üksust, mis vastutaks inimkaubandusjuhtumite menetlemise eest, ent oli prokuröre, kes tegelesid lisaks muudele kuritegudele ka inimkaubandusega. Prokuratuur määras ühe prokuröri inimkaubandusega seotud tegevust koordineerima ning edendama prokuröridevahelist koostööd kogu Eestis. Eksperdid teatasid vajadusest suurendada politsei, prokuröride, kohtunike ja eesliinitöötajate koolitamist, et mõista inimkaubanduse erinevaid vorme ja tuvastada ohvreid. 2022. aastal eraldas Sotsiaalministeerium inimkaubandusalase koolituse jaoks 8000 eurot (8550 dollarit). Valitsus viis omakorda läbi mitu inimkaubandusvastast koolitust politseile, uurijatele, prokuröridele ja ohvriabispetsialistidele. Koolitused hõlmasid muuhulgas näitajate äratundmist ja neile reageerimist, ohvrituvastamisprotseduure, raporteerimisnõudeid ja ebaseaduslikke rahavooge.
KAITSE
Valitsus vähendas pisut kaitsepüüdlusi. Viimase kahe aasta jooksul muutis valitsus ohvrite tuvastamise statistika kogumise ja aruandluse metoodikat. Enne 2021. aastat hõlmas statistika kõigi Eesti seaduste järgi inimkaubanduseks liigitatud kuritegude, nagu lapspornograafia ja kupeldamine, ohvreid. 2021. aastal muutis valitsus aruandlusmetoodikat nii, et see hõlmaks ka isikuid, kes helistasid riigi vihjeliinile, ning valitsus eeldas, et neis juhtumites oli mingisugune vägivalla, pettuse või mõjutamise element, ükskõik, kui pisike, ning pidas neid potentsiaalseteks ohvriteks. Pärast seda, kui vaatlejad väljendasid muret statistika ebausaldusväärsuse kohta, muutis valitsus 2022. aastal oma aruandlusmetoodikat, et see ei hõlmaks enam lapspornograafia ega „kupeldamise“ ohvreid, ning uuriks täpsemalt potentsiaalseid ohvreid, kes vihjeliinile helistasid. See metodoloogiline muudatus, mis peegeldab aastate trende täpsemalt, tegi andmete võrdlemise eelmiste aastatega keerulisemaks. 2022. aastal tuvastasid võimud neli ohvrit (kõik seksuaalkaubandusega seotud), mis on võrreldes kuuldustega inimkaubandusest Eestis oluliselt madalam arv. 2021. aastal teatas valitsus 417 ohvri; 2020. aastal 34 ohvri tuvastamisest. Ametivõimud tuvastasid ka 43 seksuaalse ärakasutamise ja 64 tööjõu ärakasutamise ohvrist, kelle kohta otsustati edasise menetlemise käigus, et nad ei olnud inimkaubanduse ohvrid. Ametivõimud pidasid ärilise seksiga seotud isikuid potentsiaalseteks ohvriteks seni, kuni uurimise käigus polnud tõestatud vastupidist, ning kontrollisid neid inimkaubanduse näitajate suhtes.
Ametivõimud kasutasid ohvrite tuvastamiseks kirjalikke juhiseid ning varjupaigataotlejate näitajate tuvastamiseks täiendavat küsimustikku ja kontrollnimekirja. Pärast tuvastamist suunas politsei ohvrid ohvriabiteenuste juurde. Valitsus kasutab politsei ja sotsiaalteenuste vahelise teabevahetuse kiirendamiseks andmejagamissüsteemi, et tagada potentsiaalsetele ohvritele võimalikult kiire abi. 2022. aastal suunas politsei kõik neli tuvastatud seksuaalkaubanduse ohvrit (kaks naist, kaks tüdrukut), 43 seksuaalse ärakasutamise ohvrit ja 64 tööjõu ärakasutamise ohvrit ohvriabiteenuste juurde. Ohvriabi seaduse (OAS) alusel said kõik potentsiaalsed ohvrid igakülgseid valitsuse rahastatud inimkaubanduse vastu suunatud teenuseid nagu nõustamine, majutus ning psühholoogiline, meditsiiniline ja juriidiline abi, sealjuures ei nõutud esmalt ohvritelt politseiga koostööd või kriminaalasja algatamist. Õiguskaitseorganitega koostööd teinud ohvrid said piiramatul ajavahemikul abiteenuseid, samas said ohvrid, kes kriminaalasjas koostööd ei teinud, ohvriabiteenuseid kuni 60 päeva ulatuses. Aruandlusperioodil ei osalenud ükski ohver uurimises ega süüdistuse esitamisel. 2022. aastal võttis riigikogu vastu OAS-i muudatused, millega määratleti selgemalt spetsialistide haridusnõuded, nagu ohvriabi baaskoolitus, inimkaubandusega juhtumite ja inimkaubanduse ohvritega töötamine ning teenuste pakkumine. Muudatuste kohaselt peab politsei ja/või prokuratuur viima läbi esialgse uurimuse, et abiteenuste liik ja kestus kindlaks määrata. Esialgse uurimuse käigus said kõik potentsiaalsed ohvrid Sotsiaalkindlustusameti tugiteenust kuni 14 päeva, seejärel rahastas kohalik omavalitsus teenuseid seni, kuni politsei ja/või prokuratuur tuvastas, kas isik oli inimkaubanduse ohver.
Sotsiaalkindlustusamet koordineeris ja osutas kõiki ohvriabiteenuseid ning sai 2022. aastal 120 000 eurot (128 210 dollarit), mis on vähem kui 350 656 eurot (374 540 dollarit) 2021. aastal. 2022. aastal sõlmis Sotsiaalkindlustusamet viie hotelliga lepingu, et tagada täiskasvanud ohvritele ja vajadusel lastele turvaline majutus ja toitlustus ning rahaline abi. Tavaliselt paigutasid ametiasutused alaealised ohvrid ja saatjata alaealised kolme väärkohtlemise, sealhulgas inimkaubanduse lapsohvritele mõeldud keskustesse, kus pakutakse kuni 60 päeva abiteenuseid. Kohalike omavalitsuste rahastus kattis teenused, mida vajati pärast 60 päeva täitumist. Valitsus lõi kolm Barnhausi meetodil toimivat keskust, mis on multidistsiplinaarne ja asutustevaheline mudel, mis pakub koordineeritud ja tõhusat reageerimist, see põhineb konkreetselt lapsohvri vajadustel, samuti on keskustes koolitatud töötajad. Ametivõimud järgisid alaealistega seotud inimkaubanduse juhtumite uurimisel juhiseid, see hõlmas ka koostöö tegemist Barnhausiga, et viia läbi intervjuusid, teostada arstlikku ülevaatust ning pakkuda vajaduspõhiseid teenuseid ja abi. 2022. aastal kehtestas valitsus uue seaduse, millega tõsteti konsensuslikku seksuaalsuhte vanusepiiri 14-aastaselt 16-aastasele, et kaitsta lapsi seksuaalkuritegude, sh inimkaubanduse eest; seaduse järgi ei ole vaja tõestust vägivalla, pettuse või mõjutamise kohta. Valitsus levitas valitsusväliste organisatsioonide väljatöötatud juhiseid puuetega inimkaubandusohvrite abistamiseks. Välismaalaste seadus võimaldas välismaalastest ohvritel saada ajutine elamisluba, majutust ja haridust; valitsus ei andnud välismaalastest ohvritele ühtegi ajutist elamisluba, 2021. aastal oli samamoodi. Justiitsministeerium osutas madala sissetulekuga ja erivajadustega (nagu vaimsed või füüsilised puuded) ohvritele õigusabi. Seadus võimaldas ohvritel saada kriminaalasjades inimkaubitsejatelt hüvitist ning esitada inimkaubitsejate vastu hüvitise saamiseks tsiviilhagi. 2022. aasta kahes süüdimõistvas otsuses mõistis kohus inimkaubitsejatelt ohvritele kahjutasu summas 15 070 eurot (16 100 dollarit).
ENNETAMINE
Valitsus suurendas ennetustegevust. Riikliku inimkaubanduse koordinaatorina jälgis justiitsministeerium inimkaubanduse vastase võitluse poliitika ja plaanide rakendamist, juhtis riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning sai inimkaubanduse vastaste tegevuste eest 4750 eurot (5080 dollarit). Valitsus kutsus asutustevahelise koordineerimise hõlbustamiseks kokku riikliku ümarlaua; seal oli mitu institutsiooni, kes on seotud inimkaubandusvastaste tegevustega, nende tegevuste kohta avaldati aastaaruanne. 2022. aastal töötas valitsus välja uue kolmeaastase tegevuskava, mis põhineb 2021–2025 vägivallaennetuse kokkuleppel, see keskendus erinevate vägivallavormide, sealhulgas inimkaubanduse vastu võitlemisele. Tegevuskava kirjeldas mitmeid inimkaubandusvastaseid tegevusi nagu seadusandlikud muudatused, väljaõpe ja teadlikkuse suurendamise programmid. Mitu asutust korraldas teadlikkuse suurendamise tegevusi, mis koolitasid inimkaubanduse ohtude teemal riskikogukondi nagu lapsi ja võõrtöölisi. Sealhulgas viidi läbi teabeseminarid välismaalastest ohvritele pakutavate tugiteenuste kohta ning näidati harivaid videoid näitajate äratundmise kohta. 2022. aastal lõi valitsus meiliaadressi kõigile valitsusasutustele, töötajatele ja avalikkusele, et teavitada kahtlustatavatest inimkaubandusjuhtumitest. Politsei ja prokuratuur sai teabe kätte ja kaalus, kas alustada menetlust. 2022. aasta lõpuks saadi 19 e-kirja, millest 14 olid potentsiaalsed inimkaubanduse näitajad. Siiski leidis valitsus pärast uurimist, et tegu ei olnud inimkaubandusega ning kriminaalasja ei algatatud. Lisaks haldas valitsus inimkaubandusvastast vihjeliini, millele tegid kõne 569 potentsiaalset ohvrit, ametivõimud alustasid 47 seksuaalkaubandusjuhtumi ja 64 tööjõukaubandusjuhtumi uurimist. Vihjeliin pakkus nõustamist ja teenuseid eesti, inglise ja vene keeles. Valitsus tegi jõupingutusi, et vähendada nõudlust äriliste seksuaaltegude järele – viidi ellu programm, mille eesmärk oli muuta ärilise seksi tarbijate hoiakuid ja käitumismustreid, samuti viidi läbi uuringuid programmi loomise kohta. Valitsus viis läbi ja kaasrahastas meediakampaaniat seksuaalvägivalla ja ärilise seksi järele oleva nõudluse vähendamise kohta.
2022. aastal võttis parlament vastu välismaalaste seaduse muudatused, millega reguleeriti välismaalaste õigust Eestis töötada ning kehtestati neile paindlikumad tingimused siia jäämiseks, elama asumiseks või siin õppimiseks. Muudatused lihtsustasid ka Ukrainast põgenevate inimeste Eestisse tööle asumise protsessi. Eesti seadused hoidsid ära tööalaste eeskirjade kuritarvitamise ning tagasid, et ettevõtted maksaksid makse ja välistöötajatele seadusega nõutavat keskmist kuupalka. Lisaks keelati seadusega värbamisasutustel võtta tööotsijatelt töövahendusteenuste eest tasu, samuti kohustati Tööinspektsiooni jälgima asutuste kuulekust selles vallas. Tööinspektsioon pakkus võõr- ja kohalikele töötajatele tööalaste probleemidega (nagu tasustamata töö) seoses tasuta õigusabi, samuti hallati mitteametlikke töötajate õigustega seotud nõuandeliini ja veebilehekülge. 2022. aastal uuendas Tööinspektsioon oma veebilehekülge, mis oli saadaval eesti, inglise ja vene keeles, teabega tööjõukaubanduse kohta. Samuti viis Politsei- ja Piirivalveamet 2022. aastal läbi mitteametlikud seminarid tööandjatele, kus tutvustati välismaalaste õigusi Eestis töötada. Eesmärgiga vähendada dokumentideta välismaalastest töötajate arvu ja hilinenud või alatasu maksmise juhtumeid, samuti parandada tööohutuse ja tervishoiuga seotud näitajaid, võttis valitsus vastu muudatused, millega luua ehitusega seotud töötajatele uus elektrooniline registreerimissüsteem, et saada ülevaade alltöövõtust ja töötundidest, süsteemi kavandatav rakendamine peaks toimuma 2023. aastal.
Alates Venemaa sõjast Ukraina vastu on Eestisse saabunud enam kui 110 000 Ukraina põgenikku, umbes 60 000 on riiki jäänud. Vältimaks põgenike sattumist inimkaubanduse ohvriks palkas Tööinspektsioon kümme tööinspektorit ja viis juristi, et teostada Ukraina pagulaste töökohtades sõltumatut kontrolli ja pakkuda nõustamist. Tööinspektsioon sai inspektsioonideks ja nõuandeteenuste osutamiseks, inimkaubanduse ärahoidmiseks ja teavitustegevuseks umbes 430 000 eurot (459 400 dollarit). Tööinspektsioon ei tuvastanud suuri rikkumisi. Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet pakkusid kriisinõustamisteenust ja jätkuvat abi põgenikele ja põgenike muredega töötavatele vabatahtlikele, samuti pakuti kõigile töötajatele ja vabatahtlikele koolitust inimkaubandusega seotud näitajate äratundmiseks. Lisaks viis Tööinspektsioon meedias ja trükistel läbi teadlikkuse suurendamise kampaania, kus tutvustati viise, kuidas Ukraina põgenikud oma olukorras inimkaubandusega seotud ohtudele vastuvõtlikumad on. Valitsus koostas ka inimkaubanduse riskide ja pagulastele mõeldud teenuste kohta teabevoldikuid ja -videoid.
INIMKAUBANDUSE PROFIIL: Viimase viie aasta jooksul on teatatud, et inimkaubitsejad ekspluateerivad Eestis nii kodu- kui välisohvreid ning vähemal määral Eestist pärit ohvreid välismaal. Inimkaubanduse ohvrid on pärit Aafrikast, Aasiast, Ida-Euroopast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Üldiselt on naistel ja lastel suurem tõenäosus langeda seksuaalkaubanduse ohvriks, meestel aga tööjõukaubanduse ohvriks. Inimkaubitsejad, kellest mõni on pärit välismaalt, värbavad ja ekspluateerivad interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel Eesti kodanikke, sealhulgas lausa üheksa-aastaseid lapsi, sageli lubades raha või arvutimänge. Enamik inimkaubanduse juhtumeid hõlmavad Eestis meessoost välismaa kodanikke. Välistööjõud, kes on enamasti ukrainlased, on Eestis tööjõu ärakasutamise suhtes haavatavad, eriti ehitus- ja tootmisvaldkonnas. 2022. aastal moodustasid ukrainlased enamiku tuvastatud tööjõu ärakasutamise ohvritest. Levinud skeem hõlmab Eesti ettevõtet, kes palkab alltöövõtu korras Ukraina ettevõtte, et saada ajutisi töötajaid; Eesti ettevõte maksab välisettevõttele palka, mis jääb vahel alla turumäära, töötajad ise jäävad rahast ilma. Ukraina, Valgevene ja Moldova kodanikke ohustab tööjõukaubandus koristusvaldkonnas. Pakistani, India ja Bangladeshi kodanikud saabuvad Eestisse ja töötavad toitlustusvaldkonnas, kus neid ohustab kaasmaalastepoolne ärakasutamine. Valitsuse sõnul on kasvanud Kesk-Aasiast Eestisse tööle tulnud isikute arv, nad on sunnitud maksma kõrget värbamistasu värbajatele, kes on tavaliselt pärit ohvritega samast riigist, neil on tavaliselt ka sidemed organiseeritud kuritegevusega. Ametnikud märkisid, et ajutiste agentuuride palgatud ja Eesti ettevõtetesse paigutatud „lähetatud töötajad“ ja nende perekonnaliikmed on inimkaubanduse suhtes eriti haavatavad. Ebaregulaarseid rändevooge soodustava Lukašenka režiimi tõttu on Eestit läbivad Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia migrandid jätkuvalt inimkaubandusele haavatavad. Tuhanded välisriikide kodanikud ja Ukraina põgenikud, enamasti naised ja lapsed, kes põgenevad Venemaa sõja eest Ukraina vastu ja otsivad varjupaika, on inimkaubanduse suhtes äärmiselt haavatavad.
