Suursaadik George P. Kent rääkis, et digivalitsemine ja küberkaitse on tihedasti seotud.
FOTO: KIUR KAASIK | DELFI MEEDIA
Intervjuu ilmus 7. septembril 2023 Eesti Päevalehes
Kaarel Kressa
George P. Kent märkis, et igasugust uut tehnoloogiat saab kasutada nii ohtude vastu kui ka vabaduste kaitseks.
USA suursaadik George P. Kent ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et USA- ja Eesti-sugused uuendusmeelsed riigid peaksid otsima võimalusi ka teistele riikidele tehnoloogia kättesaadavaks muutmiseks. Üheks näiteks tõi ta Ukraina valitsuse rakenduse Diia, mis valmistati muu hulgas Eesti digivalitsuselt saadud lähtekoodi põhjal.
Sel nädalal peeti Tallinnas kaks digivalitsemis- ja tehnoloogiateemalist konverentsi, kus oli kohal muljetavaldav hulk USA esindajaid. Alustuseks: mis on selles valdkonnas põhilised ühishuvid, mida arutada?
Need kaks teemat on sügavalt olulised nii USA-le kui ka Eestile. Peale digitippkohtumiste toimub Tallinnas avatud valitsemise partnerluse kohtumine ja need kaks teemat on üsna kokku sulanud. Mõlemal puhul räägitakse palju läbipaistvast valitsemisest, kodanikele teenuste pakkumisest ja võimest panna vastu nendele, kes tahaksid seda avatust meie vastu kasutada. Selles vallas on USA-l ja Eestil samasugused arusaamad tehnoloogiast, läbipaistvusest ja teenustest, mida demokraatia kodanikele pakub.
Suur USA küberjulgeoleku ekspertide delegatsioon käis Eestis ka mais. Seekord on kohal tähtsad nimed riigidepartemangust, Google’ist, Nvidiast ja teistest asutustest. Mis kohtumistel nad siin peale konverentside veel käivad?
Kuna siin on nii paljude riikide esindajaid, on palju kahepoolset suhtlust, mitte üksnes USA ja Eesti vahel.
Digivalitsemine ja küberkaitse on tihedasti seotud, aga selle nädala kohtumised erinesid üsna palju maikuiste omast. Siis oli kohtumistel ja osalejatel pigem julgeolekusuunitlus, aga seekord on kaasatud pigem tsiviilühiskond ja ettevõtjad.
Huvitav, et firma Palantir on tuntud eelkõige kaitsetööstusega koos töötamise poolest, aga nende juht Alex Karp rääkis siin vajadusest kasutada tehisintellekti ja infot kodanikuvabaduste kaitseks, mitte ainult rünnakute ennetamiseks. Kuna siin on nii paljude riikide esindajaid, on palju kahepoolset suhtlust, mitte üksnes USA ja Eesti vahel. Näiteks meie üldteenistuste administratsiooni juht kohtus siin Kanada, Keenia, Briti ja veel mitme valitsuse esindajatega.
Mainisite vastupanuvõimet, mida meil nimetatakse ka kerksuseks. Mis selles vallas lahendamist vajaks?
Üks teemasid, mille teie peaminister tõstatas, oli see, et Venemaa sõda Ukrainas viitab kerksuse vajalikkusele ja kasulikkusele. Ukraina on langenud invasiooni ohvriks, osa sellest on Venemaa okupeeritud, taristut rünnatakse. Aga sellegipoolest on Ukraina suutnud ukrainlastele teenuseid edasi pakkuda – ka siis, kui nad on sisepagulased või Ukrainast lahkunud.
Osaliselt on seda tehtud tänu Diia äpile, mida president Zelenskõi on nimetanud nutitelefonis tegutsevaks valitsuseks. See rakendus valmistati muu hulgas Eesti digivalitsuselt saadud lähtekoodi põhjal ning näitab, et kui uuendust toetavad riigid hoiavad oma lähtekoodid avatuna, siis saavad teised sellest samuti kasu lõigata ja neid edasi arendada.
Ka USA on võtnud üle UK-s ja Kanadas arendatud avatud lähtekoodiga tarkvara. Selle asemel et uuesti ratta leiutamisele aega ja raha kulutada, võib kasutada üksteise ideid.
George P. Kenti sõnul peaksid julgeolekukokkulepped andma Ukrainale kindluse, et teised riigid jäävad teda kauemaks toetama.
FOTO: KIUR KAASIK | DELFI MEEDIA
Tehisintellekt (AI) areneb kiiresti ja valitsused alles kujundavad oma poliitikat. Mida USA-s praegu sellest valdkonnast ja selle reguleerimisest arvatakse?
Sellel teemal peetakse üleatlantilist arutelu. Tasub internetist järele vaadata, mida rääkis siin Palantiri juht Alex Karp, kes töötab maailma ühes tähtsamas AI-firmas ja teeb koostööd paljude valitsustega.
See, kuidas USA ja Euroopa valdkonna reguleerimist kujundavad, määrab sageli ka selle, kus firmad edaspidi tegutsevad.
Alex rääkis, et USA on siin tõeline arengu mootor. Valdkonnas tegutseb palju väga andekaid eurooplasi, aga suur osa neist on kolinud USA-sse. Ühelgi riigil ei ole heade mõtete ja uuenduse monopoli, aga mõnes kohas tekib siiski oivakeskusi. USA-s on selline paik läänerannik – finantsturud ja poliitiline valitsus asuvad idarannikul, aga AI-revolutsiooni juhitakse USA läänerannikult.
See, kuidas USA ja Euroopa valdkonna reguleerimist kujundavad, määrab sageli ka selle, kus firmad edaspidi tegutsevad. See on korraga võimalus ja hoiatav meeldetuletus selle kohta, mida ütles teie peaminister Kallas: tahame arengut julgustada, mitte selle võimalust liiga tugevasti reageerides lämmatada. See probleem puudutab valitsusi iga uue tehnoloogia puhul.
EL-i ja USA vaated erinevad mitmes küsimuses, sealhulgas monopole ja privaatsust puudutavate seaduste omas. Kas need vaated kaugenevad üksteisest veelgi või on võimalik ka lähenemine?
USA ja Brüsseli dialoog on palju paranenud ja nende teemade arutamiseks käib koos töörühm. See, kuidas reguleerimist käsitletakse, tõesti sageli erineb ja kellelgi ei ole tarkuse monopoli. Ühest küljest on vaja kaitsta kodanikuvabadusi ja teisest küljest mitte lämmatada innovatsiooni. Nagu Palantiri juht rõhutas, on tehisarul vastav potentsiaal ja seda tuleks kasutada kodanikuvabaduste kaitseks. Ta isiklikult toetab näiteks tugevasti „õigust unustamisele“. Tähtis on mõista, et igasugust uut tehnoloogiat saab kasutada nii ohtude vastu kui ka vabaduste kaitseks.
Samal ajal ka muretsetakse, kas lääneriigid teevad kõik, et tehnoloogia ei satuks valedesse kätesse.
Sellel on ka teine külg. Minu arust on oluline, et USA- ja Eesti-sugused uuendusmeelsed riigid otsiksid võimalusi, kuidas ka teistele riikidele tehnoloogia kättesaadavaks teha. See on ka Eesti digidiplomaatia osa.
Mai küberkohtumisel osales Eesti kutsel ka hulk riike Sahara-tagusest Aafrikast. Kuulsin teie välisministeerumi kantslerit Jonatan Vseviovi rääkimas, et Euroopa ja USA peavad nn globaalsele lõunale omalt poolt midagi pakkuma, eriti kui tahavad näidata, et Vene ja Hiina mudel ei ole sama köitvad. See puudutab digivalitsemist ja teenuste parandamist. Sahara-taguse Aafrika maades on riik tihti õhuke ja üks võimalus on kasutada Eesti või USA kogemusi elanike aitamiseks.
Ukraina sõjast ja võimalikust rahust rääkides debateeritakse julgeolekutagatiste üle. Mis on USA seisukoht?
Ukraina otsustab, kui kaua nad võitlevad ja mis tingimustel nad on valmis Venemaaga vestlust alustama.
G20 riigid väljendasid oma tänavusuvises avalduses valmisolekut hulga julgeolekukokkulepete sõlmimiseks. Hiljem on sellega ühinenud veel mitu riiki, nende seas Eesti.
Ma ei kasutaks sõna „tagatised“. Siin tasub vaadata [tuumarelvi puudutava 1994. aasta] Budapesti memorandumiga seotud debatti, kus ingliskeelne versioon ütles „assurances“ („kinnitamine“ või „lubadused“) ning vene- ja ukrainakeelsed versioonid rääkisid garantiidest.
Ent julgeolekukokkulepped (ingl security arrangements) peaksid andma Ukrainale kindluse ja arusaamise, et teised riigid jäävad teda toetama kauemaks kui selleks aastaks, järgmiseks aastaks või isegi praeguse sõja ajaks. Fookus on sellel, kuidas aidata Ukrainal soovitud võitu saada. Ukraina otsustab, kui kaua nad võitlevad ja mis tingimustel nad on valmis Venemaaga vestlust alustama.
George P. Kent kiitis Eestit Ukraina ulatusliku toetamise eest.
FOTO: KIUR KAASIK | DELFI MEEDIA
Kongressi heakskiidul Ukrainale eraldatud raha hakkab tasapisi otsa lõppema. Mis saab edasi?
18 kuud tagasi poleks ka Ukraina parimad sõbrad osanud oletada, et Washington annab Ukrainat üle 60 miljardi dollari väärtuses abi: sõjalise, majandus- ja humanitaarabi kujul. See oli vajalik, et Ukraina saaks relvad, mille abil vastu hakata ja oma alad tagasi võita. Et valitsusel oleks raha, palgad makstaks välja ja pagulasi aidataks. Siin tuleb kiita Eestit, sest ükski teine riik ei ole suhtarvult nii palju pagulasi vastu võtnud ja esimese aasta jooksul oma SKP-st nii suurt osa annetanud.
Aga USA panusest rääkides: kas F-16 lennukite andmine jääb Euroopa teha?
Praegu on sellest teatanud Holland, Taani ja Norra. Mitu riiki on lubanud Ukraina piloote välja õpetada ja ei välistata, et hiljem võidakse see teha ka USA-s. Eelmisel nädalal tuli teade, et USA on valmis andma Ukrainale AMRAAM-i rakette, mida kasutatakse tavaliselt hävitajatel F-16. Sellise relvaplatvormi puhul käib jutt peale lennukite ka nende hooldamisest, relvastamisest ja pilootide väljaõppest. Selles protsessis hakkab osalema palju riike, nende seas USA.
Suursaadik: Ukrainat toetatakse ka pärast valimisi
Küsimusele, kas Euroopa peaks muretsema USA valimistel väljendatud isolatsionistlike vaadete pärast, vastas suursaadik George P. Kent, et kampaaniat jälgitakse välismaal ikka tähelepanelikult.
„Eelvalimistel väljendavad kandidaadid sageli vaateid, mis neid teistest eristavad,“ rahustas ta siiski. „Tegelik poliitika on sageli täiesti teistsugune. Nii et praegu oleks ennatlik oletada, mida üks või teine kandidaat presidendina teeks.“
Ta lisas, et kongressi mõlemas parteis on tugev toetus Ukraina rahastamisele ka edaspidi. „Seda kuulsime ka tänavu esindajatekoja ja senati liikmete visiidil Eestisse,“ märkis ta. „Väljaspoolt vaadates võib debatt tunduda jõuline ja vahel üsna negatiivne, aga kui hääletusi vaadata, siis ollakse Ukraina toetamise küsimuses tugeval üksmeelel. Meie süsteemis tuleb abiraha ja eelarved kongressilt ning olen kindel, et praegune pretsedenditu Ukraina toetus jätkub,“ sõnas Kent.
