Intervjuu ilmus ajalehes Lõuna-Eesti Postimees
Tomi Saluveer, reporter
18. oktoober 2023,
- USA suursaadik Eestis George P. Kent on töötanud ka Ukrainas ja usub nende võitu.
- Julgeolekuolukord on halvenenud ka Läänemere piirkonnas.
- USA panustab Eesti ja teiste liitlaste heaks nii sõjaliselt kui tsiviilkoostööga.
Ameerika Ühendriikide suursaadik George P. Kent viibis sel nädalal Võrus, osaledes USA toel teoks saanud lasteaia Päkapikk remondi pidulikul lõpetamisel. Suursaadiku sõnul on see osa omalaadsest partnerlusest. Samas on suurriik tema kinnitusel valmis kõhklematult toetama oma liitlasi ka sõjaliselt.
Teil on Eestis kümmekond sarnast kogukonna toetamise projekti. See töö on teile oluline?
On. Võru lasteaia Päkapikk remonti ja teisi sarnaseid projekte rahastab meie kaitseministeerium. Järgmine Lõuna-Eestis asuv objekt, millega alustamiseks just raha saime, on Mikitamäe hooldekodu ja kooli kohvik. Tegeleme ka näiteks Jõgeva lastekodu ja Tsirguliina kooliga.
Miks valisite Võrus just Päkapiku lasteaia?
Võru lähedal baasis on USA väed. Pärast eelmise aasta Madridi NATO tippkohtumist ütles president Biden, et USA kohalolek idapoolsetes riikides suureneb. Kui meid kutsuti siia rohkem vägesid paigutama, on tore, kui saame olla partnerid siinsele kogukonnale. Lasteaia uuendamise pakkus välja Võru linn, nõustusime seda toetama.
Kui suur on praegu Võrus USA väekoosseis?
Eestis tervikuna on meil olnud enamiku selle aasta jooksul üle 600 sõjaväelase. Võrus ligikaudu 450, aga koguarv järgmise rotatsiooni käigus ilmselt tõuseb. Üks üksus just lahkub kümne päeva jooksul ja teine pataljon tuleb asemele.
Kuidas on meestele siin meeldinud?
Tulin siia esimest korda märtsis, kui oli päris palju lund. Hüvastijätutseremoonia ajal oli keskpäeval miinus kaheksa kraadi, öösel miinus 14. Küsisin siis USA sõduritelt, kuidas neile meeldib, ja nad vastasid, et see on suurepärane. Nad rääkisid, et neile meeldivad Eesti inimesed, meeldib toit. Sõjaväelastena meeldis neile võimalus treenida realistlikes tingimustes.
Üksuse kodubaas, 101. lennuväeüksus, asub meie lõunapoolses osariigis – Kentuckys. Enamik sõdureid polnud kunagi sügavas lumes treeninud. Ja Eesti sõjaväe rajatud kaevikutes olid tingimused väga sarnased sellele, millistes ukrainlased ja venelased Ukrainas võitlesid. Neile USA sõduritele oli see realistlik talvine väljaõpe, mida USAs ei saa.
Milline on koostöö Eesti kaitseväega?
Väga hea. Siit lahkunud üksus oli lähetuse esimese osa veetnud teises Euroopa riigis ning mehed kinnitasid, et elamis- ja väljaõppetingimused olid Eestis paremad. Olen seda kuulnud ka teistelt USA üksustelt, näiteks Tapal Kevadtormi õppuse ajal. Kiidetakse ka koostööd.
Olukord on üsna murettekitav. Veealuse gaasitoru lekke taga nähakse võimalikku Venemaa tegevust. Kuidas olukorda hindate?
Toetame nii Eestit kui ka Soomet kahjustuse põhjuste uurimisel. Vahejuhtum näitab, nagu ka Venemaa sõda Ukrainas, et elatakse ohtlikuks muutunud naabruskonnas. Venemaa on agressiivne riik, mis ei mängi reeglite järgi.
See tähendab, et meie kui liitlased, NATO liikmed, Eesti, USA ja teised, peame olema valmis. Ja nii rääkisid meie juhid NATO tippkohtumistel Madridis ja Vilniuses, et oleme valmis Venemaa agressiooni tõkestama ja NATO territooriumi kaitsma. Sellepärast ongi USA väed Eestis.
Te olete Ukrainas elanud, töötanud seal mitu aastat…
Kuus aastat.
Nii et tunnete Ukrainat üsna hästi. Millisena näete sõja lõppu?
Arvan, et sõda peab lõppema Ukraina võiduga. Praegu on Venemaa okupeerinud umbes 17 protsenti Ukraina territooriumist, sooritab kohutavaid kuritegusid: vägistab, tapab, röövib lapsi, viib neid Venemaale, hävitab tsiviiltaristut. Ja ukrainlased võitlevad ennekõike selle eest, et saada tagasi oma territoorium, taastada kogukonnad, lõpetada okupatsioon.
Ukraina võitleb vabaduse ja meie kõigi kollektiivse julgeoleku kaitseks. Kui kuulate Venemaa televisiooni, siis saates osalejad räägivad, et sõda on praegu küll Ukrainas, kuid see ei lõpe Ukrainas. Ja kui nad arutavad, milline riik oleks järgmine, kõlavad sageli kahe riigi nimed: Eesti ja Kasahstan.
See ei tähenda, et Vene armee tuleb täna, homme või järgmisel aastal. Aga see tähendab, et Eesti ja NATO liikmed – ja see ei ole ainult USA, meil on Tapal juures Briti ja Prantsuse väed – peame olema valmis kaitsma Eesti territooriumi.
Nii et parem saata relvad Ukrainasse, et hävitada Vene armee seal, kui et nad kunagi tulevikus Eestisse tungiksid.
Ukraina võitleb praegu kogu iseseisva maailma eest?
Ukraina võitleb ühega kahest tohutust armeest, kes tahavad kukutada reeglitel põhinevat maailmakorda: Venemaa ja Hiina. Ja niivõrd, kuivõrd Eesti ja Ameerika Ühendriigid saadavad Ukrainale relvi ja Ukraina hävitab osa Venemaa armeest, parandab see meie julgeolekut.
Pihkva lähedal asub Venemaa 76. õhudessantpataljon, mida oleks võimalik kasutada Eesti ja Läti ründamiseks. Seda diviisi hävitatakse praegu Ukrainas. Nii et parem saata relvad Ukrainasse, et hävitada Vene armee seal, kui et nad tulevikus Eestisse tungiksid.
Kas USA on piisavalt tugev, et kaitsta kõiki kriisides piirkondi?
Ma ei usu, et USA püüab kaitsta kogu maailma. Aga kui üks ajakirjanik esitas selle küsimuse president Bidenile pühapäeval meie saates «60 minutit» Iisraeli ja Ukraina kohta, oli presidendi vastus: me oleme Ameerika Ühendriigid ja saame aidata Ukrainat, saame aidata Iisraeli ja kaitsta ka enda huve.
Paljud kohalikud kurdavad Nursipalu harjutusvälja laiendamise käigus tekkiva mürareostuse üle. Mis on teie sõnum neile?
Kui käisin suvel Nursipalus, nägin seal harjutamas väikest üksust. Tean, et Nursipalus on olnud baas juba nõukogude ajal. Valitsuse ja kogukonna vahelistes suhetes on alati oluline lahendus välja töötada. Ja tean, et arutelud toimuvad.
Eesti valitsus mõistab, et kui nad tahavad liitlasvägede kohalolekut, peab olema koht, kus elada ja saada väljaõpet. Nagu mainisin, oli väikeüksuste talvine väljaõpe siia tulnud USA sõduritele väga oluline. Ja kui Eesti tahab rohkem üksusi, peab olema koht, kus harjutada, sest sõdurid peavad kogu aeg treenima. Eesti valitsus ehitab taristut ja laskemoonahoidlaid Ämari, Võru ja Tapa lähedale. Väljaõppealasid tuleb laiendada, kui Eesti soovib liitlasvägede kohalolekut.
