Ameerika Ühendriikide suursaadik Kohilas

Suursaadik George P. Kent ja ajakirjanik Siim Jõgis. Foto: USA Saatkond.

Ilmus ajalehes Raplamaa Sõnumid 13. detsembril 2023 a.

Autor: Siim Jõgis

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis George P. Kent käis esmaspäeval, 11. detsembril visiidil Kohilas, kus ta kohtus Kohila gümnasistidega. Kohtumisel keskenduti keskkonnateemadele, sest Kohila keskkonnahariduse keskuses on praegu avatud Smithsonian Instituudi rändnäitus “Tolmeldamise uurimine”. Teine põhjus on see, et Kent ise on kirglik mesinik.

George P. Kent on suursaadik alates käesoleva aasta jaanuarist ning tegemist oli tema esimese visiidiga Kohilasse. Kohtumisel gümnasistidega tulid jutuks bioloogiline mitmekesisus, tolmendajate olulisus looduses ja tervisliku keskkonna edendamine.

Esmaspäeva ennelõunal saabunud delegatsiooni võtsid Kohila gümnaasiumis vastu direktor Marko Kaljuveer ja Kohila valla haridusnõunik Kalle Uusmaa. Esmalt külastas suursaadik koolimajas asuvat Kohila keskkonnahariduse keskust, kus on üleval ka rändnäitus “Tolmeldamise uurimine”. Keskuse ruumides võttis suursaadiku vastu Kätri Kaik, kes tutvustas keskkonnahariduse keskuse tegevust. Järgnes kohtumine 11. ja 12. klasside õpilastega. Kogu vestlus toimus inglise keeles ja õpilastel sellega probleeme ei tekkinud. Suursaadik uuris, kui paljud õpilased on “Tolmeldamise uurimise” näitust vaatamas käinud, ning pidas seejärel lühikese keskkonnateemalise ettekande.

Seejärel avanes õpilastel haruldane võimalus esitada suursaadikule küsimusi. Need ei pidanud üldsegi kattuma ettekande teemaga. Õpilased kasutasid seda võimalust agaralt. Küsimused varieerusid tõsistest kuni lõbusateni. Jutuka inimesena kasutas Kent iga kord võimalust vastata mitte ainult konkreetselt küsimusele, vaid rääkida õpilast huvitavast valdkonnast laiemalt. Nii näiteks küsiti, kus riigis tahaks Kent pärast Eestit järgmisena töötada. Ta ei andnud sellele konkreetset vastust, kuid kasutas võimalust, et rääkida oma hobidest ja sellest, kui hea on nendega tegeleda Eestis.

Eriliselt tõstis ta esile murdmaasuusatamise, millega ta tegeleb igal hommikul enne tööpäeva algust. Näiteks möödunud pühapäeval, 10. detsembril läbis ta suuskadel järjest 27 kilomeetrit. Sel viisil valmistub ta Tartu maratoniks, mis tuleb veebruaris ja kuhu ta esimest korda sõitma läheb.

Lõbusama küsimuse esitas üks noormees, kes tundis huvi, kas ananass sobib pitsa peale. Suursaadik ütles, et veel eelmise nädalani arvas ta, et ei sobi, kuid siis muutis meelt. Eelmisel nädalal avas Ameerika pitsakett Domino’s Pizza oma esimese restorani Eestis ja avamisele oli kutsutud ka George Kent. Seal sai ta maitsta ananassiga pitsat ja Kenti sõnul ei olnudki kõige hullem.

Üks küsimus esitati ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste kohta. Suursaadikult uuriti, keda näeb tema järgmise presidendina. Suursaadik ei öelnud välja oma eelistust, kuid sõnas, et järgmine president peab viima Ühendriike edasi produktiivses suunas. Kohtumine õpilastega kestis peaaegu tund aega.

Suursaadik külastas veel Kohila kunstide kooli Tohisoo mõisas. Seal võttis teda vastu direktor Inga Heamägi, kes tegi mõisahoones põhjaliku majatuuri. Suursaadikule kui musikaalsele inimesele pakkusid erilist huvi klaverid. Lisaks mesindusele ja murdmaasuusatamisele on tema kolmas hobi koorilaul. Ta laulab Kalamaja segakooris. Visiidi lõpus külastas ta koos oma delegatsiooniga Tohi Gini tehast.

Tohisoo mõisas avanes Raplamaa Sõnumitel võimalus teha Ameerika Ühendriikide suursaadiku George P. Kentiga intervjuu.

Mis mulje on Kohila teile jätnud?

See on minu esimene külaskäik Kohilasse. Mulle avaldas väga muljet Kohila koolimaja. Nagu ka teiste Eesti koolide puhul, oli seal palju valgust. Eesti koolide arhitektuuriline lahendus loob õppimiseks hea keskkonna. Samuti avaldas mulle muljet keskkonnahariduse keskus, mis on ainulaadne terves Eestis. Just seetõttu valiski saatkond välja Kohila, kus avada näitus “Tolmeldamise uurimine”. Kogu see temaatika, kuidas inimesed võivad oma keskkonda lõhkuda mitte ainult tahtlikult, vaid ka kogemata, on väga tõsine. Kui me muudame keskkonda, kus tolmeldajad tegutsevad, võime muuta sellega meie kõigi elukvaliteeti. Just see on ka selle näituse mõte.

Tean, et Ukraina on teile südamelähedane, sest olete seal töötanud. Kuidas te näete, et sõda seal edasi läheb? Kas näete Ukraina võitu?

Esmalt tuleb öelda, et tegemist on provotseerimata sõjaga, mida Venemaa alustas kümme aastat tagasi. Suurem sõjategevus algas küll veebruaris 2022, aga tegelik sõjategevus algas juba veebruaris 2014. Kohe hakkab kümme aastat täis saama. See on pikk konflikt. Eelmisel aastal Peeter I sünniaastapäeval vestles Venemaa juht Putin koolilastega. Ta viitas Põhjasõjale, kus Peeter I võitles Karl XII vastu siinsete alade pärast (Eesti, Läti, Leedu), et liita need Venemaa keisririigiga. Putin saatis sellega sõnumi kahele publikule. Vene inimestele ütles ta, et Peeter I oli sõjas 21 aastat ning ka meie peame olema valmis pikaks sõjaks. Tema sõnum Baltimaadele ja liitlastele oli, et Peeter I vallutas Baltikumi ja te olite üks osa meie impeeriumist.

Putin alustas Ukraina sõda ja ta tahab seda lõpetada oma tingimustel nii, et ta vallutab kogu Ukraina. Meie vastutus Ukraina sõpradena on neid toetada ja anda neile kõike vajalikku, et nad võidaksid. See on oluline Putini retoorika tõttu, et tema ei näe seda ainult sõjana Ukraina vastu, vaid konfliktina lääne vastu. Meie peame seisma sirgelt ja toetama Ukrainat ja Venemaa naabreid. Seetõttu saatsid Ühendriigid Eestisse üle 600 sõduri. Ka see on signaal. See on signaal Eestile, et me oleme liitlased. Ja samuti on see signaal Venemaale, et me oleme siin.

Kas te näete, et Eestis on NATO liikmena praegu turvaline?

Jah, ma näen, et Eestis on praegu turvaline. Seda ütlen ka USA ettevõtetele, kes kaaluvad siia investeerimist. Sama sõnum on mul ka eestlastele.

USA Kongressis on praegu arutlusel Ukraina abipakett, millele vabariiklased vastu seisavad. Ma ei ütleks, et vabariiklased sellele vastu seisavad. Esindajatekojas on liikmeid, kes enam ei soovi Ukrainat toetada. Küll aga toetavad peaaegu kõik vabariiklastest senaatorid Ukraina toetamise jätkamist. Aga Esindajatekojas on tõesti väike hulk vabariiklasi, kes enam ei taha Ukrainat toetada. Küsimuse all on 60 miljardi dollari suurune abipakett ja praegu väideldakse selle üle.

Kas te näete, et see abipakett kiidetakse heaks?

Olen selles osas optimist. Mida me praegu näeme, on poliitika. Kui millegi läbiminemiseks on vaja rohkem hääli, kui valitseval poolel on, siis tekib teisel poolel võimalus kaubelda. Ja ma arvan, et seda me praegu näemegi.

Tänavu kevadel liitus NATO-ga Soome ja see oli suur samm edasi Läänemere äärse turvalisuse kindlustamiseks. Järgmine samm oleks Rootsi liitumine. Kas te oskate öelda, millal Rootsi alliansiga liitub?

Me loodame, et Rootsi liitub niipea kui võimalik. NATO toimib sedasi, et iga liikmesriigi parlament peab uue riigi liitumise heaks kiitma. Ungari ja Türgi parlament ei ole seda Rootsi puhul veel teinud. Türgi valitsus on selle parlamenti juba edasi saatnud. Vähemalt on see neil kavas. Tean, et minu kolleegid Ankaras ja Budapestis suhtlevad Türgi ja Ungari kolleegidega ja selgitavad, miks on USA arvates kõigile parem see, mida varem saab Rootsi ametlikuks liikmeks.

USA presidendivalimisteni on jäänud vähem kui aasta. Kui tähelepanelikult seda protsessi jälgite?

USA kodaniku ja diplomaadina jälgin seda võrdlemisi lähedaselt. USA valimissüsteem on keeruline. Ei ole nii, et kes saab üle 50 protsendi häältest, saab presidendiks. Igal osariigil on oma hääl. Ameerika süsteem on keerukam.

Kohila gümnaasiumi õpilastele ütlesite, et te ei soovi öelda välja oma eelistust tulevase presidendi osas. Miks nii?

Olen riigiteenistujana andnud tõotuse Ameerika Ühendriikide põhiseadusele. Minu eesmärk erapooletu professionaalina on toetada ükskõik millise administratsiooni poliitikat, kes parajasti valitseb, ja esindada USA riiklikke huve. Olen teeninud kolme vabariiklasest ja kolme demokraadist presidendi all.