VALGE MAJA
Pressisekretäri büroo
Koheseks avaldamiseks 3. september 2014
USA PRESIDENDI OBAMA JA EESTI PRESIDENDI ILVESE SÕNAVÕTUD
ÜHISEL PRESSIKONVERENTSIL
Eesti Pank
Tallinn, Eesti
11:59 Eesti aja järgi
PRESIDENT ILVES: Tere hommikust. Alustuseks tahaksin öelda: tere tulemast Eestisse, president Obama. On tõeline rõõm ja au võtta Teid vastu vahetult enne NATO tippkohtumist. Teie visiit edastab tugeva sõnumi. Oleme tänulikud Ameerika Ühendriikidele ja isiklikult Teile Teie juhtimise eest, Teie pühendumuse eest ja Teie toetuse eest Eestile.
Alustuseks tahan öelda veel seda, et oleme vapustatud hiljutistest uudistest seoses Iraagiga. Me mõistame hukka sellised barbaarsed teod. Leiame, et ISIS on tõsine oht meile kõigile ja me seisame selles küsimuses õlg-õla kõrval Ameerika Ühendriikide ja meie liitlastega.
Praegu on meie päevakavas peamiseks küsimuseks julgeolek. Kõigil on meeles olukord Ukrainas ja selle laiem mõju Euroopa julgeolekule. Kuulsin äsja, et president Porošenko ja president Putin on leppinud kokku relvarahu. Loodan tõesti, et see jääb püsima. Aga üldises plaanis peame rääkima Ukraina olukorrast selget ja järjepidevat keelt.
Nagu EL eelmisel nädalavahetusel rõhutas, on tegemist Venemaa agressiooniga. EL ja Ameerika Ühendriigid on valmis vastama Venemaa käitumisele uute piirangutega. Venemaa peab tunnistama, et ta on üks konflikti osapooltest ning astuma ehtsaid samme konflikti leevendamiseks. Samuti peame meie jätkama Ukraina toetamist, andes riigile vajalikku abi.
Ameerika Ühendriikidel on meie piirkonna julgeolekus tähtis roll. Eesti on Ameerika Ühendriikide lähedane ja kindel liitlane. Me suhtume oma kohustustesse NATO ees tõsiselt – väga tõsiselt. Me ei ole käed rüpes oodanud, et teised meie julgeoleku eest hoolitseksid. Alates alliansiga ühinemisest on Eesti sõdurid järjekindlalt teiste vabadust kaitsnud – Afganistanis, Iraagis ja hiljuti ka Kesk-Aafrika Vabariigis. Me suuname piisavalt ressursse kaitsesse ning parendame pidevalt meie riikliku julgeoleku võimekust.
Oleme tänulikud, et Ameerika Ühendriigid on saatnud siia oma väed ja osalevad aktiivselt Baltimaade õhuruumi valvamises. Teie siinolek rõhutab NATO 5. artikli usutavust. Kahtlemata on teie kahepoolne panus olnud eeskujuks ka teistele NATO liitlastele. Alliansi kindel ja nähtav kohaolek siin Eestis on parim viis mis tahes võimalike agressorite heidutamiseks. Ootame ka NATO tippkohtumist, mis seda kinnitab.
Kuid Euroopas on nüüd tegemist täiesti uue julgeolekuolukorraga ja meil on hea meel näha, et seda kajastavad ka paljud tippkohtumise dokumendid. Ootame, et NATO tippkohtumisel Walesis võetakse vastu valmisolekukava, mis suunab alliansi liikmeid veel palju aastaid, rakendades praktilisi samme ning julgustavaid ja tõrjuvaid meetmeid.
Lisaks meie tihedale kaitsealasele koostööle on mul hea meel märkida, et meil on tugevad kahepoolsed suhted ka väga paljudes muudes valdkondades, sealhulgas eriti küberkaitse ja energiakindluse osas.
Teeme globaalselt koostööd, et edendada meie ühiseid väärtusi – demokraatiat, inimõigusi ja õigusjärgsust. Eesti on Internetivabaduse ja e-valitsuse osas maailmas juhtival kohal. Meil on liberaalne majandus, mis pakub palju häid võimalusi aina paremaks kaubanduseks, koostööks ja investeeringuteks. See on ka põhjus, miks usume, et T-TIP on väga kriitilise tähtsusega samm nii Euroopa Liidu kui Ameerika Ühendriikide poolt.
Ja veelkord – tahan öelda president Obamale tere tulemast Eestisse, Põhja-Euroopasse, ühte Euroopa jõukamasse ja edukamasse piirkonda. Meie riikidel on ühised väärtused ja huvid ning olen kindel, et koos suudame anda ja ka anname panuse ühtse, vaba ja rahu nautiva Euroopa saavutamisse.
Tänan.
PRESIDENT OBAMA: Tere päevast. President Ilvesele tahan öelda, et olen tänulik Teile ja kõigile eestlastele, et mind täna siin vastu võtate. Mul on suur au Eestis viibida, eriti nüüd, kus tähistame meie NATO liitlassuhte 10. aastapäeva.
Härra president, tänan Teid, et olete olnud niivõrd hea partner. Mul oli au Teid eelmisel aastal Valges Majas vastu võtta ja hiljem oleme arutanud Ukraina olukorda. Teie elulugu peegeldab Teie rahva ajalugu – põgenike pojana naasite koju, et panna paika vaba ja demokraatliku Eesti tee. Nagu paljud teist teavad, viis pikk teekond Toomase ja tema pere ka Ameerikasse New Jerseysse, kus teda ikka veel Tomina mäletatakse. Samuti oli väga tore kohtuda täna Teie tütrega ja saada teada, et ka tema on New Jerseysse naasnud. Toomas ütles, et tundis Bruce Springsteeni enne kui too oma esimese plaadi välja andis. Te kehastate ameeriklaste ja eestlaste vahelisi sügavaid sidemeid. Tänan teid teie sõpruse eest.
Olen täna siin, sest Eesti on üks tohutult edukas riik teiste seas, kes pärast Külma sõja lõppu oma iseseisvuse taastasid. Olete ehitanud üles elujõulise demokraatia ja uued väljavaated ning olete eeskujuks selles osas, kuidas 21. sajandil saavad kodanikud oma valitsusega suhelda – selle on president Ilves saavutanud. Digitaalse isikutuvastuse abil on eestlastel oma nutitelefonide kaudu juurdepääs praktiliselt kõigele – alates laste koolihinnetest ja lõpetades oma tervisekaardiga. Oleksin pidanud meie tervishoiusüsteemi veebilehe loomise ajal eestlaste poole pöörduma.
Eelkõige aga olen siin seepärast, et Eesti on liitlasena kõigile eeskujuks olnud. Eesti väed on julgelt ja oskuslikult Iraagis ja Afganistanis teeninud ning me anname au neile, kes Afganistanis ülima ohvri tõid, nende hulgas üheksa vaprat eestlast. NATO sealne lahingumissioon lõpeb varsti, kolme kuu pärast, ning ma tahan tänada Eestit teie pühendunud panuse eest Afganistani julgeolekujõudude edasimineku toetamisel.
Kõrgtehnoloogia liidrina on Eestil ka juhtiv roll NATO kaitsmisel küberohtude eest. Eesti annab omalt poolt alliansi kaitsesse täisosa – kogu 2 protsenti SKT-st. Teisisõnu – Eesti täidab võetud kohustust. Ja Walesi NATO tippkohtumisele suundudes võin öelda, et Eesti on eeskujuks selles osas, kuidas iga NATO liitlane peaks andma meie ühisesse kaitsesse oma ausa panuse.
Niisiis olen siin eelkõige selleks, et kinnitada taas Ameerika Ühendriikide pühendumust Eesti julgeoleku tagamisele. NATO liitlastena on ka meil 5. artiklist tulenevad kohustused seoses meie ühise kaitsega. See pühendumus on katkematu. See on vankumatu. See on igavene. Ja Eesti ei ole kunagi üksi.
Presidendina olen kindlustanud, et me täidame seda lubadust. Juba oma ametiaja alguses innustasin meie allianssi selle regiooni kaitset oma situatsiooniplaani võtma ning NATO lisajõud hakkasid Balti riikides, sealhulgas Eestis roteeruma ja täiendavaid õppusi korraldama. Vastuseks Venemaa tänavustele tegudele Ukrainas suurendasid Ameerika Ühendriigid veelgi oma siinset kohalolekut. Oleme suunanud Baltimaade õhuruumi turvamisele lisalennukeid ning viimase kümnendi jooksul on veel 14 NATO liitlast sellesse missiooni oma panuse andnud. Nüüd roteerime Baltimaades pidevalt lisavägesid ja lennukeid. Ootan juba ette tänast kohtumist peaminister Rõivasega, et koos meie vägesid tänada.
Oma kevadisel visiidil Varssavis teatasin uuest kampaaniast Ameerika sõjaväe kohalolu suurendamiseks siin Euroopas, sealhulgas Baltimaades ning me töötame koos Kongressiga, et seda lubadust täita. Täna saan öelda, et see kampaania hõlmab täiendavaid lennuväeüksusi ja lennukeid siin Põhjamaade ja Balti riikide regioonis toimuvateks õppusteks. Ja me nõustume meie Eesti liitlastega selles osas, et ideaalne koht nende õppuste ja tugitegevuste jaoks on Ämari lennuväebaas siin Eestis. Olen kindel, et Kongressi ja meie Eesti liitlaste toel kõik mainitu ka toimub. Samuti ootan täna pärastlõunast kohtumist presidentide Bērziņši ja Grybauskaitėga, et seda lähemalt arutada.
Nagu president Ilves märkis, tegeleme jätkuvalt Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Selle kohta on mul tänases kõnes palju rohkem öelda. Praegu tahan lihtsalt tänada Eestit ja president Ilvest Ukraina rahvale väga tugeva toetuse avaldamise eest – nii NATO-s kui EL-is. Eesti on omalt poolt abi andnud, samal ajal kui ukrainlased tegutsevad oma demokraatlike institutsioonide tugevdamise ja majanduse reformimise nimel. Ja kuna toetume üksteisele, maksab Venemaa oma tegude eest ränka hinda ning NATO on valmis tegema veelgi enamat, et aidata Ukrainal oma jõudusid tugevdada ja oma riiki kaitsta.
Laiemas plaanis tahan avaldada Eestile kiitust, et olete ka väljaspool NATO-t niivõrd tugev liider olnud. Olgu siis panustades oma vägedega ELi missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis või toetades Süüria inimeste abistamist, aidates sellised riike nagu Tuneesia nende liikumisel demokraatia suunas või seistes Internetivabaduse ja inimõiguste eest – see 1,3 miljoni inimesega rahvas on tugevam kui paistab. Maailm on sellest paremaks muutunud ja see on veel üks põhjus, miks Ameerika Ühendriigid on Eesti kui oma liitlase kõrval seistes alati uhked.
Ja lõpuks tahan öelda, et täna on ameeriklased ühinenud palves julge ja pühendunud ajakirjaniku Steven Sotloffi perega. Meie valitsus sai üleöö teada traagilise uudise, et Steven võeti meilt kohutava vägivallaakti teel. Me ei suuda ettegi kujutada, millist valu küll tunnevad praegu kõik, kes on Stevenit tema eluajal armastanud, eriti tema ema, isa ja noorem õde. Täna leinab meie riik koos nendega.
Nagu Jim Foley enne teda, elas ka Steven oma elu hoopis teisiti kui need, kes ta jõhkralt mõrvasid. Nad väidavad absurdselt, et tapavad religiooni nimel, kuid Steveni sõprade sõnul oli just tema see, kes islami maailma sügavalt armastas. Tema tapjad püüavad väita, et kaitsevad allasurutuid, kuid Steven oli see, kes reisis oma eluga riskides läbi kogu Lähis-Ida, et jutustada moslemi meeste ja naiste lugu, kes nõuavad õiglust ja väärikust.
Mida iganes need mõrtsukad arvavad end saavutavat, tappes süütuid ameeriklasi nagu Steven – see on neil juba ebaõnnestunud. Nad eksivad, sest ameeriklased ja ka teised rahvad kogu maailmas tunnevad jälestust sellise barbaarsuse vastu. Me ei lase end heidutada. Nende kohutavad teod vaid ühendavad meid riigina ja tugevdavad meie otsust taolistele terroristidele vastu hakata. Ja need, kes teevad selle vea, et ründavad ameeriklasi, näevad veel, et me ei unusta, meil on pikk käsi ja õiglus jõuab nendeni.
Härra President.
PRESIDENT ILVES: Nii, arvan, et võime nüüd vastata mõnele küsimusele – nagu ma aru saan, siis kahele küsimusele Eesti ajakirjanikelt ja kahele president Obama saatjatelt. Pressikonverentsi juhina annan esimese võimaluse ühele meie karmidest küsijatest – Aarne Rannamäele.
Küsimus: Jah, tänan Teid. Aarne Rannamäe, Eesti Rahvusringhääling. Mul on üks ja sama küsimus mõlemale presidendile. Venemaa ja NATO vaheline partnerlus ei ole enam see mis ta oli, nagu me kõik teame. Milleks seda 1997. aastal Venemaa ja NATO vahel sõlmitud lepingut tegelikult elus hoida? Võib-olla saaks Eestis, Lätis ja Leedus piirkondlikku julgeolekut tagant tõugata või anda mõned uued võimalused.
PRESIDENT ILVES: Omalt poolt võin kõigepealt öelda, et NATO otsustas külmutada suhted Venemaaga juba mitu kuud tagasi. Aga seoses sellega, milline on NATO-Vene alusleppe mõju – neile, kes ütlevad, et me ei saa NATO-Vene alusleppe tõttu midagi teha, soovitan ma sedasama NATO-Vene aluslepet lugeda. Selles on kirjas, et need tingimused kehtivad – ja ma tsiteerin: „praeguses ja ennustatavas“ tulevikus ehk „praeguses ja ennustatavas julgeolekukeskkonnas“. See oli julgeolekukeskkond 1997. aastal, kui Boris Jeltsin oli president ning ei olnud rikutud ÜRO hartat, 1975. aasta Helsingi lõppakti, 1990. aasta Pariisi hartat.
Minu arvates on praegu toona ennustamatu ja uus julgeolekukeskkond ning seetõttu peab järgima teatud punkte. See ei tähenda, et me peame kogu leppest loobuma, aga kui lepe teatud osas enam ei pea, siis on kindlasti aeg muutusi teha.
Venemaa on NATO-Vene aluslepet rikkunud. Me toetame edaspidigi selle dokumendi visiooni, aga selle sisu on tohutult muutunud ja ma olen kindel, et NATO kogu praegune ja edaspidine tegevus vastab alliansina antud rahvusvahelistele lubadustele.
PRESIDENT OBAMA: Asjaolud on ilmselgelt muutunud. Seda arutatakse ka Walesis. Lisaks sellele konkreetsele dokumendile on meie tipp-prioriteediks olnud tagada, et ei oleks mingit kaksipidi mõistmist seoses meie 5. artikli kohaste kohustustega NATO liitlaste ees. Suurema vägede rotatsiooniga ja sellest tuleneva USA vägede ja teiste NATO liitlaste suurema kohalolekuga tahame edastada kõigile selge sõnumi – me suhtume neisse kohustustesse tõsiselt.
Eelseisval tippkohtumisel saab selgeks, et muutunud olukorras peame tagama mitte ainult nende rotatsioonide tõhususe ja suunatuse praeguste ohtude vastu, vaid ka laiemas plaanis peab NATO vaatama üle kogu oma kaitsevõime ning kindlustama, et see on kaasaegne ja korralikult varustatud. Mingil ajal valitses siin Euroopas teatud minnalaskmine seoses NATO tõhusaks toimimiseks vajalike nõuete täitmisega. Minu endine kaitseminister käis siin ja esines korduvalt üsna terava kõnega vajaduse kohta tagada, et iga NATO liige annaks oma ausa panuse. Peasekretär Rasmussen rõhutas oma ametiaja vältel pidevalt, et peame oma ühist võimekust tõstma.
Ilmselgelt on Ukrainas toimuv traagiline, aga samas leian, et see annab meile võimaluse vaadata asju värske pilguga ja mõista, mida on vaja, et tagada meie NATO lubaduste täitmine. See on üks põhjus, miks ma täna siin Eestis olen.
Annan nüüd sõna Ann Comptonile. See on tema viimane ringsõit.
Küsimus: Tänan väga, härra president. Nüüd, kus juba teine ameeriklane on tapetud – kuidas Te reageerite? Kas Iraagis jätkuvad õhurünnakud? Kas need võivad laieneda ka Süüriasse? Kas Teil on nüüd kindel strateegia seoses ISIS-ega, mis rahuldaks ka peaminister Cameroni ja teisi, kes nimetavad seda organisatsiooni vahetuks ohuks kõigele? Ja kas see rahuldab ka mõningaid Teie toetajaid nagu senaator Feinstein, kes kardab, et olete selles osas liiga ettevaatlik? Tänan.
PRESIDENT OBAMA: Pidage silmas, et juba algusest peale, juba hetkest, mil ISIS sisenes Mosuli, oli meile väga selge, et tegemist on väga tõsise ohuga mitte ainult Iraagile, vaid kogu piirkonnale ja ka USA huvidele. Seetõttu oleme tollest ajast saadik tegelenud strateegia koostamisega, millel on mitu eesmärki. Esiteks kindlustada ameeriklaste kaitstus Iraagis, meie saatkondades ja konsulaatides. Teiseks teha iraaklastega koostööd, et luua toimiv ja kaasav valitsus, mille toel Iraak saaks aktiivse rolli võtta.
Ja õhurünnakud, mille eesmärgiks oli kaitsta humanitaarmissioonidel ameeriklasi ja anda Iraagi valitsusele ruumi moodustuda, on vilja kandnud. Nägime seda Sinjari mäel. Nägime seda hiljuti Amerli linnas, mis pidas kangelaslikult vastu ISIL-i piiramisele. Näeme edasiminekut kaasava sunniidi-šiia-kurdi keskvalitsuse moodustamisel. Selles näeme meie koostatud strateegia tõhusat kulgemist.
Kuid olen algusest peale öelnud, et tegemist ei ole ühenädalase, ühekuuse ega pooleaastase kampaaniaga. See, mis juhtus Süüria vaakumis, samuti Iraagis al Qaedast välja kasvanud ISIS-e elemendid, kes on Iraagi sõja käigus karastunud – selle kõige tagasipööramiseks kulub aega. Samuti kulub aega, et moodustada piirkondlik koalitsioon, seda aga on vaja, et saaksime aidata sunniidi hõime mõnedel ISIS-e okupeeritud aladel ja kindlustada, et meil on lisaks juba teostatud õhurünnakutele ka liitlased maa peal.
Kokkuvõtteks: meie eesmärk on selge – nõrgestada ja hävitada ISIL, et see ei oleks enam oht mitte ainult Iraagile, vaid kogu regioonile ja Ameerika Ühendriikidele. Esimene samm selle saavutamisel on aga olnud tagada kindlalt paigas olev Iraagi valitsus ja ISIL-i hoo mahavõtmine. Seda on õhurünnakud ka saavutanud.
Nüüd aga tuleb tagada, et meil oleks piirkondlik strateegia, mis toetab jätkuvaid pingutusi – mitte ainult õhus vaid ka maa peal, et saaksime sellelt pinnalt edasi minna.
Kui see küsimus eelmisel nädalal küsiti, siis viitasin konkreetselt võimalikule militaarstrateegiale Süürias, mis võib vajada Kongressi heakskiitu. Minu arvates on väga oluline , et kui me saadame oma piloodid ülesannet täitma, siis peame ka teadma, et see missioon toimib, et meil on väga selged eesmärgid ja väga selged sihtmärgid; oleme asja selgitanud nii Kongressile kui Ameerika rahvale; meie selja taga on liitlased ja me teame, et tegemist pole vaid ühekordse ettevõtmisega, vaid aja jooksul toimiva strateegiaga.
Niisiis, kokkuvõtteks: me ei lähe ainult neid kinni võtma, kes panid toime kohutava kuriteo kahe tubli noore mehe vastu. Laiemas perspektiivis jätkavad Ameerika Ühendriigid regionaalsete ja rahvusvaheliste pingutuste eesotsas, mis on suunatud selle barbaarse ja lõppkokkuvõttes tühja visiooni vastu, mida ISIL esindab. Sellega läheb aega, aga me teeme selle ära. Olen selles enam kui kindel.
Küsimus: Kas Te ütlete, et strateegia eesmärgiks on ISIS hävitada või nad lihtsalt eraldada või tagasi suruda?
PRESIDENT OBAMA: Meie eesmärgiks on kindlustada, et ISIL ei ole enam pidev oht sellele piirkonnale. Ja sellega saame me ka hakkama. See võtab aega ja nõuab pingutust. Nagu al Qaeda puhul näha võisime, jääb neist võrgustikest alati keegi järele, kes võib kaost tekitada, osaliselt tuleneb see terrorismi olemusest. On mõned üksikisikud, kes võivad suuta terrorismiteo toime panna.
Mida me saame teha, on kindlustada, et niisugune süstemaatiline ja ulatuslik agressioon, mida me oleme näinud ISIL-i puhul, mis terroriseerib peamiselt moslemeid, šiiite, sunniite, terroriseerib kurde, terroriseerib mitte ainult iraaklasi, vaid kõiki piirkonna rahvaid – et see saaks nõrgestatud piirini, kus see pole enam niisugune tegur nagu see viimastel kuudel on olnud.
Küsimus: Argo Ideon. Eesti ajaleht Postimees. Minu küsimus on samuti suunatud mõlemale presidendile. Ukrainas on rasked ajad ja oktoobris toimuvate sealsete parlamendivalimiste eel võib kohapealne olukord veelgi keerulisemaks muutuda. Mida saaks ja peaks Teie meelest veel tegema, et toetada Ukrainat poliitiliselt, majanduslikult ja ka julgeoleku seiskohast? Mida Te arvate ideest anda Ukraina vägedele relvi, et nad saaksid riigi idaosas toimuvale Venemaa rünnakule tõhusamalt vastu panna? Tänan.
PRESIDENT ILVES: Kõige olulisem on, et Ukraina vajab eelkõige jätkuvat poliitilist toetust. Selle toetuse pinnalt tulevad otsused, mis hõlmavad kõike muud – majandusabi, humanitaarabi ja ka militaarabi. Samuti põhinevad sellel varustusega seonduvad otsused.
Walesis tuleb kokku NATO-Ukraina komisjon ja otsustab, kuidas suurendada NATO kaitsekoostööd Ukrainaga. Selliseid otsuseid teeme NATO-s kõik koos. Humanitaarpoole pealt oleme oma humanitaarabi ja arenguabi kahekordistanud, et rahva heaks rohkem ära teha. Oleme juba toonud haavatud ja raskelt haavatud Ukraina sõdureid siia meie tipptasemel taastusravikeskusse ja teeme seda ka edaspidi. Selle kohta teame kindlalt, et ukrainlastel seda pole ja meil on see väga kõrgel tasemel. Märgin veel kiiresti, et võlgneme selle eest tänu Ameerika Ühendriikidele ja Walter Reedi nimelisele haiglale.
Parlamendivalimisteni jäävad paar järgmist kuud tulevad väga keerulised. Ennustan, et Venemaa annab endast kõik, et valimisi õõnestada. Nägime seda juba presidendivalimiste puhul. Venemaa püüab Kiievis valitsust destabiliseerida ja takistada Ukraina vägesid idas edasi liikumast. Nii et peaksime olema valmis karmiks kuuks-pooleteiseks. Uus valitsus, millel on siis uutest parlamendivalimistest tulenev täielik legitiimsus, peab tõestama end selgelt parema alternatiivina kui see, mille Ukraina rahvas poole aasta eest laiali saatis.
Samuti on minu nägemuses meie, st OSCE peamiseks prioriteediks tagada, et valimised toimuksid vabal ja õiglasel moel. Ühe asjana peaksimegi tagama, et valimiste jälgimisega takistataks või toodaks täielikult esile ja teadvustataks just sellist vahelesegamist, mida me nägime presidendivalimiste ajal. Pärast presidendivalimisi teame kõik hästi, mida Venemaa võib demokraatia rikkumiseks teha. Arvan, et peaksime olema palju paremini ettevalmistatud, et kõike seesugust ka tulevastel valimistel dokumenteerida.
PRESIDENT OBAMA: Poliitiline toetus on absoluutselt hädavajalik. Üheks meie eesmärgiks eelseisval tippkohtumisel on taas edastada sõnum kogu NATO ühtsest toetusest Ukraina pingutustele säilitada oma suveräänsus ja territoriaalne puutumatus.
Meie senirakendatud sanktsioonidel on olnud Venemaale reaalne mõju. On oluline panna Venemaa jätkuvalt oma tegude eest maksma, senikaua kui ta rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid rikub. Ja vähemalt senini oleme suutnud koordineerida Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ning veel mõnede meie liitlaste pingutused kogu maailmas ning tulemuseks on Venemaa majanduse nähtav kokkukuivamine ja kapitali väljavool, mis samuti Venemaa majandust koormab; hetkel võib küll Venemaa sisepoliitika sellele propaganda toel vastu astuda, kuid aja jooksul näitab see selgelt, et käesolev strateegia mõjub halvasti mitte ainult Ukrainale, vaid ka Venemaale endale.
Oleme ka Ukraina majandusele palju tähelepanu pööranud. Aitasime IMF-il tagada, et Ukrainal oleksid vajalikud ressursid tulemaks toime mõnede tekkinud finantsprobleemidega, kuid peame veel pingutama.
Venemaa rahastatud, Venemaa relvastatud, Venemaa treenitud, Venemaa toetatud ja sageli Venemaa juhendatud separatistidega toimetulemiseks vajalik sõjaväeline tegevus on Ukraina majandust kurnanud, rääkimata sellest, et Ukrainas asuvad mitmed suured tööstuspiirkonnad on ilmselgelt kohalikust konfliktist mõjutatud.
Seega peame tagama, et rahvusvaheline kogukond toetab lühiajalises perspektiivis Ukraina majandust, samal ajal kui me julgustame ja nõustame ja teeme koostööd, et Ukraina viiks ellu mõned põhilised reformid, mis on vajalikud, et saavutada samasugust eeskujulikku edu nagu oleme näinud Eestis, Poolas ja mujal. Ja sellesse liigasse on raske pääseda. Mõnedel praegu EL-is olevatel riikidel kulus paarkümmend aastat, et saavutada niisugused jõukusele viinud turupõhised reformid.
Ukraina ei suuda seda üleöö teha, aga peame aitama neil selle tulevikuni teed sillutada. Ning ühendades need pingutused meie lubadusega jätkata NATO-Ukraina militaarsuhteid – Ukraina ei ole küll NATO liige, kuid me oleme riigi sõjaväega õppuste ja toetuse osas järjepidevat koostööd teinud – olen kindel, et Ukraina tunneb, et toetame neid mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Steve Holland Reutersist.
Küsimus: Tänan Teid, söör. Jätkan Anni küsimust – kas see militaarstrateegia seoses ISIS-ega on sel nädalal NATO liitlastega arutamiseks valmis? Ja mida peaks NATO Teie arvates olema valmis tegema, et Islamiriigile vastu astuda? Ja lõpuks – mil määral Te usute väidetava Ukraina ja Venemaa vahelise relvarahu toimimisse? Millised on Teie hinnangul Putini motiivid?
PRESIDENT OBAMA: Praegu on liiga vara öelda, mida see relvarahu tähendab. Me ei ole näinud mingeid üksikasju, oleme näinud vaid paari uudist. Me oleme järjepidevalt toetanud president Porošenko püüdlusi saavutada tähenduslik relvarahu, mis võiks viia konflikti poliitilise lahenduseni.
Senini pole need püsinud, olgu siis seetõttu, et Venemaa ei ole neisse tõsiselt suhtunud või on teeselnud, et ta ei saa separatiste kontrollida, või siis seetõttu, et separatistid on leidnud, et nende eeliseks on relvarahu rikkumine. Nii et me ei ole neile niinimetatud väljakuulutatud relvarahudele kuigivõrd midagi järgnemas näinud.
Samas, kui Venemaa on ka tegelikult valmis lõpetama Ukrainas toimuva tegevuse rahastamise, relvastamise, väljaõpetamise ja paljudel juhtudel Vene vägedega kaasaaitamise ning suhtub poliitilisse lahendusse tõsiselt, siis seda olemegi kõik oodanud.
Olen järjepidevalt rääkinud, et eelistame tugevat, produktiivset ja koostööaldist Venemaad. Kuid selle saavutamiseks tuleb Venemaal järgida rahvusvahelisi norme, parandada majandust, keskenduda sellele, kuidas reaalselt toota kaupu ja teenuseid, mida teised tahaksid saada, ning anda oma inimestele võimalused ja haridus. Viimastel aastatel ei ole nad seda teed läinud. Kohe kindlasti ei näita niisugust teed nende strateegia Ukrainas.
Härra Putini psühholoogilised motiivid jätan kellegi teise lahata. Tegudest aga oleme näinud agressiooni ja rõhumist natsionalismile, mis on Euroopas ajalooliselt väga ohtlikud tendentsid olnud ning mille üle tuleb õigustatult muret tunda.
Ühesõnaga on relvarahu näol tegemist võimalusega. Eks näis, kas sellest kinni haaratakse. Oma aruteludes president Porošenkoga olen järjepidevalt öelnud, et ta peab jätkama oma väljapakutud reforme, mis annaksid Ida-Ukrainale tunde, et see piirkond on õiglaselt esindatud ja et sealsed venekeelsed elanikud on diskrimineerimise eest kaitstud. Kõik see on osa nende platvormist. Me julgustame neid edasi minema. Aga mingit poliitilist kokkulepet ei saa tulla, kui Venemaa sisuliselt ütleb, et meie saadame edasi tanke ja vägesid ja relvi ja juhendajaid separatistide nahas, kes ei ole kohalikud ja teie ainuke võimalus kokkuleppeks on, et Ukraina annab ära oma territooriumi või suveräänsuse või võimaluse ise oma julgeoleku ja majanduse tuleviku üle otsustada.
Mis puutub Iraaki, siis ka seda teemat hakkame arutama. Juba enne ISIL-i uudistesse jõudmist tundsime muuhulgas muret al Qaedast eraldiseisvate terrorivõrgustike ja -organisatsioonide väljakujunemise üle, mis sageli keskenduvad kindlale piirkonnale ning kasutavad terroristitaktikaid koos väikearmeede taktikatega. ISIS on esimene, mis end teistest kaugemale rebis, kuid me olime selleks juba hulk aega tagasi valmis ja seda kajastas ka minu kõne West Pointis.
Üheks meie eesmärgiks on kutsuda NATO koostööle, et luua piirkondlikke partnerlusi, mis suudaksid vastu panna mitte ainult ISIL-ile, vaid kõigile sellistele võrgustikele, sedamööda kuidas need tekivad ning meie piirkondlike liitlaste ja partnerite stabiilsust ohustavad.
Oleme juba näinud, et NATO riigid tunnustavad selle probleemi tõsidust ja pikaajalisust. Nad andsid koheselt omapoolseid ressursse, aitamaks meil humanitaarsaadetisi alla heita, pešmergale ja Iraagi julgeolekujõududele relvi toimetada. Oleme neile selle eest tänulikud. NATO tippkohtumisel loodame saavutada neis tegevustes suurema süstemaatilisuse ja parema keskendumise sellele, kuidas neid tegevusi teostada.
NATO on ajalooliselt unikaalne, olles edukas allianss. Samas peame endale tunnistama, et ohud arenevad edasi ja Ukrainas nähtu tulemusena ongi ohud edasi arenenud, aga ka Lähis-Idas arenevad ohud, millel on Euroopale otsene mõju.
Minnes tagasi selle juurde, mida ütlesin Annile – teame, et rahvusvahelise kogukonna toetusel suudame ka edaspidi kahandada ISIL-i mõjusfääri, tõhusust, rahastamist ja militaarvõimekust, kuni nad muutuvad kergesti lahendatavaks probleemiks. Küsimus on selles, et valida kindlasti õige strateegia, aga ka selles, et rahvusvaheline kogukond oleks valmis seda ellu viima. See on jätkuks probleemile, mis on kindlasti esinenud 11. septembrist saadik, kuid esines ka varem. Ja see jätkab erinevatel viisidel metastaaside tekitamist.
Peame kindlasti organiseerima lisaks rahvusvahelisele kogukonnale ka Araabia maad, Lähis-Ida ja islamimaad, et isoleerida see vähktõbi, see konkreetne ekstremismi vorm, mis on eelkõige hävitav islamimaadele, Araabia maadele ja Põhja-Aafrikale ning sealsetele inimestele. Neid mõjutab see kõige enam. Just neil on pidevalt oht tapetud saada. Just nende majandused on sedavõrd uppi löödud, et nad ei suuda enam toota endale toitu ega maailmaturule kaupu ja teenuseid. Ja nad jäävad teistest maha selle väga väikese ja kitsa, kuid väga ohtliku osa tõttu elanikkonnast. Me peame sellega võitlema jätkusuutlikult ja tõhusalt. Ja ma olen kindel, et suudame seda teha.
Tänan väga. Tänan Teid, härra President.
LÕPP 12:39 Eesti aja järgi
