VALGE MAJA
Pressisekretäri büroo
KOHESEKS AVALDAMISEKS
President Obama kohtus 3. septembril Eestis Tallinnas Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Eesti peaministri Taavi Rõivasega. Visiit tugevdas veelgi Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahelisi tihedaid sidemeid, mis põhinevad meie ühistel väärtustel, ideaalidel ning huvidel.
Riigijuhid rõhutasid jätkuvat koostööd järgmistes valdkondades:
Kaitse- ja julgeolekukoostöö
- Operatsioon „ATLANTIC RESOLVE“: Arvestades Venemaa sõjalise sekkumisega Ukrainas, demonstreerivad Ameerika Ühendriigid, et nad täidavad jätkuvalt oma kollektiivkaitse lubadust, astudes rea samme, et kinnitada NATO liitlastele ja partneritele Ameerika Ühendriikide pühendumust regiooni jätkuva rahu ning stabiilsuse tagamisele. Esimese reaktsioonina, näitamaks meie pühendumust oma liitlaste kaitsele, on USA suurendanud oma osalust Balti õhuruumi patrullimises, saates NATO missioonile veel kuus F-15 tüüpi hävitajat. Operatsiooni „ATLANTIC RESOLVE“ raames on USA Euroopa väed suundunud Eestisse ja teistesse selle regiooni liitlasriikidesse maavägede õppuste korraldamiseks. USA ja Eesti väed osalevad ka mitmetes teistes ühistes ja mitmepoolsetes õppustes, nende hulgas „SABER STRIKE“, „BALTOPS“ ning „STEADFAST JAZZ“. Samuti saavad Eesti sõdurid ja kaitsepersonal Ameerika Ühendriikides tehnilist koolitust ning strateegiaõpet.
- NATO liitlased: NATO liitlastena on Ameerika Ühendriigid ja Eesti andnud lubaduse teineteist kaitsta ning maailma kriitilistes piirkondades partneritena tegutseda. Eesti ja USA väed on teeninud koos paljudel operatsioonidel sellistes riikides nagu Afganistan ning Iraak. Eestis asub NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus ja riik näitab üles oma pühendumust transatlantilisele julgeolekule, olles üks vähestest NATO liitlastest, kes täidavad NATO kriteeriumit kulutada vähemalt kaks protsenti oma SKT-st kaitsele.
- Riiklik partnerlusprogramm: Eesti sõjaväel on riikliku partnerlusprogrammi kaudu aktiivsed suhted Marylandi Rahvuskaardiga, kellega tehti koostööd, et koolitada Eesti helikopteripiloote Afganistani meditsiinilisele evakuatsioonile kaasa aitama.
- Afganistan: Eesti toetab kindlalt NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF) missiooni Afganistanis ning on lubanud jätkata ka NATO 2014. aasta järgse lahinguvälise missiooni toetamist. Lisaks 2013. aastal Afganistanile 1,3 miljoni dollari suuruse arenguabi andmisele on Eesti lubanud anda aastatel 2015 kuni 2017 iga-aastaselt 500 000 dollarit Afganistani riiklike julgeolekujõudude toetuseks. Samuti on Tallinn võtmesadamaks Põhjamaade jaotusvõrgus, mis hõlbustab sõjaväevarustuse transportimist Afganistanis asuvatele koalitsioonivägedele ning on kasutusel ka sealt lahkuva varustuse tagasiteena.
- Küberkaitse: 2013. aasta detsembris allkirjastasid Ameerika Ühendriigid ja Eesti NATO ministrite kohtumisel USA-Eesti küberpartnerlust puudutava avalduse, mis kinnitab meie lubadust teha jätkuvalt koostööd, et täiustada avatud, koostalitusvõimelist, turvalist ja töökindlat teabe- ja sidetaristut ning seada prioriteediks Interneti avatus ja innovatiivsus. Ameerika Ühendriigid ja Eesti süvendavad jätkuvalt omavahelist internetivabadusega seotud koostööd ja jagatud programmide väljatöötamist, mis kujundavad interneti arengut ning kasutust. Eesti ja Ameerika infoturvaintsidentide käsitlemise osakonnad (CERT osakonnad) peavad omavahel regulaarset sidet, et küberintsidentidele reageerida. Samuti asub Eestis NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus, mis koondab endas küberturvalisuse alased ekspertteadmised.
Diplomaatiline koostöö ja globaalsed arengud
- Arengukoostöö: Eesti on rakendanud oma üleminekukogemusi ja infotehnoloogilisi ekspertteadmisi, et anda küberjulgeoleku ning infotehnoloogia kasutuse vallas spetsialiseeritud arenguabi, suurendamaks avaliku sektori teenuste osutamise tõhusust ja tulemuslikkust. Lisaks partnerlusele USA valitsusega, mille käigus toetatakse USA Riigidepartemangu fondi Emerging Donor Challenge Fund kaudu arenguprojekte Moldaavias ja Gruusias, on Eesti Tallinnas asuva e-Valitsemise Keskuse kaudu ka mentoriks nii idapartnerlusriikidele kui teistele uutele demokraatiatele.
- Internetivabadus: Eesti on aktiivne partner internetivabaduse koalitsioonis (Freedom Online Coalition) – valitsuste rühmas, mis teeb koostööd internetivabaduse edendamiseks. Samuti toimus 2014. aasta aprillis Eestis ministrite kohtumine. Ameerika Ühendriigid ja Eesti on ka toetajateks digitaalvabaduse kaitsjate sihtfondile (Digital Defenders Partnership), mis pakub hädaabi internetikasutajatele, kes elavad repressiivsetes keskkondades, kus nad on ohus rahumeelselt Internetis oma õiguste teostamise tagajärjel. Ameerika Ühendriigid ja Eesti on kaas-eesistujad uute demokraatiate arengut toetava töögrupi LEND (Leaders Engaged in New Democracies) võrgustikus – murrangulises tehnoloogiaplatvormis, mis ühendab noorte demokraatiate võtmeliidreid demokraatiaekspertidega kogu maailmas. Demokraatiate Ühenduse (Community of Democracies) juures tegutsev LEND võrgustik rakendab maailma juhtivate ekspertide teadmisi, nende hulgas endiste presidentide, peaministrite ja riigikohtute kohtunike teadmised, et toetada tosinates riikides üleminekuid ning demokraatiate arengut.
Majandus-, energia- ja keskkonnakoostöö
- Energiakindlus: Eestil on kõrge energiaalane iseseisvus, sest riigis on suured põlevkivivarud, millest toodetakse ligikaudu 91 protsenti kogu riigi elektrist. 2011. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriigid ja Eesti põlevkivi koostööleppe, et selles valdkonnas koostööd edendada.
- Kaubandus, investeeringud ja tööhõive: 2013. aastal oli Eestiga toimuva kahepoolse kaubavahetuse mahuks 700 miljonit dollarit. Eesti suurendab oma tehnoloogiasektori koostööd Ameerika Ühendriikidega; USA Kaitseuuringuprojektide Agentuuri (Defense Advanced Research Projects Agency – DARPA) direktor külastas augustis Eestit ning vestles siin tehnoloogiaettevõtete ja idufirmadega. Eesti valitsus on avaldanud tugevat toetust USA-EL-i transatlantilise kaubandus- ja investeeringupartnerluse (U.S.-EU Transatlantic Trade and Investment Partnership – T-TIP) läbirääkimistele. T-TIP-i eesmärgiks on toetada majanduse arengut nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas ning tuua lisa rohkem kui 13 miljonile transatlantilise kaubanduse ja investeerimise toel tekkinud töökohale USA-s ja EL-is. 2010. aastal ühines Eesti OECDga.
Haridus- ja kultuurisidemed:
- Vahetusõpilaste programmid: 1992. aastal avati Eestis Fulbrighti programm. Nüüdseks on Fulbrighti programmi kaudu Ameerika Ühendriikides hariduse omandanud, õppinud või teadustööd teinud rohkem kui 180 eestlast. Viimase 22 aasta jooksul on Eestis õppinud, teadustööd teinud või õpetanud 170 Fulbrighti programmis osalevat USA õpilast ja õppejõudu.
- Kultuuriprogrammid: Iga-aastased festivalid nagu džässifestival Jazzkaar ja Pimedate Ööde Filmifestival, millel näidatakse Põhja-Ameerika sõltumatuid filme, toovad esile Eesti ning Ameerika Ühendriikide vahelised rikkalikud kultuurisidemed. Kunstil põhinevad kultuurivahetused muusika, kirjanduse ja humanitaarteaduste vallas ning muuseumiringkondades on Ameerika ja USA ühiskondade vahelisi sidemeid veelgi tugevdanud.
- Erialased vahetusprogrammid: 1991. aastast alates on rohkem kui 500 eestlast osalenud USA Riigidepartemangu rahvusvahelises erialases vahetusprogrammis International Visitor Leadership Program(IVLP), mis toob praegused ja uued välisriikide valdkondlikud liidrid Ameerika Ühendriikidesse, et nad saaksid seda riiki ise kogeda ning Ameerika kolleegidega püsivaid sidemeid luua. Lisaks on ainuüksi sel aastal ligikaudu 670 eestlast osalenud erasektori rahastatud erialastes vahetustes Ameerika Ühendriikides, sealhulgas suvistel tööreisidel, internidena, lühiajaliste õppejõududena ja lapsehoidjatena.
- Teaduskoostöö: 2008. aastal sõlmisid Ameerika Ühendriigid ja Eesti kahepoolse teadus- ning tehnoloogialeppe, mis seab prioriteediks keskkonna ja liigirikkuse kaitse, mereuuringute, energia, kosmose, HIV/AIDSi, inseneriteaduse ning säästliku arengu alase koostöö. Samuti on Eesti ja Ameerika Ühendriigid ühiselt tegevad ülemaailmses koolide keskkonnauuringute programmis GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment). Praeguseks koguvad 79 Eesti kooli andmeid pinnase, biomeetria ja hüdroloogia kohta ning edastavad need NASA veebilehele, et USA teadlased saaksid neid kasutada.
