Rex W. Tillerson
USA välisminister
Treaty Room
Washington, DC
15. august 2017
MINISTER TILLERSON: Tere hommikust kõigile. Täna avaldame me 2016. aasta rahvusvahelise usuvabaduse aruande. Selle koostamist nõuab 1998. aasta Rahvusvaheline Usuvabaduse Akt – õigusakt, mis hoiab alal usuvabadust kui Ameerika tuumväärtust vastavalt esimesele konstitutsiooniparandusele ning universaalset inimõigust. See seadus ütleb, et riikidel tuleb, tsiteerin: „Kaitsta vabadust ja seista rõhutute eest, kasutada ja rakendada Ameerika Ühendriikide välispoliitikas kohaseid vahendeid, sealhulgas diplomaatilisi, poliitilisi, kaubanduslikke, heategevuslikke, hariduslikke ja kultuurilisi kanaleid, et edendada kõigi riikide ja inimeste lugupidamist usuvabadusest.” Peaaegu 20 aastat pärast seaduse vastuvõtmist on olukord paljudes maailma osades ideaalsest kaugel. Usuline tagakiusamine ja sallimatus on endiselt liiga valdavad. Peaaegu 80 protsenti maailma rahvastikust peab taluma kitsendusi või vaenulikkust, mis nende usuvabadust piiravad. Me teame, et kui usuvabadust ei kaitsta, on ebastabiilsusel, inimõiguste rikkumisel ning vägivaldsel ekstremismil suurem võimalus juuri ajada.
Me ei saa seda olukorda tähelepanuta jätta. Trumpi administratsioon on pühendunud nende nähtustega tegelemisele osalt rahvusvahelise usuvabaduse edendamisega igal pool maailmas. USA Välisministeerium jätkab nende eest seismist, kes tahavad oma elu elada vastavalt oma usule.
2016. aasta rahvusvaheline usuvabaduse aruande avaldamine esitab detailse ülevaate usuvabaduse olukorrast 199 riigis ja territooriumil ning pakub pilguheitu märkimisväärsetele ja kasvavatele ohtudele. Täna tahan ma esile tõsta mõned kõige silmapaistvamad ja murettekitavamad näited.
Ajal, mil me teeme edusamme ISISe purustamisel ja keeldume nende kalifaadist, on selle terroristidest liikmed võtnud sihikule paljud religioonid ja etnilised rühmitused, pannes endiselt toime vägistamisi, inimrööve, orjastamisi ja koguni hukkamisi.
Välisministeeriumi varasematest avaldustest või aruannetest mis tahes ebaselguste kõrvaldamiseks, genotsiidikuritegu eeldab kolme elemendi olemasolu: spetsiifiliste tegude toimepanek spetsiifilise kavatsusega hävitada kõik või osa spetsiifilistest inimestest, kes on teatud rahvuslike, etniliste, rassiliste või usuliste rühmituste liikmed. Spetsiifiline tegu, spetsiifiline kavatsus, spetsiifilised inimesed.
Seaduse kohaldamine meie käsutuses olevatele tõsiasjadele viib järelduseni, et ISIS on selgelt vastutav jesiidide, kristlaste ja shia moslemite vastase genotsiidi eest piirkondades, mida see kontrollib või on kontrollinud.
ISIS on vastutav ka samadele rahvastikurühmadele ning mõnel juhul ka sunniidi moslemitele, kurdidele ja teistele vähemustele suunatud inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse eest.
Viimasel ajal on ISIS võtnud vastutuse kristlastest palveränduritele ja kirikutele korraldatud rünnakute eest Egiptuses.
Nende inimrühmade – ja teiste vägivaldse ekstremismi sihtmärgiks olevate inimrühmade – kaitsmine on Trumpi administratsiooni inimõiguste alane prioriteet.
Me jätkame koostööd meie piirkondlike partneritega, et kaitsta vähemuste usulisi kogukondi terrorirünnakute eest ja säilitada nende kultuuripärandit.
Nagu 2016. aasta aruanne näitab, kasutavad paljud valitsused üle kogu maailma diskrimineerivaid seadusi, et keelata oma kodanikele religiooni- või usuvabadust.
Iraanis kiusatakse bahai’sid, kristlasi ja teisi vähemusi nende usu pärast taga. Iraan jätkab inimeste surmamõistmist ähmaste ususalgamise seaduste alusel – 2016. aastal hukati 20 inimeste süüdistuste alusel, mille hulka kuuluvad, tsiteerin: „Jumalavastase sõja pidamine”. Baha’i kogukonna liikmeid peetakse täna vangis pelgalt sellepärast, et nad järgivad oma uskumusi.
Meile tekitab jätkuvalt muret usuvabaduse olukord Saudi Araabias. Valitsus ei tunnusta mittemoslemite õigust avalikult oma usku avalikult järgida ning on kehtestanud kriminaalkaristused, sealhulgas vangistuse, piitsutamise ja trahvid jumalavastasuse, uskmatuse ja jumalateotuse eest ning riikliku islamitõlgenduse solvamise eest. Eriti suurt muret teevad shia moslemite vastu suunatud rünnakud ning nende suhtes jätkuvad sotsiaalsed eelarvamused ja diskrimineerimine. Me nõuame tungivalt, et Saudi Araabia tunnustaks kõigi oma kodanike avaramat usuvabadust.
Türgis jätkasid võimud mõne usulise vähemusrühmituse liikmete inimõiguste piiramist ning mõnes kogukonnas kestavad endiselt pikaleveninud omandivaidlused. Mittesunniidi moslemitele, näiteks alevi moslemitele ei tagata samasugust riiklikku kaitset nagu tunnustatud mittemoslemitest vähemustele, ning neile on osaks saanud diskrimineerimine ja vägivald. Lisaks toetavad Ameerika Ühendriigid pastor Andrew Brunsoni vabastamist, kes Türgis ebaõiglaselt vangistati.
Bahreinis jätkas valitsus shia vaimulike, kogukonnaliikmete ja opositsioonipoliitikute ülekuulamist, kinnipidamist ja arreteerimist. Sealsed shia kogukonna liikmed teatavad jätkuvalt pidevast diskrimineerimisest riiklikus tööhõives, haridus- ja õigussüsteemis. Bahrein peab lõpetama shia kogukondade diskrimineerimise.
Hiinas piinab, vahistab ja vangistab valitsus tuhandeid oma religioossete tõekspidamiste järgijaid. Kümned Falun Gongi liikmed on kinnipidamisasutustes surnud. Uiguuri moslemite ja Tiibeti moslemite religioosseid väljendusi ja toiminguid keelustav politseitegevus on kasvanud.
Usuvabadust rünnatakse ka Pakistanis, kus enam kui kaks tosinat inimest on surma mõistetud või kannab jumalateotuse eest eluaegset vanglakaristust. Valitsus ei tunnista ahmadija moslemeid ja keeldub neid moslemiteks pidamast. Ma loodan, et uus peaminister ja tema valitsus edendavad uskudevahelist harmooniat ja kaitsevad usuvähemuste õigusi.
Lõpetuseks, Sudaani valitsus arreteerib, peab kinni ja hirmutab vaimulikkonda ja kirikuliikmeid. Neile ei anta uute kirikute ehituslube ning valitsus suleb või lammutab olemasolevaid.
Me õhutame Sudaani valitsust praktikasse rakendama usuvabaduse alast tegevuskava, mille ministeerium neile eelmisel aastal esitas.
Kahjuks loetelu sellega ei piirdu.
Mitte keegi ei tohiks elada hirmus, palvetada salaja või seista silmitsi diskrimineerimisega oma usuliste tõekspidamiste tõttu. Nagu president Trump on öelnud, ootame me pikisilmi päeva, mil, tsiteerin: „kõik usklikud, kristlased ja moslemid ja juudid ja hindud, saavad järgida oma südant ja pidada jumalateenistusi vastavalt oma südametunnistusele,” tsitaadi lõpp.
USA Välisministeerium jätkab jõupingutusi selle reaalsuseks muutmiseks. Hiljuti nimetatud suursaadik rahvusvahelise usuvabaduse alal, kuberner Sam Brownback, saab olema kõigi aegade kõrgeim riigiametnik, kes sellel olulisel ametikohal on tegutsenud. Me jääme ootama tema kiiret kinnitusteadet.
Ma tänan oma paljusid kolleege ministeeriumis ja teistes riikides, kes on selle aruande valmimisele kaasa aidanud, ning eriti rahvusvahelise usuvabaduse kabineti töötajaid, nende seas ülemaailmsete õigusküsimuste vanemnõustajat Pam Pryorit, usuvähemuste erinõustajat Knox Thamesi ning eelmist suursaadikut David Sapersteini.
Me ootame koostööd Kongressi ja administratsiooniga, et jätkata Ameerika hädavajalikku rolli usuvabaduse peamise propageerijana kõikjal maailmas. Tänan teid väga.
KÜSIMUS: Härra minister, kas teil on midagi öelda Kim Jong-uni otsuse kohta loobuda ähvardustest Guamil?
MINISTER TILLERSON: Ei, hetkel ei ole mul tema otsuste kohta mitte midagi öelda. Tänan teid.
KÜSIMUS: On teil ehk kommentaare olukorra kohta seal, Põhja-Koreas?
MINISTER TILLERSON: Me oleme jätkuvalt huvitatud viiside leidmisest dialoogi astumiseks, kuid see sõltub temast. Tänan teid.
