9. detsember, 2019
Brian Roraff, Ameerika Ühendriikide saatkonna ajutine asjur
Täna, nagu ka aastal 1949, peab USA majanduslikult tugevat, hea kaitsevõimega ja lõimunud Euroopat üleatlandilise stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel kriitiliselt tähtsaks. Eelmisel nädalal tähistasid NATO liikmesriikide juhid Londonis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni loomise 70. aastapäeva ning lõid üheskoos plaane tulevikuks. Riigijuhid kinnitasid taas, et liit on tänasel päeval sama oluline kui 1949. aastal – nii kaitsevõime tugevdamise ning küber- ja hübriidohtude vastu võitlemise alal kui ka vägede valmisoleku tagamisel ja juhtrolli võtmisel võitluses rahvusvahelise terrorismi vastu.
Olen terve oma pea kahekümneaastase karjääri USA diplomaadina veetnud riikides, mis NATOsse ei kuulu, kuid olen liitu alati imetlusega jälginud. See on esimene kord, kui mul on olnud au teenida NATO liikmesriigis. Pean ütlema, et see, mis olen näinud, on muljetavaldav.
Alates sellest, kui Eesti 2004. aastal NATOsse vastu võeti, on see olnud Ameerika Ühendriikidele ning teistele liidu liikmetele partneri ja liitlasena eeskujuks. Te teenisite koos meiega Iraagis ja Afganistanis, aitasite meil ränka koormat kanda, ning Eesti kaitseväelased on meie vabaduste kaitsmiseks pidanud tegema ülima ohverduse. Pärast Venemaa ebaseaduslikku tegevust Krimmi okupeerimisel ja annekteerimiskatsel ning sissetungi Donbassi regiooni 2014. aastal tegi Eesti ettepaneku tuua oma territooriumile NATO suurendatud kohaloleku (eFP) lahingugrupp, millesse täna kuuluvad Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani ja Islandi sõjaväelased. USA ja Eesti teevad tihedat koostööd ka julgeoleku alal. Viimaste aastate jooksul oleme Eestile andnud enam kui 100 miljoni dollari eest erinevat julgeolekuabi ning korraldanud aastas ligi 150 sõjalist tegevust, millest enam kui 60 on seotud USA sõjaväelastega Eestis. Eesti on eeskujulik liitlane ning selge tõestus selle kohta, et NATO on elus ja parima tervise juures ning täidab edukalt oma ülesannet üleatlandilise kogukonna ühise heaolu ja rahu tagamisel.
Enne eelmisel nädalal Londonis aset leidnud NATO liidrite kohtumist arutleti palju NATO kui alliansi üle. Koorma jagamine, liidu tulevik, ebakõlad liikmete vahel – kõik sellised arutelud on loomulikud ja vajalikud ning demokraatlike riikide liidus loomulikud. Kuid isegi siis, kui liitlaste vahel tekivad tervitatavad diskussioonid ja läbirääkimised, ei saa hetkekski kahelda olulises rollis, mida NATO Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeoleku tagamisel mängib. Ka USA välisminister Mike Pompeo märkis NATO välisministrite kohtumisel novembris: „Oleme viimased 70 aastat oma liitlaste kõrval seisnud ja seisame ka edaspidi, et kõigile üleatlandilistele julgeolekuohtudele ühiselt vastu astuda.“
Tihti muudavad just sisemised arutelud liidu ja selle turvalisuse tugevamaks. Arutelud koorma jagamise üle NATOs on viinud käegakatsutavate tulemusteni. 2018. aasta kohtumisel Brüsselis nõustusid liikmesriigid 2018. aasta lõpuks esitama teostatavad plaanid selle kohta, kuidas täita Walesi kokkulepe – suunata kaitsekulutustele kaks protsenti SKP-st ning kulutada kaitse-eelarvest 20 protsenti kaasajastamisele. Kiidan Eestit selle eest, et Walesi kokkulepet täidetakse pidevalt juba mitu aastat ja ka edaspidi. 2020. aasta lõpuks on Euroopa liitlased ja Kanada 2016. aastaga võrreldes kaitse-eelarvesse kokku lisanud üle 100 miljardi USA dollari. Ühtki olulist globaalset probleemi ei saa lahendada Euroopa riikide panuseta ning NATO on selle jaoks sobivaim organisatsioon. Lisapanused aitavad otseselt kaasa Euroopa julgeoleku suurendamisele, aga ka ülemaailmsele turvalisuse ja stabiilsuse tagamisele.
Meie majanduste elujõulisus ja ühiskondade julgeolek ei ole teineteist välistavad kontseptsioonid. Julgeolek on majandusliku elujõulisuse alus. Meie majanduste kasv viimase 70 aasta jooksul poleks olnud võimalik ilma NATO tagatud turvalisuseta. See kaitserüü andis ettevõtjatele ja vabadele turgudele võimaluse meie elustandardit parandada ja pakkuda meie kodanikele tähendusrikast tööd.
Üleatlandilist kogukonda ühendavad jagatud demokraatlikud väärtused ning ühised eesmärgid – heaolu, stabiilsus ja turvalisus. Need väärtused on olulised nii Ameerika Ühendriikide kui ka Eesti jaoks. Eelmisel nädalal nägime Londonis 29 liikmesriigi jätkuvat pühendumust neile ühistele püüdlustele. Olen uhke Eestis viibimise üle ning minu jaoks on suur au töötada iga päev koos USA liitlastega, et üritada üheskoos tagada kõigi liikmesriikide jaoks ühisest heaolust, stabiilsusest ja turvalisusest tulenevad hüved.
