Täna tähistavad Ameerika Ühendriigid 46. iga-aastast Maa päeva. Selleaastase ürituse ametlik nimi on „Puud Maa heaks“. Maa päeva võrgustik (Earth Day Network) on seadnud auahne eesmärgi istutada 7,8 miljonit puud enne Maa päeva 50. juubelit aastal 2020.
Saatkonna töötajad koos pereliikmetega, hetkel Tapal õppustel olevad USA sõdurid ning GLOBE keskkonna- ja teadushariduse programmis osalevad kohalikud õpetajad ja õpilased istutasid puid Kuusalu metsa, andes nii oma panuse ülemaailmsesse ettevõtmisse. Eesti pingutused oma metsavarude säästmisel on olnud kiiduväärt.
Esimene Maa päev 1970. aastal ärgitas tegutsema 20 miljonit ameeriklast igasugustelt elualadelt ning just seda päeva peetakse kaasaegse keskkonnaliikumise algatajaks. Peagi võeti vastu pöördelise tähendusega Puhta õhu seadus (Clean Air Act), Puhta vee seadus (Clean Water Act) ja Ohustatud liikide seadus (Endangered Species Act).
Kakskümmend aastat hiljem on Maa päev muutunud ülemaailmseks, hõlmates 200 miljonit inimest 141 riigis ning tuues keskkonnaküsimused maailma tähelepanu keskmesse. Igal aastal osaleb Maa päeva ettevõtmistes nüüd enam kui üks miljard inimest – nii on tegu maailma laiahaardelisima kodanikuüritusega. Koos vaadatuna mõjutavad väikesed algatused Maad märgatavalt, muutes planeedi puhtamaks, tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks.
Miks puud? Puud aitavad võidelda kliimamuutusega, lasevad meil hingata puhast õhku ning on abiks kogukondade funktsioneerimisel. Ühes aastas neelavad ühel aakril laiuvad küpsed puud sellise koguse süsinikdioksiidi, millise tekitab 26 000 miili sõitnud tavaline auto. Puud toimivad filtrina, mis neelavad õhust saastaineid. Puud aitavad kogukondadel saavutada kapikaaegset majanduslikku ja keskkondlikku jätkusuutlikkust.
KÕRGTASEMEL TSEREMOONIA NEW YORGIS KLIIMAMEETMETE TÄHISTAMISEKS
Detsembris vastu võetud Pariisi kliimalepe tähistab olulist pöördepunkti kliimamuutusega seotud ülemaailmsetes meetmetes. Maa päeval avatakse lepe allkirjadele New Yorgis toimuval kõrgtasemel ÜRO tseremoonial. Sekretär Kerry allkirjastab leppe Ameerika Ühendriikide nimel. Keskkonnaminister Marko Pomerants annab leppele allkirja Eesti nimel. Lepe jõustub alles pärast seda, kui vähemalt 55 riiki, mis esindavad vähemalt 55% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest on leppega „liitunud“, olles selle ametlikult ratifitseerinud.
Järgmise etapi kliimaprioriteedid
Ajaloolise tähtsusega Pariisi lepe juhib maailma tulevikku, kus süsiniku heitkoguste osatähtsus on väike. Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi peamised kliimaeesmärgid 2016. aastaks on järgmised:
- Kannustada jätkusuutlikku liikumist Pariisi leppe allkirjastamise ja sellega liitumise suunas ning kiirendada meetmeid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks.
- Võtta vastu Montreali protokolli muudatus fluorosüsivesiniku järk-järgulise vähendamise kohta, millega käesoleva sajandi lõpuks hoitakse ära Celsiuse järgi poolekraadine soojenemine.
- Jõuda septembris toimuval Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) assamblee kohtumisel kokkuleppele maailmaturumeetmes, tegelemaks rahvusvahelisest lennundusest tulenevate heitkogustega.
- Tõsta teadlikkust kliimamuutuse mõjust maailmamerele ja propageerida vastavaid meetmeid.
- Leida kahepoolseid ja mitmepoolseid võimalusi kliimameetmete ülemaailmseks tõhustamiseks – sh kliimamuutuste vähendamine ja nendega kohanemine – ning juurutada nimetatud lähenemist kõigis ministeeriumi tegevusvaldkondades.
- Kannustada innovatsiooni rõhutavat kogu ühiskonda hõlmavat lähenemist kliimamuutuste vähendamisele, nendega kohanemisele ja neile vastupanule.
