Välispoliitika Instituut, Eesti Vabariigi Välisministeerium
Tere,
Suur aitäh, et olete siin!
Tere ja tänan kõiki tulemast.
Dr. Mälksoo, kolleegid ja uued sõbrad, mul on suur au võtta USA suursaadikuna Eestis esimest korda sõna välispoliitika teemadel siin Välisministeeriumis, kus meid võõrustab Välispoliitika Instituut.
Ajal, mil enam kui 30 aastat tagasi oma diplomaadikarjääriga alustasin, asus siin majas kuuldavasti Kommunistlik Partei. Hoone ees pidas valvet Lenin. Ümber nurga aga tegutses kunagise USA diplomaatilise esinduse hoones Komsomol. Olles viimase kahe kuu jooksul tutvunud Eestiga, riigi elanike, saavutuste ja väärtustega, on raske Eestist mitte mõelda kui dünaamilisest Põhjamaa riigist ning Ameerika Ühendriikide lähedasest liitlasest. See on teie edulugu. Muidugi tean, et kõik ei ole kaugeltki mitte tulnud kergelt – kohati on olnud vägagi raske ning alati on midagi veel teha (või veel midagi, mida võiks teha). Ootused ja püüdlused arenevad ning laienevad pidevalt. Siiski olete ise oma saatuse sepad; Eesti on Euroopa lahutamatu osa ning te mõjutate positiivselt inimeste elusid oma riigipiirist tublisti kaugemalgi. Igapäevamuredest hõivatuna on alati keeruline seda saavutust täielikult mõista ja hinnata. Nii tahangi täna kasutada Välispoliitika Instituudi lahkelt antud võimalust rääkida sellest, kuidas kõik paistab minu enda isiklikust vaatenurgast.
1986. aasta 13. augustil olin vastselt ametisse määratud Välisteenistuse ametnik oma esimesel lähetusel. Abikaasa ootas meie esimest last – kes muide on ka täna siin – ning ei tundnud end hästi. Nii jalutasin sel päeval meie korterist Leipzigerstrassel Alexanderplatzile Ida-Berliinis ning sealt edasi hiigelmõõtmetes mälestusparaadile, millega Saksa Demokraatlik Vabariik tähistas Ida-Saksa kommunistide poolt „fašistivastaseks kaitsevalliks“ nimetatud rajatise ehitamist. Erich Honecker ja kogu Sotsialistliku Ühtsuspartei Poliitbüroo olid juba poodiumil platsis, andes au mööda marssivale Volksarmeele.
Oli siililegi selge, et ma polnud enam New Jerseys! Kümme kuud hiljem kui president Reagan 1987. aasta juunis Lääne-Berliini külastas olin Brandenburgi Väravate juures tegev pressiametnikuna ning nägin oma silmaga, kuidas Reagan nõudis, et Mihhail Gorbatšov näitaks üles täit tõsidust reformide ja muutuste osas, lastes lammutada linna lõhestava müüri. Seisin otse presidendi ees pressipüstakul kui Reagan lausus: „Hr. Gorbatšov, lõhkuge maha see müür.“ Mõned aastad hiljem aastal 1991 olin teenistuses Leningradis kui linnast sai taaskord Sankt Peterburg; mul oli au üsna lähedalt näha, kuidas Eesti, Läti ja Leedu kangelased võtsid tagasi oma vabaduse, suveräänsuse ja iseseisvuse just enne Nõukogude Liidu lagunemist.
Mõeldes president Reagani kõnele Berliinis – sel hetkel ei peetud kõnet eriti oluliseks ega arvatud, et see võiks tõenäoliselt viia tähendusrikaste muutusteni. Mitmed presidendi kritiseerijad tembeldasid kõne koguni vaid provokatiivseks poliitiliseks tembuks. Muidugi tänu sakslaste vapratele tegudele nii Idas kui Läänes müür langeski ning 9. november 1989 jääb igale vabaduse- ja priiusearmastajale erilise tähendusega kuupäevaks.
Tagantjärele vaadatuna on selge, et president Reagan oli ajaloolisest vaatenurgast õigel poolel ning oma selgesõnalise USA poliitikat väljendava pöördumisega saatis ta Moskvale ühemõttelise sõnumi. Veidi üle aasta tagasi, kui töötasin esinduse juhi asetäitjana Berliinis, paluti mind ühe minu karjääri õnnelikuma juhusena osaleda selle võimsa linna üritustel, millega tähistati Berliini müüri langemise 25. aastapäeva. Selline ringi täissaamine oli minu jaoks vägagi liigutav hetk – olin kohal nii selle vastiku Euroopa jagamise sümboli rajamise kui langemise 25. aastapäeval. Tugevatest, vabadest, jõukatest demokraatlikest riikidest koosneva Atlandi-ülese kogukonna loomine ja toetamine on Ameerika välispoliitika üks suursaavutusi viimase 70 aasta jooksul. On olnud tohutu privileeg töötada Ameerika diplomaadina sellisel ajaloolisel perioodil ning pühendada kogu oma ametialane tegevus ühtse, vaba ja rahus eksisteeriva Euroopa rajamise toetamisele.
Kahjuks ohustavad meie arusaama selle kogukonna tähendusest ning riikliku suveräänsuse põhimõtet kui sellist täna hoopis uued ja ootamatud tuuled. Siiski usun kindlalt, et Ameerika Ühendriigid ning ideaalid mida esindame ja kaitseme –
— demokraatia,
— rahumeelne koostöö ja mõistmine,
— inimõigused ja –väärikus,
— jagatud jõukus –
Väljendavad just sellist mudelit ja nägemust, mis on meie laste, ülemaailmse kogukonna ning tuleviku parimates huvides. Tunnen end kindlalt ka tänu tugevale liidule ja partnerlusele, mille Ameerika Ühendriigid ja Eesti on rajanud nii omavahel kui teiste riikidega üle maailma. Nõukogude okupatsiooni raskel ajal ei hüljanud me kordagi usku Eesti rahva õigusesse iseseisvusele ja sõltumatusele. Eelmisel aastal tähistasime Wellesi deklaratsiooni 75. aastapäeva ning sel aastal tähistame Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva; Eesti kaljukindel pühendumus oma riikluse ja demokraatliku riigikorra taastamisele on innustavaks eeskujuks kõikidele rahvastele. Tee meie ühiste eesmärkide poole ei ole mitte alati olnud kerge. Siiski on Eesti tõestanud oma vankumatut püüet parema maailma poole, seistes külg külje kõrval Ameerika Ühendriikide, meie liitlaste ja partneritega nii näiteks Afganistanis stabiilsust toetades kui Iraagis ISIL-i vastu võideldes. Eestlased teavad vägagi hästi, kui tähtis on vabadus ning töötame koos, andes hädavajalikku väljaõpet ja abi Ukrainale vajalike reformide läbiviimisel ja Venemaa agressiooniohu vastu seismisel.
Kuigi ajad on õnneks muutunud ning tänane maailm on kaugelt erinev Külma sõja aegsest, meenub president Obama 2014. aasta septembris toimunud Tallinna visiidi sümbolismile mõeldes paratamatult president Reagan või tõepoolest ka president Kennedy Berliini külastused aastatel 1987 ja 1963. Siinsamas üle tee, kõneledes Eesti rahvaga – ning mõned teist olid ilmselt ka ise kohal – ütles president Obama selgesõnaliselt, et Ameerika Ühendriigid ja NATO toetavad Eestit kui selleks peaks vajadus tekkima. Ta lausus: „Meil on üksteise ees pühalik kohustus. Artikkel 5 on sulaselge — rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu.“
NATO kaitseb iga oma liitlase territoriaalset terviklikkuist – see ongi meie alliansi põhimõtteline iseloom. Ei ole uusi ega vanu liikmeid, noorem- ega vanempartnereid. Ükski riik ei ole tähtsam kui teine. On vaid NATO ning tegu on läbi maailma ajaloo tugevaima julgeolekuliiduga. Kuigi ma ei arva, et keegi siinviibijaist oleks niivõrd skeptiline, kui seda olid president Reagani kritiseerijad kolmkümmend aastat tagasi, oli ka president Obama siiski valmis teatavaks skeptitsismiks. Ta tegi ülevaate mitmest meetmest, mis on võetud vastuseks Venemaa ebaseaduslikule anneksioonile Krimmis ning destabiliseerivale tegevusele Ida-Ukrainas. Siinkohal hiljuti toimunust.
Esiteks, president Obama ütles, et Ameerika Ühendriigid jätkavad tööd NATO liitlaste julgeoleku tagamiseks ning Ameerika sõjaväelise kohaloleku tõhustamiseks Euroopas. Eestile on see tähendanud kompanii mõõtu üksuste pidevat rotatsiooni 2014. aasta maikuust alates. Üheksas rotatsiooniüksus saabus eelmisel kuul. Rohkem saabub siia ka õhu- ja mereväeüksusi. Arvates hetkest, mil president Obama mainis asjaolu, et Ämari lennubaas oleks ideaalne paik õppuste läbiviimiseks ja korraldamiseks Põhja- ja Baltimaades, on seitsmel erineval õppusel kohal olnud sellised õhusõidukid nagu F-16 ja A-10 ning esimest korda Euroopas F-22. Hiljuti, septembrist-jaanuarini, olid seni mahukaima USA Õhujõudude Eestis viimise raames kohal A-10 õhusõidukid. Kirjeldatu toimub lisaks Balti õhuturbe missioonile, mille keskus asub samuti Ämaris.
Kokku on Eestis rotatsiooni korras viibinud enam kui viis tuhat USA sõjaväelast, kes koos Eesti ametivendadega kogemusi saavad ja jagavad.
Teiseks teeme koostööd Kaitseministeeriumi ja Eesti Kaitseväega, toetamaks Eesti kaitsevõimet ja kaitsealast infrastruktuuri. Euroopa julgestusalgatuse raames on Ameerika Ühendriigid eraldanud 37 miljonit dollarit Tapa Keskpolügooni ja Ämari lennubaasi infrastruktuuri parendamiseks. Lisasime Eesti soetatud Javelin tankitõrje raketisüsteemidele 33 miljoni dollari väärtuses sadu lisarakette.
Kolmandaks, NATO tippkohtumisel Walesis 2014. aasta septembris nõustus allianss looma NATO kiirreageerimisjõud. Hõlbustamaks kiirreageerimisüksuste rakendamist ning olemaks abiks planeerimise ja väljaõppe koordineerimisel, asutati Tallinnas, Riias, Vilniuses, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias NATO vägede integratsiooniüksused (NFIU). Tallinna NFIU avati eelmise aasta juunis.
Ja neljandaks on jäänud püsima meie ühtsus, seistes vastu Venemaa agressioonile Ukrainas. Rõõmustasime Euroopa Liidu hiljutise otsuse üle sanktsioone pikendada.
Nagu nii meie ise kui meie EL partnerid oleme selgelt öelnud, jäävad võtmetähendusega majandussektoreid mõjutavad sanktsioonid paika seni kuni Venemaa ja Venemaa toetusel tegutsevad separatistid oma Minski kohustused täiel määral täidavad.
Kõik see on ellu viidud, vaatame nüüd tulevikku. Olete ehk kuulnud, et Ameerika Ühendriikides on hetkel käimas presidendivalimiste kampaania. Tegelikult toimub täna õhtupoole presidendikandidaatide esitamine Iowas, kus valijad saavad seekordsetel valimistel esmakordselt sõna sekka öelda. Võime sellest sündmusest hiljem soovi korral arutelu raames pikemalt rääkida, kuid seda vaid tingimusel, et avaldate ka oma arvamust tulevaste presidendivalimiste kohta Eestis. Valimiste toimumiseni on aga mõlemal meie riigil president olemas. Me ei oota riigi uue juhtkonna ametisseasumist, tegelemaks hetkel oluliste väljakutsetega. Me ei saa endale lubada mitte midagi saavutamist ning ma ei arva, et kuna on valimiste aasta, ei saagi midagi saavutada.
Heaks näiteks on Iraaniga kokku lepitud Ühine Kõikehõlmav Tegevuskava, millega on saavutatud Iraani tuumarajatiste oluliste osade lammutamine. Leidub ka kokkuleppe kritiseerijaid, siiski on fakt see, et Iraan endale tuumapommi ei saa. Kindluse selles osas tagab kõikehõlmav seire- ja järelvalveprogramm, millega tagatakse turve 24 tundi päevas, 365 päeva aastas. Kuigi kokkuleppega ei olnudki kavas lahendada kõik meie erimeelsused Iraaniga, – endiselt teeb suurt muret Iraani destabiliseeriv tegutsemine ja toetus terrorismile – on siiski tegu tõhusa leppega ja nagu ütles president Obama on see näide sellest, mida on võimalik jõulise diplomaatiaga saavutada.
Oma kahe aasta taguses kõnes olukorrast riigis andis president ülevaate mitmest muust olulisest välispoliitilisest murepunktist, millistest pakilisemad on konflikt Süürias ning ISIL-ist tulenevad ohud. Lahutades hetkeks need kaks probleemi teineteisest, – kuigi edusammud poliitilise kokkuleppe suunas Süürias mõjuksid positiivselt ka ISIL-i peatamisel – oleme kutsunud kokku 65 riigi, sealhulgas Eesti, koalitsiooni nimetatud terroristliku grupeeringu nõrgestamiseks ja hävitamiseks.
Tegutseme selle nimel, et peatada nende rahastamine, lõigata läbi võitlejatevoog rühmitusele ning „juurida välja nende paheline ideoloogia“. Rakendades õhurünnakuid ja koordineerides tegevust kohalike vägedega hävitame nende juhtfiguurid, relvad, naftaväljad ja väljaõppeplatsid. Iraagi väed on tagasi võtnud Tikrīti ning tõrjunud ISIL-i välja Ar-Ramādīst. Kokku on ISIL kaotanud 40% oma territooriumist Iraagis. Eesti kaks laskemoona ja varustust sisaldavat annetuskomplekti ISIL-i vastasele koalitsioonile on otseselt toetanud kohapealset võitlust ISIL-i vastu. Tervitame Eesti edasistki panust selle väljakutse seljatamisel.
Süüria osas on kodusõja lõpetamiseks vaja poliitilist kokkulepet ja üleminekut. Detsembris kiitis ÜRO Julgeolekunõukogu heaks Rahvusvahelise Süüria toetusgrupi kava Genfis eelmisel nädalala alanud läbirääkimisteks. Kohtumistel ja avalikel esinemistel Eestis on mulle korduvalt esitatud kaks Süüriat puudutavat küsimust: esiteks, kas koostöö Venemaaga viib järeleandmisteni Ukrainaga seoses ning teiseks, kuidas kõigi nende pagulastega toime tulla?
Järjekorras vastates, Ukraina ja Süüria on eraldiseisvad küsimused ja nii neile ka läheneme. Kordan veelkord selguse mõttes – Süüria ja Ukraina osas mingisugust pakett-kokkulepet ei tule.
Ükskõik milline Süüriaga seotud koostöö Venemaaga ei vähenda meie pühendumust Ukrainale ega nõrgenda nõuet, et Venemaa täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi. Näitena tooksin siin kõikehõlmava tuumaküsimusi puudutava raamkokkuleppe, millest just Iraaniga seoses rääkisin. Venemaa osales selles protsessis mitte Ameerika Ühendriikidele teenet osutades, vaid seetõttu, et selline teguviis oli nende enda huvides. Tegelikult taotlesime kokkuleppe läbirääkimiste ajalgi Venemaa vastaseid sanktsioone. Ning need sanktsioonid on jätkuvalt jõus ning mõjusad.
Mis puudutab pagulasi, siis mu ülemus minister Kerry on öelnud, et tegu on kõige rängema pagulaskriisiga Euroopas pärast Teise maailmasõja lõppu. Septembris korraldab president Obama ÜRO Peaassamblee raames tippkohtumise, koordineerimaks vastavaid ülemaailmseid meetmeid. Tänaseks on Ameerika Ühendriigid andnud 4,5 miljardit dollarit – rohkem kui ükski teine riik – humanitaarabi pagulaskriisi leevendamiseks. Mina siklikult olen valmis rinda pistma igaühega, kes väidab, et Ameerika Ühendriigid ei täida oma osa pagulaste riiki lubamisel. Viimase aastakümne jooksul oleme ümberasustanud enam kui 600 000 pagulast ning igal aastal võtavad Ameerika Ühendriigid vastu ligikaudu miljon uut seaduslikku immigranti.
Meie selline tegevus põhineb meie riigi ühel põhiväärtusel – aidata abivajajaid; usun kindlalt, et tegu on põhiväärtusega ka Eesti jaoks. Tõsi, peame leidma paremaid viise pagulaste integreerimiseks ning aitamaks neil iseseisvalt toime tulla ja panustada oma uude kogukonda sisuka tööhõive ning kodanikuosaluse läbi. Pärast rünnakuid Pariisis ning vana-aasta õhtu sündmusi Kölnis mõistan täielikult rahutust ja pelgust, mida paljud tunnevad. Just seesama debatt ja arutelu on käimas ka Ameerika Ühendriikides ning pole küsimustki, et tuleb võtta julgeoleku- ja skriiningumeetmeid.
Kuid me ei pööra selga kannatustele ega inimestele, kes soovivad vaid samu võimalusi, mis meil endil on. Selliste võimaluste loomisele kaasaaitamine – ning radikaliseerumise vältimine – on kriitilise tähtsusega küsimused. Haridus on ülitähtis komponent ning mul on hea meel, et teeme selles vallas koostööd Haridusministeeriumiga. Muide, mõne päeva pärast lendab grupp eksperte Eestist Ameerika Ühendriikidesse sealsete kolleegidega vaateid ja kogemusi vahetama.
Teeme tihedat koostööd ka mitmes muus valdkonnas. Ameerika Ühendriigid ja Eesti on partnerid Ukrainas ellu viidavas korruptsioonivastases abiprogrammis, kus rakendatakse e-valitsusega seotud ekspertteadmisi, mida Eesti on jaganud mitmete üleminekuriikidega. Eesti on välja töötanud ka muljetavaldava küberjulgeoleku ja –kaitse süsteemi, mille läbi panustate NATO-sse Tallinnas asuva Küberkaitsekoostöö Keskuse ning E-riigi Akadeemia kaudu. Samas on Eesti juhtfiguur Internetivabaduse Koalitsioonis, tagamaks, et kogu maailmas jääks Internet avatuks ning vabaks progressi- ja arengu-, mitte aga repressioonitööriistaks.
Just möödunud kuul oli president Ilves Washington DC-s tutvustamas Maailmapanga uut maailma arenguaruannet „Digitaalsed dividendid“. Nimetatud aruanne mainis Eestit kui riiki, kus tehnoloogiat rakendatakse just sobival viisil arengu ja heade valitsemistavade edendamiseks.
Meil on suur heameel ka Eesti tugeva toetuse üle Atlandi-ülese kaubandus- ja investeeringupartnerlusega (TTIP) seotud läbirääkimisteel. TTIP-i strateegilised ja majanduslikud eelised on selged ja mõjuvad. Laiahaardelise majandusleppe saavutamine saadab kogu maailmale kõlava sõnumi, et laiem USA-EL partnerlus on vankumatu. Selline partnerlus toob reaalset kasu ka meie majandusele ja töölistele. Äritegevuse kulude vähendamine avab vastavad võimalused eriti just väikeettevõtetele nii siin Eestis kui Ameerika Ühendriikides ning soovin koostööd tehes meie väikeettevõtetele järjest rohkem ekspordivõimalusi kättesaadavaks teha.
Meie majandussuhe on dünaamiline ja järjest laienev. Mul oli eelmisel nädalal au osaleda koos ettevõtlusminister Oviiriga viiendal Eesti-Ameerika innovatsiooniauhinna tseremoonial. Autasuga hinnatakse eestlaste ja ameeriklaste koostöös teostunud innovatsioonisaavutusi. Viimase viie aasta finalistide hulgas on olnud teadlaste, kunstnike, kõrgtehnoloogiaettevõtjate ja riskikapitali investorite ühisettevõtmisi. Kõik see annab tunnistust meie riikide vahel järjest laienevaist tugevaist äri- ja inimestevahelistest sidemeist.
Nimetatud sidemeist rääkides tooksin veel viimase positiivse näite; siis liigume edasi arutelu juurde. Rääkisin enne haridusest ning kuna tegu on meie riikide tugevuse vaatenurgast põhjapaneva tähtsusega teemaga, tahaksin nüüd selle juurde tagasi pöörduda. Olen külastanud Tallinna Tehnikaülikooli ning käesoleva kuu lõpus külastan ka Tartu Ülikooli. Tean, et täna on siin külalisi Tallinna Ülikoolist ja Eesti Diplomaatide Koolist – luban, et külastan ka teie asutusi peagi.
Kõrgharidusest on saanud tiheda konkurentsiga ülemaailmne turg ning siin on Eestil oma paindliku, dünaamilise ja uuendusliku kultuuriga tõeline võimalus. Möödunud aasta lõpus saime aruande Ameerika Ühendriikidesse suunduvate Eesti üliõpilaste ja siiatulevate ameeriklaste arvu osas ning olin meeldivalt šokeeritud mõlemapoolse liikumise arvulise suurenemise üle. Viimase viie aastaga siiatulevate Ameerika üliõpilaste arv pea kolmekordistus ning elaniku kohta arvestatuna on Eesti tublisti ees näiteks Soomest. Teisesuunalise liikumise osas saab järjest rohkem Eesti üliõpilasi sisse mitte ainult Ameerika tippülikoolidesse nagu MIT ja Harvard, vaid ka regionaalsetesse koolidesse, kus luuakse sama väärtuslikke võrgustikke ja omandatakse erialateadmisi. Tuleb mainida, et teie välisminister on Fulbrighti programmi raames lõpetanud Fletcher Schooli nimelise kõrgkooli, mis on üks meie juhtivaid kõrgkoole. Mainin seda seika, rõhutamaks, et mida rohkem suudame seda kahesuunalist üliõpilaste, teadlaste ja teadmiste vahetust toetada, seda enam toob see kasu mitte ainult meie kahepoolsetele suhetele vaid ka meie majandusele ja ühiskonnale.
Niisiis kokkuvõtvalt, USA-Eesti suhted on tugevad. Pistame rinda mitmete ülemaailmsete probleemidega, kuid teeme seda koos. Suursaadikuna kavatsen teha kõik, mis minu võimuses, et koostöös nende probleemidega maadeldes oluliselt asjade seisu muuta või kui meil on õnne ning oleme loovad ja töökad, siis ehk olukorda algseisuga võrreldes parandadagi. Tänan teid.
