Tere õhtust!
Tere tulemast, sõbrad!
Aitäh tulemast Ameerika Iseseisvuspäeva tähistamisele!
Tere õhtust, sõbrad. Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Rõivas, president Rüütel, ministrid, saadikutest kolleegid, teie ekstsellentsid, kallid sõbrad ja külalised, tere tulemast meie Iseseisvuspäeva tähistamisele! Tahaksin kõigepealt tänada meie heldeid sponsoreid nende panuse ja abi eest tänaõhtusel üritusel.
Tahan tänada ka kõiki imelisi ja andekaid noori muusikuid Ameerika Noorteorkestrist nende oivalise etteaste eest dirigent Benjamin Zanderi käe all. Noorteorkester on Eestis tänu partnerlusele Pille Lille fondiga, viibides siin kaks nädalat enne Euroopa turnee algust. See on kaunis võimalus kultuurivahetuseks ja ma tunnustan kõiki, kes olid hõlmatud muusikute kokkutoomise ja nende programmile kaasaaitamisega.
See on vaid üks näide meie partnerluse avarusest ja sügavusest – ning see toimib mõlemat pidi. Los Angeles Times’i muusikakriitik kirjutas äsja, pärast Arvo Pärdi hiljutist kontserti Los Angeleses, et maestro Pärt on oma töö kaudu Los Angelese Filharmooniaga selle linnaga alatiseks seotud – eelkõige oma 4. sümfoonia kaudu, mille teine nimetus on “Los Angeles” – suuresti samal moel, nagu Mozarti 38. sümfoonia on samatähenduslik Prahaga.
Sarnaseid sidemeid võib näha ka teaduses, tehnoloogias, hariduses, äris ja kaubanduses. Ja need ulatuvad Räniorust märksa kaugemale. Ameerika Ühendriigid sõlmis juunis Eestiga kaitsealase teadus- ja arenduslepingu, võimaldades Eestil liituda valitud riikide rühmaga, kellel Ühendriikidega niisugune leping on. See avab tohutuid uusi võimalusi koostööks ja investeeringuteks ühiselt arendatavatesse uusimatesse tehnoloogiatesse.
Muidugi on turvalisus ja kaitsevõime, nii kahepoolselt kui ka NATO liidu kaudu, olnud viimastel aastatel meie suhte kõige nähtavam osa. Mul oli au viibida 23. juunil Võrus Võidupäeva tähistamisel, koos Eesti juhtide, Eesti kaitsevägede ja Kaitseliiduga ning USA sõduritega, kes olid äsja koos 13 teise rahvusega lõpetanud sõjalise treeningu iga-aastasel rahvusvahelisel õppusel Saber Strike. Siin Eestis, nagu ka teistes NATO riikides treenimine ja taktikaliste harjutuste tegemine on liidu põhiline vajadus ja vastutus. USA demonstreeris ka oma võimet varustust ja inimesi kiiresti üle NATO territooriumi liigutada, sooritades 2200 km pikkuse taktikalise rännaku Dragoon Ride, samuti merel, mida tehti peaaegu samal ajal toimunud mereväeõppusel BaltOps. Seal võis näha ka paari B52’te lendamas!
Eelseisva Varssavi tippkohtumise lähenedes astume me täiendavaid samme, et tugevdada oma sõnumit liidu vankumatust sihikindlusest ja pühendumusest kogu oma territooriumi turvalisusele. Teeme seda, kindlustades usutava heidutusvõime, mis soodustab kogu piirkonnas rahu ja stabiilsust.
Olen nüüdseks Eestis olnud üle seitsme kuu ja mul on olnud võimalus kohtuda eestlastega igalt elualalt. Olgu need Jõgeva rahvatantsijad, Narvas inglise keelt õppivad tudengid või Valga kodanikud, kes USA sõdurite – NATO vägede – Eestisse saabumist soojalt tervitasid, mulle on alati sügavat muljet avaldanud selle rõõmsa ja veetleva maa – “mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, nagu laulusõnad ütlevad – paljud saavutused.
Te olete üles ehitanud märkimisväärse ühiskonna, mis on rajatud samadele demokraatlikele väärtustele, mida me täna tähistame. Ja demokraatlikest väärtustest rääkides olete ilmselt kuulnud, et tänavune aasta on Ameerika Ühendriikides presidendivalimise aasta. Seega me mõtlesime – et õhtu lustlikum oleks – anda kõigile täna siin viibijaile võimalus osaleda salajasel presidendihääletusel. Niisiis palun tehke seda – kuid igaüks ainult ühe korra (see pole Chicago või Jersey City!) – ja hiljem teeme tulemuse teatavaks.
Oma ametiaja jooksul Eestis olen sageli tsiteerinud ka president Obama kõnet Eesti inimestele, kui ta 2014. aasta septembris siin käis. Harilikult viitan ma muudetamatule artikkel 5’le pühendumusele või sellele, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama oluline kui Londoni, Pariisi ja Berliini kaitsmine. Mida see muidugi ongi (nonii, ütlesingi selle jälle välja!).
Kuid täna õhtul tahaksin ma lõpetada teistsuguse tsitaadiga. Optimistlikuma sõnumiga, arvestades meie ees seisvaid ühiseid väljakutseid, nii väliseid kui ka sisemisi, mis on seotud meie ühtsuse ja põhiväärtustega. President Obama ütles: “Ärge kunagi kaotage lootust, mis ütleb, et kui me seda tahame, kui me oleme valmis selle nimel tööd tegema, kui me kokku hoiame, võib tulevik olla teistsugune; homne võib olla parem. Lõppude lõpuks on ainus põhjus, miks me täna siin vabas ja demokraatlikus Eestis saame olla, see, et Eesti inimesed ei andnud kunagi alla.”
Olles veetnud suurema osa oma enam kui kolmekümne aasta pikkusest diplomaatilisest karjäärist Euroopas, ning olles näinud tohutuid muutusi, mis on toimunud nii Idas kui ka Läänes, ja nähes, kui kaugele on Eesti jõudnud võrreldes minu esimese külaskäigu ajaga 24 aastat tagasi, tean ma, et presidendi sõnad on tõesed ja õiged.
Sellal, kui me arvestame Brexiti lühiajalisi mõjusid või astume mõlemal pool Atlandi ookeani vastu sallimatuse häältele, ei saa me kaotada silmist väärtusi, mis meid määratlevad ja mis meil olemas on, ning mida me võime koos veel saavutada. Liberaalse demokraatia kontseptsioonid ja peamised inimlikud väärtused, mis vermiti 240 aastat tagasi minu riigi rajamise ajal ja mida enam kui kahe sajandi kestel on arendatud ja hoitud, on ka praegu nende eest seismist igati väärt.
Tänan teid, et siin olete ja koos meiega tähistate.
Tänan veel kord, et tulite.
Palun nautige pidu!
